05. märts 2010 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-14787 Swedbank Varakindlustus AS-i (endine ärinimi AS-i Hansa Varakindlustus) hagi Korteriühistu vastu 8 390 krooni saamiseks 8 390 krooni
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Kohtustungi toimumise aeg
Hageja Swedbank Varakindlustus AS (endine ärinimi AS Hansa Varakindlustus , lepinguline esindaja Kadri Erm Kostja Korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov (Advokaadibüroo A. Jakobson ja A. Jaroslavski, Estonia pst 1/3, 10143 Tallinn) 02.02.2010
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Kadri Erm Kostja lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista Korteriühistult kahju 8 390 (kaheksa tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni Swedbank Varakindlustus AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista Korteriühistult menetluskulud 100% ulatuses Swedbank Varakindlustus AS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud
1.11.09.2007 toimus aadressil Xxx katuse läbijooks, mis põhjustas kahjustusi ML’le kuuluvas korteris Xxx.
2.ML’le kuuluv korter asukohaga Xxx oli kindlustatud hageja juures, mille kohta on välja antud varakindlustus poliis nr XXX(tl 6).
3.26.09.2007 esitas kostja hagejale akti veekahju toimumise kohta (tl 32).
4.Hageja avas veekahju kohta kahjutoimiku nr XXX, mille alusel maksti 09.10.2007 ML’le välja kindlustushüvitis summas 8 390 krooni (tl 25-28 ja 30). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub pärast kostjalt välja mõista kahju 8 390 krooni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS §-dele 2 lg 1, 15, 151 lg 1 ja lg 2, VÕS §-dele 1043 ja 1045 lg 1 p 5.
6.Hageja märgib, et vee läbijooksu katuselt põhjustas ebakvaliteetne katusepaigaldus, mis tugevale vihmale vastu ei pidanud ning, mille tagajärjel sattus vesi läbi katusekonstruktsiooni hoone viimase korruse korterisse nr 45.
7.Hoone Xxxhaldamise ja majandamise ülesanne on kostjal, kellel lasus esmane kohustus hoida korras kostja haldamisel oleva hoone katus. Hageja selgitab, et katusekate peab ära hoidma sajuvee tungimise allpool olevasse konstruktsiooni ja ruumi. Kasutatavad materjalid peavad sobima Eesti oludele. Kui katusekate ei ole kindel ilmastiku ja muude kahjulike mõjutuste suhtes, tuleb see katta kaitsekihiga. Vee äravool katuselt peab toimuma nii, et ei saaks kahjustada muud hoone osad ja ei tekiks ohtu varale. Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sajuvesi või mistahes muu katusele sattunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja renne/torusid selleks ettenähtud tarinditesse. Kostja ülesanne oli tagada katuse eesmärgipärane funktsioon, kaitsta hoone siseruume ja konstruktsioone vee läbijooksu eest ning katuse remonttööde kvaliteetne tegemine mahus, mis tagaks katuse nõuetekohase funktsioneerimise nii, et oleks välistatud vee läbijooks. Kuna kostja ülesanne oli katuseremonttööde tellimine, siis oli kostja esmaseks ülesandeks teostada ka ehitusjärelvalvet tööde teostamise jälgimise ja omapoolsete korralduste andmise näol, seega olid kahju põhjustanud asjaolud kostja mõjusfääris ja kostja sai asjaolusid mõjutada selliselt, et kahju ei oleks tekkinud.
8.17.10.2007 esitas hageja kostjale kirja kahju hüvitamiseks (tl 36-37), millele kostja ei reageerinud ning 15.02.2007 ja 25.03.2008 edastas hageja kostjale kohtuhoiatused (tl 38-41), kuid hageja ei ole käesoleva ajani nõuet täitnud.
9.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi kostja ja VEOÜ vahelist teenuse osutamise lepingut, millest võiks järeldada, kas kahjujuhtumi eest vastutab remondifirma ainuisikuliselt ning seega ei ole olnud hagejal ka alust pöörduda nõudega VEOÜ poole. Ka juhul, kui oli sõlmitud teenuse osutamise leping, vastutab kosja siiski kahju tekitamise eest tulenevalt VÕS § 1054 lg 3. Lisaks on korteriühistu juhatuse ülesanne otsustada katuse remondi vajalikkuse üle ning hinnata selleks vajalikud kulutused, mille esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks. Remonttööde teostamiseks sõlmib korteriühistu juhatus vajalikud lepingud ja kontrollib lepingute kaudu remonttööde teostamise käiku ning vajadusel nõuab tööde vastavaust lepingutingimustele, seega juhatuse ülesanne on jälgida tehtud tööde kvaliteeti ning teenuste osutamise käiku ning korraldada teostatud tööde vastuvõttu.
10.Kostja ei ole tõendanud, et sadevee läbijooks tekkis ebakvaliteetselt teostatud katuse remondi tõttu. Lisaks ei ole kostja tõendanud oma tegevusi kui tööde tellija, et nimetatud kahju ära hoida.
2-08-14787 Kostja kohustus oli igal juhul tagada katuse remontööde kvaliteetne tegemine mahus, mis tagaks katuse nõuetekohase funktsioneerimise nii, et oleksid välistatud sadevee läbijooksud.
11.Kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtuvalt ei oleks tohtinud katuseremonti alustada, kuna selleks puudus ehitusluba ja puudus ehitusprojekt, mille puhul on tegemist kostjapoolse ehitusseadusest tulenevate normide rikkumisega. Tegemist on ka ehitaja praagiga, aga ehitaja ei oleks saanud teostada töid ilma kostja nõusolekuta. Kostja pidi ette nägema katuserenoveerimistöid tellides ilma ehitusloa ja ehitusprojektita, et renoveerimistööde teostamine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, s.o katusetööde mittevastavust kehtestatud ehitusnormidele. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja on seisukohal, et kahju tekkimises on süüdi VEOÜ, kes teostas katuse remonditööd. Kostja oli seejuures ainult ehitustööde tellija. Kostja juhib tähelepanu, et ka 26.09.2007 aktis on märgitud, kes on süüdi kahju tekitamises, kuid hageja ei ole pöördunud kahju tekitamise hüvitamiseks VEOÜ poole, mistõttu leiab kostja, et hageja käitumine ei ole heauskne, sest enne kohtusse pöördumist ei ole hageja küsinud selgitusi VEOÜ-lt.
14.Kostja leiab, et puudub põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja õigusvastase käitumise üle. Kohtuotsuse põhjendus
15.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et 11.09.2007 toimus aadressil Xxx katuse läbijooks, mille tulemusena sai kahjustada hageja juures kindlustatud ML’le kuuluv korteriomand asukohaga Xxx. Katuse läbijooks on tõendatud 26.09.2007 aktiga, mille kohaselt katuse remondi käigus on tekkinud kahju (tl 32) ning kodukindlustuse sertifikaadiga XXXon tõendatud, et korter asukohaga Xxx oli kindlustatud hageja juures (tl 6). Samuti puudub vaidlus, et hageja hüvitas kostjale 09.10.2007 hüvitisotsuse (tl 30) alusel 8 390 krooni (tl 34).
18.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tekkinud kahju hagejale hüvitama. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 127 lg 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist,
2-08-14787 milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 132 lg 2 kohaselt isik vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. VÕS § 1054 lg 3 järgi kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 15 lg 1 p 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. KÜS § 151 lg 1 ja 2 sätestavad, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Tuginedes eelnimetatud sätetele leiab kohus, et kostja vastutab samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega ja kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle. Seega hageja ei ole kohustatud pöörduma kahju hüvitamise nõudega katuse ehitaja vastu ega küsima selgitusi ehitajalt. Selline õigus ja kohustus on kostjal, kes ehitajaga suhtles (tl 97-99, 109).
20.Ehitusseaduse (EhS) § 2 lõike 6 järgi on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine ja ehitise lammutamine. Sama paragrahvi 8. lõike kohaselt on ehitise rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.
2-08-14787 EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja tellis katusetööd, milliste tööde tegemist alustati ilma ehitusloa ja ehitusprojektita, millise taotlemise ülesanne oli kostjal (tl 82-95). Seega rikkus kostja tööde tellimisel juba ehitusseadust. Kostja sai Maardu Linnavalitsuselt elamu rekonstrueerimiseks ehitusloa nr 3629 13.04.2007, samas märgib ekspert ekspertiisiakti punktis 2.8, et puudub projekt maja lamekatuse viilkatuseks ümberehitamiseks. Ekspert märgib, et katusetöös esines palju praaki, mistõttu tekkisid seoses tugeva vihmaga vihmavee läbijooks ja niiskuskahjustus. Kohus leiab, et hilisemalt ehitusloa saamine Maardu Linnavalitsuselt ei tähenda seda, et kostja oleks võinud lubada maja lamekatuse viilkatuseks ümberehitamist varasemalt ja ilma projektita ja kvaliteediga, mille tagajärjel vihmaveed uputavad viimase korruse korteri ja põhjustavad kahju, mille hageja on hüvitanud. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et hagejal on tekkinud kahju, mille tekkimise põhjuseks on kostja õigusvastane käitumine, kuna kostja alustas katusetöid ilma ehitusloa ja ehitusprojektita, mille tulemusena kasutati töös palju praaki ning juba ehitusloa saamisel olid tekkinud kahjustused. Kostja kohustus oli tööde tellimisel jälgida tööde tegemist ja korraldada järelvalvet. Kostja käitumist saab hinnata raske hooletusena. Seega vastutuse tekkimise eeldused on olemas. 21.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaks tema vastutuse veekahju tekkimises.
22.VÕS 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega hageja on õigustatud saama tagasi hüvitatud kahju summas 8390 krooni kostjalt. Menetluskulud
23.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täies ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.