2-08-14787/16 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

4.Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 18.04.2008 esitas Swedbank Varakindlustus AS Harju Maakohtusse hagi KÜ Veeru 6 vastu 8 390 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt toimus 11.09.2007 Maardus Veeru 6 katuse läbijooks, mille tulemusena sai kahjustada hageja juures kindlustatud M. L. kuuluv korteriomand nr XX. Hageja maksis M. L. välja kindlustushüvitise 8 390 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju 8 390 krooni ja menetluskulud. Hageja tugines oma nõudes KÜS § 2 lg 1, § 15, §151 lg 1 ja lg 2, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et kahju tekkimises on süüdi V. E. OÜ, kes teostas katuse remonditööd, kostja oli ainult ehitustööde tellija. 26.09.2007 aktis on märgitud, kes on süüdi kahju tekitamises, kuid hageja ei ole pöördunud kahju tekitamise hüvitamiseks V. E. OÜ poole. Kostja leiab, et hageja käitumine ei ole heauskne, sest enne kohtusse pöördumist ei ole hageja küsinud selgitusi V. E. OÜ-lt. Harju Maakohus 05.03.2010 otsusega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8 390 krooni. Kohtuotsuse kohaselt on tõendatud, et hagejal on tekkinud kahju, mille tekkimise põhjuseks on kostja õigusvastane käitumine. Kostja alustas katusetöid ilma ehitusloa ja ehitusprojektita, katusetöös esines palju praaki. Kostja kohustus oli tööde tellimisel jälgida tööde tegemist ja korraldada järelvalvet. Kostja käitumist saab hinnata raske hooletusena, seega vastutuse tekkimise eeldused on olemas. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis välistaks tema vastutuse veekahju tekkimises. VÕS 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Seega on hageja õigustatud saama tagasi hüvitatud kahju summas 8 390 krooni kostjalt. KÜ Veeru 6 maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 05.03.2010 apellatsioonkaebuse. Kaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse täies ulatuses ja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei ole toimikus ühtegi tõendit, mis kinnitaks apellandi süüd kahju tekkimises ja maakohus tegi otsuse tuginedes paljasõnalistele väidetele. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis 8 390 krooni väljamõistmist kostjalt. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.