Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

OÜ ATLAS EHITUS GRUPP apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon alljärgnevalt (TsMS § 654 lg 22)

Hagejate nõue ja põhjendused Hagejad palusid 12.07.2007 esitatud hagis kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 172 209 krooni, leppetrahvi summas 136 056,26 krooni, viivise seisuga 24.04.2009 summas 71 430,25 krooni ja alates 25.04.2009 viivise summalt 172 209 krooni kuni kohustuste kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 94 ja § 113, ekspertiiside kulud summas 16 520 krooni ja menetluskulud. 09.03.2006 sõlmisid pooled korteriomandi müügi-, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega kostja müüs hagejate ühisomandisse korteriomandi asukohaga Xxxxx x/xxxxx xxx xx Xxxxx xxxxx Xxx xxxxxx Harjumaal, hinnaga 1 772 715 krooni. Lepingu p-s 3.6 järgi kohustus kostja enne lepingu eseme valduse üleandmist tasuma liitumistasu rajatava tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga ning vastavalt lepingu p-le 3.7 ja 3.8 kostja kohustus teostama vastavalt kinnitatud ehitusprojektile lepingu lisas nr 1 nimetatud ehitustööd korteriomandi hulka kuuluvas ridaelamuboksis hiljemalt 31.05.2006. Tasu lisas 1 toodud ehitustööde teostamise ning korteriomandi dokumentatsiooni hankimise eest sisaldus korteriomandi müügihinnas. Lepingu p 3.9 kohaselt pidid pooled ehituse lõppemisel koostama akti tööde valmimise kohta. Punkti 3.11 järgi, kui kostja ei lõpeta lepingu lisas 1 nimetatuid töid või mõnda neist tähtaegselt, on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,025% müügihinnast iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest alates 01.09.2009. Lepingu p-s 3.12 andis kostja korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi

ehitustöödele ehitajapoolse garantii vähemalt kaheks aastaks arvates korteriomandi otsese valduse üleandmise päevast. Kostja ei ole kuni hagi esitamiseni tasunud liitumistasu rajatava tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Kostja ei ole lõpetanud lepingus ettenähtud töid ning enamus tehtud töid on tehtud ebakvaliteetselt. Seega on allkirjastamata akt tööde valmimise kohta. 10.12.2006 esitasid hagejad kostjale puuduste loetelu, milles nõudsid tegemata tööde teostamist ja puuduste kõrvaldamist. 12.12.2006 esitas kostja hagejatele vastuse, millele hagejad vastasid 12.12.2006. Puuduste fikseerimiseks tellisid hagejad ehitustehnilise ekspertiisi Ehitusekspertiisibüroo OÜlt, kelle ekspert tuvastas lepingu esemel ulatuslikud puudused. Põhipuudustena toob ekspert esile: valtsplekist katusekatte tugevas tuules tekkiv müra, katlaruumist leviv kütusehais, ebapiisav soojustus akende ümber, ebatihedus müürituse ja puitkarkassi vahekohas, liiga madalale seotud hoone, vahelagi ei ole piisavalt jäik. Pärast ekspertiisiga tutvumist keeldus kostja 28.05.2007 e-kirjaga puuduste kõrvaldamisest ja seetõttu tellisid hagejad tekkinud kahju suuruse kohta ekspertiisi riiklikult tunnustatud eksperdilt Leo Rahumägilt. Vastavalt ekspertiisile on hagejatele tekitatud kahju suurus 159 937+12 272 krooni, kokku 172 209 krooni. Ekspert leidis kokkuvõtvalt, et ridaelamuboks ei ole ehitatud head ehitustava arvestades ega vasta ehitusseaduse nõuetele. Puudub ehitusprojekt, eelprojektis on palju vigu ja ebatäpsusi. Kaetud tööde aktid ei kata kõiki tehtud töid, puuduvad ka teostusjoonised sisevõrkude osas. Kuna kostja poolt on tööd osaliselt teostamata ja osad tööd on teostatud ebakvaliteetselt ning kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele puudusi kõrvaldanud, olid hagejad õigustatud nõudma hinna alandamist või alternatiivselt kahju hüvitamist. Hagejatele on tekitatud kahju 172 209 krooni, mis ei sisalda vahelagede probleemi lahendust ega iluvigade parandamist ja võimalikust garantiist tulenevaid nõudeid. Lisaks on hagejatele tekkinud kahju seoses asjaoluga, et kostja ei ole tasunud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumistasu. Kostja pidi enda kohustused täitma hiljemalt 31.05.2006, millisest kuupäevast alates on kostjal tekkinud hagejate ees viivitus kahju osas. Tulenevalt VÕS § 113 ja § 94 on viivise suuruseks alates 01.01.2006 9,25% aastas võlgnetavalt summalt (vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.12.2005 ilmunud intressimäära avaldamise teatele tuli alates 01.01.2006 viivitusintressi arvutada 2,25% intressimääraga). Seega perioodil 31.05.200630.06.2006 oli viivise suuruseks 18 591,49 krooni. Vastavalt 30.06.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.07.2006 2,75%. Seega on kohustuste täitmisega viivitamise perioodil 01.07.2006-31.12.2006 intressimääraks 9,75% aastas ehk antud juhul viivis 8 418,19 krooni. Vastavalt 30.06.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.01.2007 3,5%. Seega on kohustuse täitmisega viivitamisel alates 01.01.2007 intressimääraks 10,5% ja viiviseks ajavahemikul 01.01.2007-11.07.2007 summas 9 511,68 krooni. Seisuga 24.04.2009 on viivised 71 430,25 krooni. Hagejatel on õigus nõuda vastavalt lepingule leppetrahvi. Ajavahemikku 01.09.200604.07.2007 jääb 307 päeva, 0,025% müügihinnast 1 772 715 krooni on 443,18 krooni. Seega on leppetrahvi suurus seisuga 05.07.2007 summas 136 056,26 krooni (307 x 443,18). Kohtuistungil selgitas hageja Urmo Aava, et korteriomand anti neile üle 01.09.2006 ja

hagejad kolisid sisse 10. septembri paiku, misjärel nad avastasid puudused, millest nad teavitasid kostja seaduslikku esindajat koheselt. Kostja võtmete andmisel ei andnud ettenähtud dokumente. Kostja vastuväited Kostja ei hagi tunnistanud. Kostja poolne kohustus liitumistasu maksmiseks on täidetav üksnes siis, kui vastav tsentraalne vee- ja kanalisatsioonitrass kolmanda isiku poolt välja ehitatakse ning hagejatel tuleks ridaelamuboksi vastava trassiga liitumiseks tasuda kolmandale isikule põhjendatud liitumistasu. OÜ Demirek poolt on piirkonda toimiv tsentraalne vee- ja kanalisatsioonitrass rajatud, millega on faktiliselt liidetud ka hagejatele kuuluv ridaelamuboks. Enamus müügilepingu lisas nr 1 loetletud ehitustöödest, sh maalritööde eelsed tööd olid valminud seisuga 28.05.2006, mida tõendab kostja ja kostja alltöövõtja OÜ Demirek vahel 28.05.2006 sõlmitud ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt. 31.05.2006 ei valminud müügilepingus nimetatud viimistlustööd, millise tähtaegse lõpetamise viibimise tingis asjaolu, et peale müügilepingu sõlmimist hagejad soovisid mitmete lisa- ja muudatustööde teostamist, mistõttu muutus tööde teostamise senine ajakava. Hagejate poolt tellitud lisa- ja muudatustööde tõttu valmisid müügilepingujärgsed tööd lõplikult juulis 2006. 31.07.2006 teostasid pooled ridaelamuboksis ehitustööde ülevaatuse, mille käigus hagejad ei esitanud ehitustööde kvaliteedi osas ühtegi vastuväidet ega pretensiooni. Kostja väljastas ülevaatusel hagejatele allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mida hagejad koheselt ei allkirjastanud, lubades akti hiljem allkirjastatult tagastada, mida vaatamata korduvatele nõudmistele ei teinud. Akti sõlmimisest kõrvalehoidmisele vaatamata tuleb lugeda kokkulepitud ehitustööd tulenevalt VÕS § 638 vastuvõetuks 10.08.2006. Hagejad kolisid 01.09.2006, mil ridaelamuboks pidi olema elamiskõlbulik. Hagejad on kaotanud õiguse tugineda müügilepingu eseme puudustele. Müügilepingu p 3.7 kohaselt tuli lepingu lisas nr 1 nimetatud tööd teostada kostja poolt hiljemalt 31.05.2006. Hagejad olid hiljemalt 01.06.2006 kostja poolt vastava kohustuste rikkumisest teadlikud. Hagejad pöördusid esmakordselt kostja poole väidetavate puudustega alles 10.12.2006. Kostja leiab, et kuna hagejad keeldusid 31.07.2006 tööde vastuvõtmist käsitleva akti sõlmimisest väidetavate puuduste tõttu, oleksid hagejad pidanud kostjat puudustest informeerima hiljemalt kahe kuu jooksul ehk hiljemalt 30.09.2006. Juba müügilepingu sõlmimise hetkeks oli suur osa lepingu p-s 3.7 sätestatud töödest teostatud. Lepingu p-s 1.8.1 kinnitasid hagejad, et nad on müügilepingu esemeks oleva ridaelamuboksi üle vaadanud ja teadlikud selle seisukorrast. Kostja leidis, et tal puudub vastutus tulenevalt VÕS § 218 lg-st 4. Hagejate poolt 10.12.2006 edastatud pöördumises viidatud puudused olid kostja poolt kas faktiliselt kõrvaldatud või ei olnud hagejate poolt esiletoodu näol tegemist lepingujärgsete puudustega. Ehitusekspertiisibüroo OÜ töö nr 0701-07 2007 on üldsõnaline ja ebaobjektiivne. Ehitaja esindajal ei olnud võimalik esitada eksperdile omapoolseid selgitusi. Juhul, kui puudused ka osaliselt eksisteerivad, pole ilmselgelt tegemist puudustega, mis olid olemas tööde lepingujärgse üleandmise ajal, vaid vastavad puudused on tekkinud ekspluatatsiooni käigus. Lisaks on ilmne, et ekspert ei hinnanud tööde kvaliteeti või vastavust müügilepingu lisas nr 1 kokkulepitust lähtuvalt. Põhistatuks ei saa pidada ka 29.06.2007 teostatud ridaelamuboksi ehitusdefektide kõrvaldamise maksumuse eksperthinnangut, kuna eksperthinnangu aluseks on võetud Ehitusekspertiisibüroo OÜ üldsõnaline ja ebaobjektiivne eksperthinnang. Kostjale

jäävad arusaamatuks kasutatud hinnakujunduse alused, kui ka väidetavate puuduste likvideerimiseks vajalike tööde kirjeldus. Vaegtööde parandamise hinnakalkulatsioon on selgelt ülepaisutatud ja sisaldab mitmete materjalide ning tööde maksumust, milleks kostja müügilepingu järgi üldse kohustatud ei olnud. Kostja arvates ei olnud esitatud nõue käsitletav VÕS § 112 lg 2 kohase hinna alandamise nõudena, kuna hagejad ei ole kostjale hinna alandamise nõuet esitanud. Samuti ei ole esile toodud aluseid hinna alandamiseks. Kostja arvates ei saa hagejate poolt esitatud nõuet käsitleda ka VÕS § 115 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise nõudena, kuna hagejad ei ole tõendanud kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks vajalikku koosseisu. Kostja on täitnud müügilepingust tulenevad kohustused ega ole põhjustanud hagejatele kahju. Hagejatel puudus igasugune vajadus ja õigustus riiklikult tunnustatud eksperdilt hinnangu võtmiseks, kuivõrd kostja ei ole põhjendamatult keeldunud reaalsete garantiijärgsete vaegtööde likvideerimisest. Hagejatel on õigus nõuda kahju hüvitamist vaid osas, mida leppetrahv ei kata. Hagejad on esitanud leppetrahvi nõude summas 136 056,26 krooni, mis tuleks hagejate kahjunõude põhjendatuse korral väidetavast kahjusummast maha arvata. Kostja leiab, et leppetrahvi eesmärgiks ongi kahju kokkuleppeline hüvitamine. Hagejate tõlgendus kostja 28.05.2007 e-kirjast on ebaõige. E-kirjast ei tulene, et kostja keeldub mistahes mõistlikust koostööst ning et ta keelduks võimalike reaalselt tuvastatud ehitusvigade garantiikorras parandamisest. Kostja kirja mõtteks ja sisuks oli, et kostja keeldub võimalike garantiitööde läbiviimisest seni, kuni hagejad täidavad omapoolse müügilepingu pst 2.2.3 tuleneva kohustuse ning tasuvad nõuetekohaselt maksmata müügihinna osa summas 177 272 krooni, mis muutus sissenõutavaks alates lepingu eseme otsese valduse hagejatele üleandmise päevast. Viivisnõue tuleb jätta rahuldamata põhinõuete alusetuse tõttu. Ebaõige on lähtuda asjaolust, et kostja oleks pidanud väidetava kahju tekkimisest teada saama juba 31.05.2006. Hagejate leppetrahvi nõue summas 136 056,26 krooni on põhjendamatu, kuna puudub kostja poolne müügilepingu tingimuste rikkumine, mis oleks aluseks leppetrahvi nõudele. Isegi kui väidetavad rikkumised esineksid, on hagejad leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud, kuna hagejad ei ole kostjale esitanud tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Hagejad esitasid leppetrahvi nõude esmakordselt hagiavalduses. Müügilepingus kokkulepitud leppetrahvi eesmärgiks oli kohustuse täitmisele sundimine, mida ei ole võimalik teha pärast seda, kui hagejad olid hinda alandanud ehk võtnud vastu kohustuse täitmise. Kohtuistungil kostja selgitas, et hagejate teise korruse põrand õõtsub, kuna nad on ilmselt paigaldanud liiga raske mööbli. Kostja nõustus, et ehitisel on puudusi, kuid ta ei ole nõus neid kõrvaldama, kuna hagejad ei ole alla kirjutanud aktile. Samas leidis kostja, et ehitis on kvaliteetne. Kostja arvas kohtuistungil, et video tegemise aeg on ilmselt võltsitud ja samuti on võltsitud ekspertiiside juures olevad fotod ja eksperdid ei ole kompetentsed. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 396 215,51 krooni, millest kahjuhüvitis 172 209 krooni, leppetrahv 136 056,26 krooni, ekspertiisikulud 16 520 krooni ja seisuga 24.04.2009 viivis 71 430,25 krooni ning alates 25.04.2009 viivise summalt 172 209 krooni kuni kohustuse täitmiseni vastavalt VÕS §-le 94 ja §-le 113.

Poolte vahel on 09.03.2006 sõlmitud korteriomandi müügi-, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega kostja müüs hagejate ühisomandisse hinnaga 1 772 715 krooni korteriomandi (ridaelamuboks) asukohaga Xxxxx x/xxxxx xxx xx, Xxxxx xxxxx Xxx xxxxxx Harjumaal. Pooled sõlmisid lepingule lisa 1, millega kostja võttis kohustuse teostada ehitustööd ridaelamuboksis. Vaidlust ei ole, et hagejad tutvusid enne kostjalt kinnistu ostmist kinnistu ja sellel asuva elamuga, mis oli pooleli ja milles oli tegemata siseviimistlus. Kostja pidi vastavalt sõlmitud lepingu p-le 3.1 enda kohustused täitma hiljemalt 31.05.2006. Kostja kinnitas allkirjaga protokollis, et ta andis hagejatele ridaelamuboksi üle 01.09.2006. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüjana ja siseviimistluse teostajana andis hagejatele 09.03.2006 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu alusel üle asja, mis ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele (st täitis lepingu mittekohaselt) ning kas hagejatel on õigus alandada ostuhinda VÕS § 112 alusel või nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Lepingu p-des 3.7 ja 3.8 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tegema vastavalt kinnitatud ehitusprojektile lepingu lisas 1 nimetatud ehitustööd hiljemalt 31.05.2006. Lepingu p 3.9 kohaselt pidid pooled ehituse lõppemisel koostama akti tööde valmimise kohta. Hagejad ei ole allkirjastanud kostja esitatud akti, kuna leiavad, et ehitus ei ole lõpetatud. 10.12.2006 esitasid hagejad kostjale puuduste loetelu, milles nõudsid tegemata tööde teostamist ja puuduste kõrvaldamist. Samas kirjas teavitasid hagejad kostjat, et nad ei saa aktile alla kirjutada, kuna elamu ei ole valmis ning üle andmata on ettenähtud dokumentatsioon. 12.12.2006 vastuses on kostja tunnistanud osade tööde tegemata jätmist ja osade tööde osas vajadust teha parandusi. Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et ta ei saanud puudusi kõrvaldada, kuna hagejad ei kirjutanud aktile alla kirjutanud. Vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ 07.01.2007 ehitustehnilise ekspertiisile esinevad ridaelamuboksis ulatuslikud puudused, sh praaktöö ja tegemata tööd: valtsplekist katusekatte tugevas tuules tekkiv müra - puudub mürasummutusvaip; katusel puuduvad lumetõkked; tehnilistes ruumides ventilatsioon tehtud valesti, puudub õhu tsirkulatsioon, põrandal puudub trapp, tehnilise ruumi uks ei ole projektikohane ja puudub kaetud tööde akt tehnilisest ruumist korstna laest läbiviigu kohta, korstna ümber puudub tuletõkkekivivill; välisuks ei käi korralikult kinni - uks raami suhtes kiivas; ebapiisav soojustus akende ümber; ebatihedus müürituse ja puitkarkassi vahekohas; liiga madalale seotud hoone; vahelagi ei ole piisavalt jäik - osad toetustalad puuduvad; enamus ruumides praod laes, seintel, põrandal; põrand ebaühtlaselt soojustatud; trepp toetatud parketile, mis on ära vajunud; elektrikilbil puudub lülitusskeem; trepihalli ülaosas puudub väljatõmme; katuseakna paigaldus ei ole juhendikohane; teisele korrusele ei jõua vannituppa kuum vesi; II korrusel korstna juures puudub parketi aluspõrand ja parkett õhus ning õõtsub, vahelagi vetrub, mööbel vajutab parketi alla, aluspõrand ei ole püsiv; pööningul ventilatsioonitorud isoleerimata; hoone ümber pinnase planeering vale, vesi valgub hoone suunas; jne. Samuti leidis maakohus, et kostja ei ole lepingu p 3.6 täitnud ega tasunud ühisveevärgi- ja kanalsatsiooni liitumistasu. Tuginedes eeltoodule, asus kohus seisukohale, et kostja ei andnud hagejatele 09.03.2006 sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu alusel üle kokkulepitud omadustega asja. Eeltoodu leidis kinnitust kohtuistungil vaadatud videol (tl 161), millest nähtus, et 01.09.2006 üleantud asi ei vastanud kokkulepitud tingimustele, ridaelamuboks ei olnud valmis. Kohus leidis, et hagejate kohustus vastuvõtuaktile alla kirjutada puudus, sest lepingu p 3.9 eeldused 01.09.2006 seisuga olid täitmata. Kostja ei saanud eeldada, et aktile kirjutatakse alla ilma, et põhjalikult tutvutakse tehtuga. Akti koostamise eelduseks oli valmis ehitis. Kostja ei ole tõendanud, et

31.07.2006 teostasid pooled ridaelamuboksis ehitustööde ülevaatuse, mille käigus hagejad ei esitanud ehitustööde kvaliteedi osas ühtegi vastuväidet ega pretensiooni. Kohus leidis, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperdi poolt teostatud ekspertiis on usaldusväärne ja see on leidnud kinnitust riiklikult tunnustatud eksperdi L. Rahumägi poolt teostatud ekspertiisiga. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kvaliteetses majaehituses on lubatav katlaruumist leviv kütusehais tubadesse, halvasti sulguv välisuks, tihendamata aknad, seina liitekohtadel vahe nii, et tuppa puhub tuul, kinnitamata vihmarennid, praod seintes ja laes, õõtsuv II korruse põrand jne. Video tegemist 01.09.2006 kinnitab videolt nähtava ajalehe kuupäev 01.09.2006. VÕS § 211 lg 1 sätestab, et müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Hagejad on õigustatud saama kostjalt korteriomandi omandamisel asja juurde kuuluvad dokumendid. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejatele üle andnud kõik ettenähtud dokumendid. Kostja väide, et hagejatele oli teada asja lepingutingimustele mittevastavus, ei ole kohane, kuna leping nägi ette kostja poolt tööde lõpetamist tulevikus. Hagejad ei saanud lepingu sõlmimise ajal ette näha, et kostja teostab töid mõistliku inimese arusaama järgi mittekvaliteetselt ja jätab osad tööd tegemata. Kohus leidis, et hagejad on järginud mõistlikku tähtaega puudustest kostjale teatamiseks. Kohus on arvamusel, et võtmete üleandmine ja hagejate poolt sissekolimine ei ole samastatav kostja poolt tööde lõpetamisega. Kohtuistungil tuvastati, et hagejad teavitasid kostjat korduvalt puudustest ja kostja lubas need kõrvaldada. Kuna kostja ei lõpetanud tegemata töid ega kõrvaldanud puudusi, pöördusid hagejad eksperdi poole arvamuse saamiseks. Eksperthinnang on vormistatud 4 kuud pärast võtmete saamist, mis on väga mõistlik aeg. Kohus nõustus hagejate väitega, et asja lepingule mittevastavus on tekkinud müüja raske hooletuse tõttu kooskõlas VÕS §-ga 221, mis annab võimaluse mitte arvestada kostja vastuväitega tähtaegade osas. Kuna hagejad ei ole esitanud kostjale avaldust hinna alandamiseks, siis on järgimata hinna alandamise kord, mis välistab hagi rahuldamise hinna alandamise nõudes. Kohus leidis, et kuna kostja keeldus kohustust täitmast vaatamata hagejate korduvatele meeldetuletustele, on hagejad õigustatud selle asemel nõudma kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Maakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja on kohustust rikkunud, hagejatel on tekkinud kahju ning põhjuslik seos esineb kostja tegevuse (tegevusetuse) ja hagejate kahju vahel, mistõttu on hagejad õigustatud saama kahju hüvitamist kostjalt. Vastavalt riiklikult tunnustatud eksperdi L. Rahumägi ekspertiisile on hagejatele tekitatud

kahju suurus 159 937+12 272 krooni, kokku 172 209 krooni. Ekspert leidis, et ridaelamuboks ei ole ehitatud head ehitustava nõudeid arvestades ega vasta ehitusseaduse nõuetele. Puudub ehitusprojekt, eelprojektis on palju vigu ja ebatäpsusi. Kaetud tööde aktid ei kata kõiki tehtud töid, puuduvad ka teostusjoonised sisevõrkude osas. Kohus leidis, tuginedes L. Rahumägi arvamusele, et kostjalt kuulub väljamõistmisele tekitatud kahju 172 209 krooni ja ekspertiisidele tehtud kulutused 16 520 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leidis, et viivis tuleb välja mõista vastavalt hageja poolt toodud arvestusele 24.04.2009 seisuga summas 71 430,25 krooni ja alates 25.04.2009 viivis tulenevalt VÕS § 113 ja § 94 sätestatud suuruses. Lepingu punkti 3.11 järgi, kui kostja ei lõpeta lepingu lisas 1 nimetatuid töid või mõnda neist tähtaegselt, on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,025% müügihinnast iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest alates 01.09.2009. Kuna kohus on tuvastanud, et lepingut on kostja rikkunud, siis on hagejad õigustatud saama leppetrahvi, mille kohus mõistab kostjalt välja nõutud suuruses s.o summas 136 056,26 krooni Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus rõhutab, et kohtuistungi ajaks ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jättis kohus menetluskulud sh kohtuvälised kulud täies ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsus, millega jätta Urmo Aava ja Henel Aava hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hagejate kanda solidaarselt. Maakohus on oma otsuses esile toonud apellandi poolse notariaalse lepingu p 3.6 rikkumise seos vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumistasu maksmisega. Apellant on seisukohal, et kohus on väljunud hagi raamidest, sest antud asjas ei ole vastustajad vastavat hagi esitanud ja liitumistasu nõudnud ja hagejatel on võimalus teenust tarbida. Apellant leiab, et kohus on tõendeid valesti hinnanud. Videofilmilt ei nähtu, kes on selle video teinud, milline on salvestusvahend, milliseid erivahendeid on kasutatud ja kas üldse on objekt tuvastatav. Isegi kui eeldada, et videofilm on tõepoolest teostatud vaidlusalusel objektil, ei ole läbi videofilmi võimalik kindlasti mitte tuvastada ebaühtlaselt soojustatud põrandat, vajumisi, vetrumisi, pinnase planeeringuid vms juhendikohaseid paigaldusi. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiis ei ole samuti tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt, kuna eksperti pole hoiatatud valeütluste andmise eest. Apellandi taotlus teha videofilmile ekspertiis jäi maakohtus põhjendamatult rahuldamata. Kohus on otsuse teinud kaudsete tõendite põhjal ja apellant ei nõustu tõendite sellise hindamisega, sest antud hinnangute näol ei ole hinnatud ehitist ehitustehniliselt, mis oleks pidanud olema ekspertiisi eesmärgiks. Defektide likvideerimise orienteeruv maksumus on arvestades tänaseid hindasid ilmselgelt ülepaisutatud ja vastustajad rikastuvad alusetult apellandi arvel. Kohtuekspert L. Rahumägi poolt esile toodud defektid on osaliselt garantii

alla käivad, mida vastustajatel on õigus nõuda esmalt apellandilt, mitte kolmandalt osapoolelt, sest vastustaja pole keeldunud garantiitööde tegemisest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on apellant ka seda kinnitanud ja öelnud et garantii tehtud töödele kehtib 2 aastat, kuid seda tingimusel et tööd võetakse vastu, sest ei ole võimalik anda määramata ajaks garantiid ilma dokumentaalse aluseta. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei ole ehitustehniliselt võimalik ehitada maja sellise lühikese ajaga ja jäädagi uskuma, et ei ole vaja tulevikus või lähema 2 aasta jooksul teha täiendavaid garantiitöid. Iga uue ehituse puhul ongi garantiitähtaeg selleks antud, et maja normaalse vajumise tõttu tekkinud puudused saaksid likvideeritud. Apellant on ehitanud ridaelamuboksi välja täpselt nendele tingimustele ja tehnilistele omadustele vastavalt nagu seda on lubatud teha notariaalse lepingu lisa 1 kohaselt. Ehituseksperdid ega kohus pole andnud hinnangut sellele, kas nimetatud lisa 1 ja olemasolev ehitis on ehitatud vastavalt lisas 1 kokkulepitule. Apellant leiab, et kohus on väljunud seaduse imperatiivsest normist. VÕS § 664 lg 1 kohaselt on nähtud ette tarbijatöövõtu puhul, et lepingutingimustele mittevastavusest peab töövõtjale teatama 2 kuu jooksul. Vastustajad seda ei teinud ja kohus on selle ka tuvastanud. Apellant leiab, et kuna vastustajad ei ole nõudnud leppetrahvi mõistliku tähtaja jooksul on nad kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Samuti ei ole nad täitnud seaduse formaalsusi leppetrahvi nõudeks varasemalt kui hagiavalduses. Riigikohus on väljendanud oma otsuses nr 3-2-1-28-08, et mõistlik tähtaeg võib olla lühem kui 3 kuud. Lisaks eelnevale ei ole leppetrahv ja kahjuhüvitis omavahel proportsionaalses suuruses. Lähtudes VÕS § 161 lg 1 kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Eeltoodust tulenevalt on apellant seisukohal, et vastustajatel on õigus nõuda kahju leppetrahvist ülejäävas osas. Kohtuotsuse p 33 on apellandi jaoks täielikult arusaamatu. Apellant ei mõista, mida kohus tahab öelda sulgudes oleva lausega (projekt ei ole samastatav eskiisiga). Apellant on andnud vastustajatele ehitise päraldistena käsitletava dokumentatsiooni üle, sh nii eskiisi kui ka ehitusprojekti. Asjaolu, et eksperdid on leidnud, et puuduvad vähemal määral teatud kaetud tööde aktid, võib olla hea ehitustava rikkumine, kuid kohus ei saa nõuda apellandilt dokumentide edastamist mida ei eksisteeri. Vastustajad ei ole esitanud hagiavaldust apellandi vastu kohustuse täitmisele sundimiseks, järelikult ei saa ka kohus antud asjas oma hinnangut anda. Apellant ei leia, et tegemist oleks olulise puudusega ehitise vastuvõtmiseks, sest kõiki montaaži jooniseid või seadmete kasutusjuhendeid ei lisata ehitusdokumentide kausta, kuna need on kättesaadavad elektrooniliselt internetist. Kohus on teinud vale järelduse p-s 34. Apellant leiab, et müüja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna ostjal oli võimalus notariaalse lepingu lisa 1 alusel hinnata, mida ta ostab. Asjaolu, et see on tulevikku suunatud, ei muuda lepingus kokkulepitud kvaliteeti ja tingimusi. Vastustajad said ja pidid ette nägema, mida, mis ulatuses ja mis kvaliteediga tehakse. Kui ringkonnakohus leiab samuti, et lepingu rikkumine apellandi poolt on tuvastatud, siis on alusetu kahju hüvitamise nõue ekspert L. Rahumägi poolt toodud summas 159 937+12 272 krooni, kokku 172 209 krooni. Nimetatud eksperthinnang on koostatud 2007. aastal, kus ehitushinnad olid kõrged. Tänases olukorras on isegi eksperdi poolt esile toodud defektide likvideerimine tunduvalt odavamate hindadega võimalik. Lisaks ei ole selge, kas kõiki

defekte vastustajad üleüldse likvideerida soovivad või antud töid tellivad. L. Rahumägi ekspertiis on pigem hinnapakkumisena käsitletav. Eeldatavad kulutused defektide kõrvaldamisel ei saa olla aluseks kahju hüvitise kindlaks määramiseks. Apellant ei pea õigeks, et erinevatele ehituse ekspertiisidele tehtud kulutused on kahju, mida apellandilt tuleks välja mõista. Kahju saab hinnata, kui nimetatud kulutused tõepoolest on teostatud. Seda, et kulutused on juba teostatud, ei ole vastustajad aga tõendanud. Lisaks on vastustajate ümberehituste tulemusena olukord muutunud ja kõiki ekspertiisis esitletuid töid enam ilmselt ei tehtagi. Vastustajatel oleks olnud võimalus tellida antud tööde teostamise kalkulatsioonid ka mõnelt ehitusfirmalt, kes oleks antud hinnangud teinud tasuta. Töö teinud isikut ei ole hoiatatud valearvamuse andmise eest. Kuna vastustajad on keeldunud tehtud töid vastuvõtmast on apellant seisukohal, et kohaldamisele kuulub käesolevas asjas VÕS § 113 lg 4. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega maksta viiviseid summalt, mida ei ole võimalik kahjuna kindlaks määrata. Juhul kui Ringkonnakohus leiab, et vastustajate nõue on põhjendatud, taotleb apellant ringkonnakohtult viiviste vähendamist mõistliku suuruseni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata ja viivis tuleb välja mõista väiksemas summas. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju suuruse osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada. Poolte vahel puudus vaidlus, et 09.03.2006 sõlmisid pooled korteriomandi müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu (t lk 10-23). Lepingu esemeks oli kostja poolt hagejatele müüdav Harjumaal, Xxx xxxxxx, Xxxxx xxxxx, Xxxxx xx x/xxxxx xxx xx asuv korteriomand, hinnaga 1 772 715 krooni. Lepingu p 3.1. järgi tuli lepingu eseme otsene valdus, juurdepääsu võimaldavad võtmed ja päraldiseks olevad dokumendid üle anda ostjatele 31.05.2006 aastal. Lepingu lisas nr 1 lepiti kokku üleantava korteriomandi konstruktsioonides, tehnosüsteemides ja viimistluses. Lepingu sõlmimise ajaks oli osa töid tegemata ja lepingu p 3.7 järgi pidi müüja need tegema 31.05.2006. Hagejad on nõudnud kostjalt lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Võlaõigusliku õiguskaitsevahendi rakendamise eelduseks on VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt kohustuse rikkumine, s.t võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingu tingimustele, eelkõige koguse ja kvaliteedi osas. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Seega selleks, et tuvastada, kas kostja poolt hagejatele üleantud korteriomand vastas poolte vahel kokkulepitule, tuli kohtul kõigepealt tuvastada, milline oli poolte kokkulepe. Müügilepingu lisas 1 olid pooled kokku leppinud korteriomandi üldised ehituslikud omadused ja kasutatavad materjalid. Ehitise täpsetes kvaliteedinäitajates lepingus kokku lepitud ei olnud. Kolleegium leiab, et lähtuda tuleb tavaliselt uuele ehitisele esitatavatest nõuetest ja

hinnata müüdud korteriomandi vastavust kokkulepitule sellest lähtuvalt. Hagejad on hagis viidanud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisis toodud puudustele, milleks olid valtsplekist katusekatte müra, katlaruumist eluruumidesse leviv kütusehais, ebapiisav soojustus akende ümber, ebatihedus müürituse ja puitkarkassi vahekohas, liiga madalale seotud hoone, vahelae ebapiisav jäikus ja praod seintes jne. Ebaõige on kaebaja väide, et hagejad ei ole tõendanud puuduste olemasolu. Kaebaja ei ole ümber lükanud hagejate poolt esitatud Ehitusekspertiisibüroo OÜ ehitustehnilise ekspertiisi aktis (t lk 30-47) toodud puuduste olemasolu. Ebaõige on kaebaja väide, et hagejate poolt esitatud videofilm ei ole kohane tõend. Videofilmi tegemise aeg 01.09.2006 on tuvastatav filmitud ajalehe kuupäevaga. See, millise salvestusvahendiga ja kelle poolt on salvestus tehtud, ei ole kolleegiumi arvates oluline. Ehitusekspertiisibüroo OÜ ja AS Ristart eksperdi L. Rahumägi poolt koostatud dokumendid on TsMS § 271 lg 1 järgi dokumentaalsed tõendid. Ebaõige on kaebaja väide, et tõendiga oleksid tegemist ainult siis, kui dokumendid koostanud isikuid oleks hoiatatud valeütluste andmise eest. Kohus ei ole käsitanud eeltoodud dokumente ekspertide arvamustena. Ka apellant on ise tunnistanud 12.12.2006 e-kirjas hagejatele (t lk 2529), et korteriomandil olid puudused. Seda, et puudused oleks kõrvaldatud, ei ole kostja tõendanud. Apellant väitis, et vead tulenesid hagejatepoolsest väärkasutusest või siis olid ehituse juures tavapärased. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool oma väidete ja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendama. Kolleegium leiab, et kostja seda teinud ei ole. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja poolt hagejatele müüdud korteriomand ei vastanud lepingus kokkulepitule. Järelikult oli kostja lepingut rikkunud ja hagejad olid õigustatud rakendama õiguskaitsevahendit. VÕS § 220 lg 1 järgi ostja peab teatama asja mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai asja lepingu tingimustele mittevastavusest teada või pidi teada saama. Apellant on vaidlustanud maakohtu järelduse, mille kohaselt olid hagejad teavitanud kostjat müüdud asja puudustest mõistliku aja jooksul. Kuna hagejad said korteriomandi valduse 01.09.2006, siis 10.12.2006 puudustest teatamine on kolleegiumi arvates toimunud mõistliku aja jooksul. Ehitise puudused ei ole kohe märgatavad ja selleks, et tuvastada, et elamu soojapidavus ei ole piisav või esinevad vead elamu konstruktsioonides, kulub ostjal aega. Need puudused ei ole fikseeritavad asja ülevaatusel ja puuduse avastamiseks on vaja eriteadmisi. Ebaõige on kaebaja väide, et hagejad oleksid pidanud teatama puudustest kahe kuu jooksul. Pooltevaheline müügileping ei ole VÕS § 208 lg 4 järgi tarbijaleping, mille puhul on puudustest teatamise tähtajaks kaks kuud. Samuti on ebaõige ja eksitav kaebuse väide, et hagejad pidid müüdud korteriomandi puudused avastama 09.03.2006 müügilepingu sõlmimisel, kuna nad olid eelnevalt müüdud asja üle vaadanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 09.03.2006 oli korteriomand lõpuni ehitamata ja lepingu lisas nr 1 fikseeriti tööd, mida pidi kostja veel tegema. Õige on kaebuse väide, et maakohtu otsus on vastuoluline osas, kus maakohus tuvastas, et puudustest on teatatud mõistliku aja jooksul ja samas viitas VÕS §-le 221, mis annab alused mitte arvestada kostja vastuväidetega puudustest teatamise tähtaja osas. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole alust kohaldada VÕS § 221, kuna esiteks on hagejad teatanud puudustest mõistliku aja jooksul ja teiseks ei ole pooled toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud kostja raske hooletuse tõttu. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Hagejad on nõudnud VÕS § 222 lg 1 järgi 10.12.2006 kirjaga kostjalt müüdud asja parandamist ja kostja on 12.12.2006 hagejatele vastanud ja andnud ka lubaduse osa vigu parandada. Kuna kostja müüdud korteriomandi puudusi kõrvaldanud ei ole, siis on hagejad VÕS § 222 lg 5 järgi õigustatud asja ise parandama ja nõudma selleks mõistlikult kuluva

hüvitamist. Eeltoodu ei eelda kolleegiumi arvates seda, et hagejad peaks enne nõude esitamist kulud paranduste tegemiseks kandma. Apellant on vaidlustanud asja parandamiseks tehtavate kulude suuruse. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud puuduste kõrvaldamiseks kuluva suuruse AS Ristart eksperdi L. Rahumägi hinnangu alusel (t lk 48-55). Arvamuses on L. Rahumägi välja toonud just need tööd, mis olid valduse üleandmise momendil käsitatavad müüdud asja puudustena, see tähendab, et olid korteriomandi juures tegemata või olid ebaõigesti tehtud. Tegemist ei ole vigadega, mis on tekkinud pärast hagejate poolt valduse saamist ja mis oleks käsitatavad garantii korras kõrvaldatavate puudustena. Ebaõige on kaebaja väide, et tööde valmimist ja kohast teostamist tõendab kostja ja OÜ Demirek vahel 28.05.2006 sõlmitud ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt (t lk 109). Eeltoodud dokument näitab kostja ja tema alltöövõtja vahelisi suhteid ja sellest selgub ainult, millises rahalises mahus on töid teostatud. Dokument ei kajasta, millised tööd on ridaelamus faktiliselt tehtud. Kaebaja väide, et esitatud puuduste kõrvaldamise hind on liiga suur, on tõendamata. Ainuüksi asjaolu, et ehitustööde hinnad on praeguseks ajaks võrreldes 2007.aastaga langenud, ei anna alust järelduseks, et puuduste kõrvaldamiseks kulub väiksem summa. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti leidnud, et korteriomandi parandamiseks on mõistlik kulu 172 209 krooni. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista puuduste kindlakstegemiseks tellitud ekspertiiside maksumuse. Kolleegium leiab, et ekspertiiside eest tasutud 16 520 krooni (9 940 krooni ja 7 080 krooni) väljamõistmiseks annavad aluse VÕS § 222 lg-d 4 ja 5, kuna ekspertiiside tellimine oli vajalik korteriomandi puuduste ja parandamiseks vajalike kulutuste suuruse kindlakstegemiseks. Kaebuse väited, et ekspertiiside tellimine oli hagejate poolt ennatlik ja ehitusega tegelevad äriühingud oleksid sama töö teinud tasuta, on paljasõnalised ja tõendamata. Ebaõige on kostja käsitlus, mille kohaselt ei pidanud ta puudusi kõrvaldama enne, kui hagejad on alla kirjutanud vastuvõtuaktile. Vastuvõtuakti eesmärgiks oli tõendada müüdud asja üleandmist kostja poolt hagejatele ja kui hagejad keeldusid seda vormistamast, kuna müüdud korteriomand ei vastanud kokkulepitule, siis ei olnud see käsitatav hagejate poolt oma kohustuse täitmata jätmisega, mis oleks andud kostjale aluse keelduda oma kohustuste täitmisest. Õige on kaebuse väide, et maakohtu otsuse põhjendused kanalisatsioonitrassi ehitamist ja dokumentide üleandmist käsitlevas osas ei ole asjakohased, kuna hagejad ei ole esitanud seoses eeltooduga kostja vastu käesolevas asjas nõudeid. Seega tuleb maakohtu otsuse põhjendustest jätta need põhjendused välja. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista viivise asja parandamiseks kuluva hüvitise 172 209 krooni tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi. Viivise nõude üle otsustamiseks on esmalt vaja tuvastada, millisest hetkest muutus nõue 172 209 krooni saamiseks sissenõutavaks. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejate kahju hüvitamise nõue on muutunud sissenõutavaks alates 31.05.2006, mil kostja oli kohustatud lepingu kohaselt hagejatele üle andma korteriomandi valduse. 172 209 krooni on kulu, mille kostja on kohustatud hagejale tasuma asja parandamiseks. Kolleegiumi arvates tekkis hagejatel õigus nõuda kostjalt korteriomandi puuduste parandamiseks kuluva hüvitamist ajast, kui kostja oli keeldunud ise asja parandamast ja hagejad olid kostjale esitanud rahaliselt väljendatud kulude hüvitamise nõude. Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole hagejad kostjale täpset nõuet kulutuste hüvitamiseks esitanud enne hagi esitamist. Kostja

on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 12.10.2007. Seega alates sellest on kostja teadlik hagejate nõudest 172 209 krooni saamiseks ja tal oli kohustus see hagejatele tasuda. Seega tuleb arvestada viivist alates 12.10.2007. Alates 12.10.2007 kuni 01.07.2008 oli viivise määr 11% aastas, mis päevas on 0,03%. Viivitatud oli 261 päeva. Viivis oli 13 483,95 krooni. Alates 01.07.2008 kuni 01.01.2009 oli viivise määr 9,50 % aastas ehk 0,026% päevas. Viivitatud oli 184 päeva. Viivis oli 8 238,50 krooni. Alates 01.01.2009 kuni 18.06.2009 (maakohtu otsuse tegemine) oli viivise määr 8 % aastas ehk 0,022% päevas. Viivitatud oli 168 päeva. Viivis oli 6 364,85 krooni. Seega tuleb kokku välja mõista viivist 28 087,30 krooni. Alates otsuse tegemisest tuleb välja mõista kostjalt viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud suuruses kuni võla 172 209 krooni tasumiseni. Kaebaja taotlus viivise vähendamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust kaaluda seaduses sätestatud määras väljamõistetud viivise vähendamist. Õige on kaebuse väide, et hagejad on kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi õiguse nõuda leppetrahvi, kuna nad ei ole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele teatanud leppetrahvi nõudmisest. Lepingu p 3.11 järgi oli hagejatel õigus nõuda leppetrahvi tööde lõpetamisega viivitamise eest alates 01.09.2006. Kuna hagejad said korteriomandi enda valdusesse 01.09.2006, siis pidid nad sellest ajast olema teadlikud, et kostja ei ole töid lõpetanud. Leppetrahvi nõude on nad esitanud esmakordselt hagiavalduses, mis esitati kohtule 12.07.2009 ja mille kostja sai kätte 12.10.2007. Kolleegium leiab, et leppetrahvi nõudest teatamine 10 kuud pärast leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimist ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Maakohus ei ole oma otsuse põhjendanud, miks ta leidis, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul. Hagejad ei ole selgitanud, miks nad ei teatanud varem kostjale soovist saada leppetrahvi. Eeltoodu tõttu tuleb lepptrahvi nõue jätta rahuldamata. Seega tuleb hagejate nõue kostja vastu rahuldada osaliselt ja välja mõista 216 816,30 krooni. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb maakohtus kantud menetluskuludest 55% jätta kostja kanda ja 45% hagejate kanda. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb apellatsiooniastme kuludest 55% jätta kostja kanda ja 45 % hagejate kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.