18. juuni 2009 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-25604
Tsiviilasi
UAja H Ahagi OÜ A vastu hinna alandamise, kahju, viiviste ja leppetrahvi nõudes
Tsiviilasja hind
324 785,26 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I UA(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II H A(isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja advokaat Olavi-Jüri Luik (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn) Kostja OÜ A(registrikood XXX asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige Peeter R
Kohtustungi toimumise aeg
24.04.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja UAava Hagejate esindaja advokaat Olavi-Jüri Luik Kostja seaduslik esindaja Peeter R
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
1.Välja mõista OÜ-lt A UA ja H A kasuks kokku 396 215,51 (kolmsada üheksakümmend kuus tuhat kakssada viisteist krooni ja 51 senti) krooni (sealhulgas kahju hüvitis 172 209 krooni, leppetrahv 136 056,26 krooni, ekspertiiside kulud 16 520 krooni, seisuga 24.04.2009 viivis 71 430,25 krooni).
Välja mõista OÜ-lt A UA ja H A kasuks alates 25.04.2009 viivis summalt 172 209 krooni kuni kohustuste kohase täitmiseni vastavalt VÕS §-le 94 ja §-le 113. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt A menetluskulud täies ulatuses (100%) UA a H A kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
2-07-25604 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hagejate nõue ja põhjendused
1.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista 172 209 krooni, leppetrahvi summas 136 056,26 krooni, viivise seisuga 24.04.2009 summas 71 430,25 krooni, alates 25.04.2009 viivise summalt 172 209 krooni kuni kohustuste kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 94 ja § 113, ekspertiiside kulud summas 16 520 krooni ja menetluskulud. Hagejad tuginevad oma nõudes VÕS § 73 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 3, 5 ja 6, § 112, § 113 lg 1, § 115 ja § 158.
2.09.03.2006 sõlmisid pooled korteriomandi müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega kostja müüs hagejate ühisomandisse hinnaga 1 772 715 krooni korteriomandi asukohaga xxx, xxxküla, xxx vald, Harju maakond (tl 10-23).
3.Lepingu punktis 3.6 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub enne lepingu eseme valduse üleandmist tasuma liitumistasu rajattsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Vastavalt lepingu punktidele 3.7 ja 3.8 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub teostama vastavalt kinnitatud ehitusprojektile lepingu lisas nr 1 nimetatud ehitustööd korteriomandi hulka kuuluvas ridaelamuboksis hiljemalt 31.05.2006. Tasu lisas 1 toodud ehitustööde teostamise ning korteriomandi dokumentatsiooni hankimise eest sisaldus korteriomandi müügihinnas. Lepingu punkt 3.9 kohaselt pidid pooled ehituse lõppemisel koostama akti tööde valmimise kohta. Punkti 3.11 järgi, kui kostja ei lõpeta lepingu lisas 1 nimetatuid töid või mõnda neist tähtaegselt, on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,025% müügihinnast iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest alates 01.09.2009. Ühtlasi on hagejatel sellisel juhul õigus nõuda kostjalt, et ta kompenseeriks hagejatele nende poolt tasutud lepingu esemega samaväärse elamispinna eest, mille hagejad on üürinud ajavahemikus alates 01.09.2006, millal hagejad ei saanud kasutada elamiseks lepingu eset – korteriomandi reaalosaks olevat eluruumi. Kompensatsioon arvutatakse alates 01.09.2006 kuni ehitustööde lõpetamiseni ja valduse üleandmise aktide allakirjutamiseni. Lepingu punktis 3.12 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tagama korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi ehitustöödele ehitajapoolse garantii vähemalt kaheks aastaks ning paigaldatavatele seadmetele tootjapoolse garantii, mille aeg ei või olla lühem kui kuus kuud, arvates korteriomandi otsese valduse üleandmise päevast. Garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste kõrvaldamise kohustuse osas jääb kostja vastutavaks hagejate ees.
4.Kostja ei ole kuni hagi esitamiseni tasunud liitumistasu rajattsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Trassi pole arendaja kohalikule veeettevõtjale üle andnud ja seega on hagejate ainsaks võimaluseks liituda tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga läbi uue trassi ehitamise. Tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumistasu suurus on 47 600 krooni, millele lisandub trassi väljaehitamise kulu 389 400 krooni (tl 56). Samuti ei ole kostja lõpetanud lepingus ettenähtud töid ning enamus tehtud töid on tehtud ebakvaliteetselt. Seega on allkirjastamata ka akt tööde valmimise kohta. 10.12.2006 esitasid hagejad kostjale puuduste loetelu, milles nõudsid tegemata tööde teostamist ja puuduste kõrvaldamist (tl 24). 12.12.2006 esitas kostja hagejatele vastuse, millele hagejad vastasid omakorda 12.12.2006 (tl 25-29).
5.Puuduste fikseerimiseks tellisid hagejad ehitustehnilise ekspertiisi Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt, kelle ekspert tuvastas lepingu esemel ulatuslikud puudused, sh praaktöö ja tegemata tööd. Põhipuudustena toob ekspert esile: valtsplekist katusekatte tugevas tuules tekkiv müra, katlaruumist leviv kütusehais, ebapiisav soojustus akende ümber, ebatihedus müürituse ja puitkarkassi vahekohas, liiga madalale seotud hoone, vahelagi ei ole piisavalt jäik (tl 30-46).
6.Kostja pärast ekspertiisiga tutvumist keeldus oma 28.05.2007 e-kirjaga puuduste kõrvaldamisest (tl 47) ja seetõttu tellisid hagejad tekkinud kahju suuruse kohta ekspertiisi riiklikult tunnustatud
2-07-25604 eksperdilt Lr ́lt. Vastavalt riiklikult tunnustatud eksperdi ekspertiisile on hagejatele tekitatud kahju suurus 159 937+12 272 krooni, kokku 172 209 krooni. Ekspert leidis ekspertiisis kokkuvõtvalt, et ridaelamuboks ei ole ehitatud head ehitustnõudeid arvestades ega vasta ehitusseaduse nõuetele. Puudub ehitusprojekt, eelprojektis on palju vigu ja ebatäpsusi. Kaetud tööde aktid ei kata kõiki tehtud töid, puuduvad ka teostusjoonised sisevõrkude osas (tl 48-55).
7.Hagejad on seisukohal, et kuna kostja poolt on tööd osaliselt teostamata ja osad tööd on teostatud ebakvaliteetselt (puudub lumetõke, katus isoleerimata, levib kütusehais, II korrusel põrand lohkus, kipsplaatidel praod sees, madal vundament) ning kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele puuduseid kõrvaldanud, siis on hagejad õigustatud nõudma hinna alandamist või alternatiivselt kahju hüvitamist. Hagejatele on tekitatud kahju 172 209 krooni, mis ei sisalda endas vahelagede probleemi lahendust ega iluvigade parandamist ja võimalikust garantiist tulenevaid nõudeid. Lisaks on hagejatele tekkinud kahju seoses asjaoluga, et kostja ei ole tasunud tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumistasu.
8.Kostja pidi enda kohustused täitma hiljemalt 31.05.2006, millisest kuupäevast alates on kostjal tekkinud hagejate ees viivitus kahju osas. Tulenevalt VÕS § 113 ja § 94 on viivise suuruseks alates 01.01.2006 9,25% aastas võlgnetavalt summalt (vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.12.2005 ilmunud intressimäära avaldamise teatele tuli alates 01.01.2006 viivitusintressi arvutada 2,25% intressimääraga). Seega perioodil 31.05.2006-30.06.2006 oli viivise suuruseks 18 591,49 krooni. Vastavalt 30.06.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.07.2006 2,75%. Seega on kohustuste täitmisega viivitamise perioodil 01.07.2006-31.12.2006 intressimääraks 9,75% aastas ehk antud juhul viivis 8418,19 krooni. Vastavalt 30.06.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teatele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär alates 01.01.2007 3,5%. Seega on kohustuse täitmisega viivitamisel alates 01.01.2007 intressimääraks 10,5% ja viiviseks ajavahemikul 01.01.2007-11.07.2007 summas 9511,68 krooni. Seisuga 24.04.2009 on viivised 71 430,25 krooni.
9.Hagejatel on õigus nõuda vastavalt lepingule leppetrahvi. Ajavahemikku 01.09.2006-04.07.2007 jääb 307 päeva. 0,025% müügihinnast 1 772 715 krooni on 443,18 krooni. Seega on leppetrahvi suurus seisuga 05.07.2007 summas 136 056,26 krooni (307 x 443,18).
10.Kohtuistungil selgitas hageja I, et korteriomand anti neile üle 01.09.2006 ja hagejad kolisid sisse
10.septembri paiku, misjärel nad avastasid puudused, millest nad teavitasid ka kostja seaduslikku esindajat koheselt. Kostja võtmete andmisel ei andnud ettenähtud dokumente. Kostja on hilisemalt andnud osad dokumendid üle, kuid puudub ridaelamu projekt, on esitatud ainult eskiis. Hageja selgitas, et kuna puudub dokumentatsioon, vesi-ja kanalisatsioon ja maja ei vasta tuleohutusnõuetele, siis on välistatud kasutusloa saamine. Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et hagi on alusetu ja tõendamata ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja leiab, et ta on täitnud lepingut nõuetekohaselt ja ta ei ole rikkunud lepingutingimusi. Kostja on arvamusel, et ta on ehitanud kvaliteetselt.
12.Kostja selgitab, et lepingutingimuste punkti 3.6 eesmärgiks ja mõtteks oli tagada hagejatele kuuluva ridaelamuboksi tasuta liitumine rajattsentraal vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Müügilepingust ei tulenenud, et kostja on kohustatud vasttrassi välja ehitama. Seega saab kostja poolne kohustus liitumistasu maksmiseks olla täidetav üksnes siis, kui vastav tsentraalne vee- ja kanalisatsioonitrass kolmanda isiku poolt välja ehitatakse ning hagejatel tuleks ridaelamuboksi vasttrassiga liitumiseks tasuda kolmandale isikule põhjendatud liitumistasu. OÜ D poolt on piirkonda toimiv tsentraalne vee- ja kanalisatsioonitrass rajatud, millega on faktiliselt liidetud ka hagejatele kuuluv ridaelamuboks. Hagejad on 11.09.2006 sõlminud OÜ-ga D vee- ja kanalisatsiooni teenuse tarbimise akt-lepingu nr 1-16 (tl 105-107). Seega hagejate väited, et tsentraalne vee- ja
2-07-25604 kanalisatsioonitrass puudub ning, et ainsaks legaalseks võimaluseks liituda tsentraalne vee- ja kanalisatsioonitrassiga on uue trassi ehitamine, on eksitavad.
13.Enamus müügilepingu lisas nr 1 loetletud ehitustööd, sh maalritööde eelsed tööd olid valminud seisuga 28.05.2006, mida tõendab kostja ja kostja alltöövõtja OÜ D vahel 28.05.2006 sõlmitud ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt (tl 109). Hiljemalt 31.05.2008 ei valminud müügilepingus nimetatud viimistlustööd, millise tähtaegse lõpetamise viibimise tingis asjaolu, et hagejad soovisid peale müügilepingu sõlmimist mitmete lisa- ja muudatustööde teostamist, mistõttu muutus ka tööde teostamise senine ajakava. Hagejate poolt tellitud lisa- ja muudatustööde tõttu valmisid müügilepingujärgsed tööd lõplikult juulis 2006. Ridaelamuboksi kasutamist võimaldavad võtmed anti hagejatele kostja poolt üle juba 21.06.2006.
14.31.07.2006 teostasid pooled ridaelamuboksis ehitustööde ülevaatuse, mille käigus hagejad ei esitanud ehitustööde kvaliteedi osas ühtegi vastuväidet ega pretensiooni. Kostja väljastas 31.07.2006 ülevaatusel hagejatele allkirjastamiseks ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mida hagejad koheselt ei allkirjastanud ja lubasid akti hiljem allkirjastatult tagastada, mida hagejad aga vaatamata korduvatele nõudmistele ei teinud. Ebaõige on hagejate väide, et hagejad ei allkirjastanud akti puuduste tõttu. Kostja leiab, et akti sõlmimisest kõrvalehoidmisele vaatamata tuleb lugeda kokkulepitud ehitustööd tulenevalt VÕS § 638 vastuvõetuks ning loeb töö hagejate poolt vastuvõetuks 10.08.2006. Hagejad kolisid ridaelamuboksi sisse 01.09.2006 ning seega järeldab kostja, et eluruum oli valminud ja elamiskõlbulik.
15.Hagejad on kaotanud õiguse tugineda müügilepingu eseme puudustele. Müügilepingu punkti 3.7 kohaselt tuli müügilepingu lisas nr 1 nimetatud tööd teostada kostja poolt hiljemalt 31.05.2006. Kui hagejad leidsid, et kostja jättis põhjendamatult müügilepingu lisas nr 1 loetletud tööd tähtajaks teostamata, siis olid hagejad hiljemalt 01.06.2006 kostja poolt vastkohustuste rikkumisest ka teadlikud. Hagejad pöördusid esmakordselt kostja poole väidetavate puudustega alles 10.12.2006. Kostja leiab, et kuna hagejad keeldusid 31.07.2006 tööde vastuvõtmist käsitleva akti sõlmimisest väidetavate puuduste tõttu, oleksid hagejad pidanud kostjat puudustest informeerima hiljemalt kahe kuu jooksul ehk hiljemalt 30.09.2006. Seega on hagejad kaotanud õiguse vastavatele asjaoludele tugineda. Kostja märgib, et tegelikkuses oli juba müügilepingu sõlmimise hetkeks suur osa müügilepingu punktis 3.7 sätestatud töödest teostatud. Müügilepingu punktis 1.8.1 kinnitasid hagejad, et hagejad on müügilepingu esemeks oleva ridaelamuboksi üle vaadanud ja on teadlikud selle seisukorrast. Müügilepingu punkt 3.3 sätestas, et müügilepingu ese tuli hagejatele üle anda seisundis, milles see oli hagejate poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil. Seega leiab kostja, et kostjal puudub vastutus tulenevalt VÕS § 218 lg 4. Kostja rõhutab, et tulenevalt ridaelamuboksi ülevaatamisest enne müügilepingu sõlmimist olid ja pidid hagejad olema teadlikud ridaelamuboksi seisukorrast osas, mida hagejatel oli või pidi olema ridaelamuboksi üle vaadates võimalik tuvastada, juba alates 09.03.2006. Hagejate poolt 10.12.2006 edastatud pöördumises viidatud puudused olid kostja poolt kas faktiliselt kõrvaldatud või ei olnud hagejate poolt esiletoodu näol tegemist lepingujärgsete puudustega.
16.Kostja leiab, et Ehitusekspertiisibüroo OÜ töö nr 0701-07 2007 on oma sisult üldsõnaline ja ebaobjektiivne. Ekspert tugineb oma arvamuses asjaoludele, mis ei ole käsitletavad lepingu eseme puudustena müügilepingu mõistes. Asjassepuutumatud on viited tarbevee mitteküllaldasele temperatuurile või siis väidetavale masuudilõhnale, mis võib olla põhjustatud hoopiski kütuse hooletust ekspluateerimisest või tarnimisest. Samuti on rikutud head tava, mille kohaselt ekspertiisi teostamise juures võimaldatakse viibida ka ehitaja esindajal, kellel oleks olnud võimalik esitada eksperdile omapoolseid selgitusi. Juhul, kui puudused ka osaliselt eksisteerivad, pole ilmselgelt tegemist puudustega, mis olid olemas tööde lepingujärgse üleandmise ajal, vaid vastavad puudused on tekkinud ekspluatatsiooni käigus. Lisaks on ilmne, et ekspert ei hinnanud tööde kvaliteeti või vastavust müügilepingu lisas nr 1 kokkulepitust lähtuvalt. Seega leiab kostja, et ekspert ei ole sisuliselt ega faktiliselt tuvastanud, millised konkreetsed müügilepingujärgsed tööd on teostamata või teostatud ebakvaliteetselt.
2-07-25604
17.Kostja leiab, et põhistatuks ei saa pidada ka 29.06.2007 teostatud müügilepingu esemeks olnud ridaelamuboksi ehitusdefektide kõrvaldamise maksumuse eksperthinnangut, kuna eksperthinnangu aluseks on võetud Ehitusekspertiisibüroo OÜ üldsõnaline ja ebaobjektiivne eksperthinnang. Kostjale jäävad arusaamatuks ka väidetavate defektide likvideerimise maksumuse määramisel kasutatud hinnakujunduse alused, kui ka väidetavate puuduste likvideerimiseks vajalike tööde kirjeldus. Kostja arvates on vaegtööde parandamise hinnakalkulatsioon selgelt ülepaisutatud ja sisaldab mitmete materjalide ning tööde maksumust, milleks kostja müügilepingu järgi üldse kohustatud ei olnud. Hinnakalkulatsiooniga ei ole objektiivselt tõendatud, milline konkreetne müügilepingus kokkulepitud töö on teostatud ebakvaliteetselt või puudulikult, mistõttu tuleb jätta hagejate nõue summas 172 209 krooni täielikult rahuldamata.
18.Kostja arvates ei ole esitatud nõue käsitletav VÕS § 112 lg 2 kohase hinna alandamise nõudena, kuna hagejad ei ole kostjale hinna alandamise nõuet esitanud. Hagiavaldusest ei selgu, et hagejad alandaks tema poolt tasumisel kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuste mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hagejate poolt ei ole ka määratletud täitmise ja mittekohase täitmise väärtust täitmise aja seisuga. Samuti leiab kostja, et puudub kostja poolne müügilepingu tingimuste rikkumine.
19.Kostja arvates ei saa hagejate poolt esitatud nõuet käsitleda ka VÕS § 115 lg 1 sätestatud kahju hüvitamise nõudena, kuna hagejad ei ole tõendanud kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks vajalikku koosseisu. Kostja on täitnud müügilepingust tulenevad kohustused ega ole põhjustanud hagejatele kahju. Hagejal puudus igasugune vajadus ja õigustus riiklikult tunnustatud eksperdilt hinnangu võtmiseks, kuivõrd kostja ei ole põhjendamatult keeldunud reaalsete garantiijärgsete vaegtööde likvideerimisest. Lisaks märgib kostja, et hagejatel on õigus nõuda kahju hüvitamist vaid osas, mida leppetrahv ei kata. Hagejad on esitanud leppetrahvi nõude summas 136 056,26 krooni, mis tuleks hagejate kahjunõude põhjendatuse korral väidetavast kahjusummast maha arvata. Kostja leiab, et leppetrahvi eesmärgiks ongi kahju kokkuleppeline hüvitamine.
20.Kostja selgitab, et hagejate tõlgendus kostja 28.05.2007 e-kirjast on ebaõige. E-kirjast ei tulene, et kostja keeldub mistahes mõistlikust koostööst. Kostja ei märgi nimetatud e-kirjas ka seda, et kostja keelduks võimalike reaalselt tuvastatud ehitusvigade garantiikorras parandamisest. Kostja kirja mõtteks ja sisuks oli hoopis see, et kostja keeldub võimalike garantiitööde läbiviimisest seni kuni hagejad täidavad omapoolse müügilepingust punktist 2.2.3 tuleneva kohustuse ning tasuvad hagejale nõuetekohaselt maksmata müügihinna osa summas 177 272 krooni, mis muutus sissenõutavaks alates lepingu eseme otsese valduse hagejatele üleandmise päevast. Hagejatel puudus mõistlik põhjendus või sund pöörduda väidetkahju tekitamise kindlaksmääramiseks eksperdi poole, kuivõrd tegelikkuses ei keeldunud kostja õigusliku aluseta garantiitööde teostamisest või koostööst. Kostja on teinud hagejatele korduvaid ettepanekuid tasuda võlgnevus kostja ees.
21.Kuivõrd Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt 2007 jaanuaris teostatud töö nr 0701-07 ja AS Ristart Kinnisvarabüroo poolt 29.06.2007 teostatud ekspertarvamus müügilepingu esemeks olnud ridaelamuboksi ehitusdefektide kõrvaldamiseks on ebaobjektiivsed ja nendes ei ole hinnatud müügilepingu lisas nr 1 kokkulepitud tööde vastavust, siis leiab kostja, et puudub igasugune alus vaadelda vastavate tööde eest tasutud summasid hagejate põhjendatud kulutustena. Seega tuleb jätta hagejate poolt esitatud nõue ekspertiiside maksumuse kogusummas 16 520,00 krooni hüvitamiseks täielikult rahuldamata.
22.Kostja märgib, et viivisnõue tuleb jätta rahuldamata põhinõuete alusetuse tõttu. Ebaõige on lähtuda asjaolust, et kostja oleks pidanud väidetkahju tekkimisest teada saama juba 31.05.2006.
23.Kostja on seisukohal, et hagejate leppetrahvi nõue summas 136 056,26 krooni on põhjendamatu, kuna puudub kostja poolne müügilepingu tingimuste rikkumine, mis oleks aluseks leppetrahvi nõudele. Lisaks märgib kostja, et isegi kui väidetavad rikkumised esineksid, on hagejad leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud, kuna hagejad ei ole kostjale esitanud tulenevalt VÕS § 159 lg 2 leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Kostja leiab, et leppetrahvi nõue oleks tulnud esitada kostjale hiljemalt kahe kuu jooksul kostja poolsete kohustuste väidetavast rikkumisest teadasaamisest.
2-07-25604 Hagejad esitasid leppetrahvi nõude esmakordselt aga hagiavalduses. Kostja leiab, et leppetrahvi nõude esitamata jätmine kinnitab, et faktiliselt puudusid hagejatel kostja vastu pretensioonid müügilepingu lisa nr 1 järgsete tööde teostamise osas. Kostja rõhutab ka, et leppetrahvi nõudmise õigus oleks muuhulgas välistatud ka juhul, kui hagejate hinna alandamise avaldus oleks õiguspärane. Leppetrahvi funktsiooniks on sundida isikut kohustuse täitmisele või asendada kohustuse täitmist. Müügilepingus kokkulepitud leppetrahvi eesmärgiks oli kohustuse täitmisele sundimine. Kohustuse täitmisele sundimine ei ole võimalik aga pärast seda, kui hagejad olid hinda alandanud ehk võtnud vastu kohustuse täitmise. Puudub õiguslik alus sundida küll mittekohaselt täidetud, kuid siiski võlausaldaja poolt juba vastu võetud kohustuse täitmisele. Seega alates hetkest, mil hagejad võtsid vastu müügilepingu ja selle lisa nr 1 järgsed tööd ja alandasid seoses nendes väidetavalt esinevate puudustega nende eest tasumisele kuuluvat hinda, lõppes ka õiguslik alus nõuda leppetrahvi, mille eesmärgiks oli sundida kostjat müügilepingu lisas nr 1 loetletud tööde tähtaegseks teostamiseks.
24.Kohtuistungil kostja selgitas, et hagejate II korruse põrand õõtsub, kuna nad on ilmselt paigaldanud liiga raske mööbli. Kostja nõustus, et ehitisel on puudusi, kuid ta ei ole nõus neid kõrvaldama, kuna hagejad ei ole alla kirjutanud aktile. Samas leidis kostja, et ehitis on kvaliteetne. Kostja kohtuistungil arvas, et video tegemise aeg on ilmselt võltsitud ja samuti on võltsitud ekspertiiside juures olevad fotod ja eksperdid ei ole kompetentsed. Kostja selgitas, et nad ei andnud üle maja 100% valmidusega, kuna kasutusloa taotluse pidid esitama hagejad ise. Kohtuotsuse põhjendus
25.Kohus, kuulanud ära hageja I ja poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, vaadanud kohtuistungil videot CD-lt ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
26.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
27.Poolte vahel on 09.03.2006 sõlmitud korteriomandi müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega kostja müüs hagejate ühisomandisse hinnaga 1 772 715 krooni korteriomandi (ridaelamuboks) asukohaga xxx, xxxküla, xxx vald, Harju maakond (tl 10-22). Pooled sõlmisid lepingule lisa nr 1, millega kostja võttis kohustuse teostada ehitustööd ridaelamuboksis (tl 21-23). Vaidlust ei ole, et hagejad tutvusid enne kostjalt kinnistu ostmist kinnistu ja sellel asuva elamuga, mis oli pooleli ja milles oli tegemata siseviimistlus.
28.Vastavalt VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatvõi müüja poolt tulevikus omandatasja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja vastavalt sõlmitud lepingu punktile 3.1 pidi enda kohustused täitma hiljemalt 31.05.2006 (tl 13). Kohtuistungil pärast video vaatamist kostja kinnitas allkirjaga protokollis, et ta andis hagejatele korteriomandi (ridaelamuboksi) üle 01.09.2006 so. päeval, mil kostja andis hagejatele võtmed (tl 223227). Seega varasemalt kostja esitatud kirjalikud väited, et ta andis võtmed hagejatele üle juba 21.06.2006 on valed. Seega ei oma tõenduslikku tähendust kostja ja kostja alltöövõtja OÜ D vahel 28.05.2006 sõlmitud ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt (tl 109). Kohus soovib rõhutada, et nii kostja kui OÜ D seaduslik esindaja on sama isik Peeter R . Hagejad kinnitavad, et nad kolisid sisse 10.septembri paiku.
29.VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastkvaliteediga ning kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 217 sätestab nõude asja vastavuse lepingutingimustele. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid ja lõike 2
2-07-25604 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja müüjana ja siseviimistluse teostajana andis hagejatele 09.03.2006 a sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu alusel üle kokkulepitud omadustega kinnistu (st täitsid lepingu kohaselt) või andsid hagejatele üle kinnistu, mis ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele (st täitsid lepingu mittekohaselt) ning kas selle ja muude asjaolude tõttu on hagejal õigus alandada ostuhinda VÕS § 112 alusel või saada kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel.
31.Lepingu punktis 3.6 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub enne lepingu eseme valduse üleandmist tasuma liitumistasu rajattsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Kostja ei ole esitanud tõendit millest nähtuks, et ta on tasunud liitumistasu rajattsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga. Hagejad on esitanud tõendi, mille kohaselt on tsentraalse vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumistasu suurus on 47 600 krooni, millele lisandub trassi väljaehitamise kulu 389 400 krooni (tl 56). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole täitnud lepingut. 32.Vastavalt lepingu punktidele 3.7 ja 3.8 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub teostama vastavalt kinnitatud ehitusprojektile lepingu lisas nr 1 nimetatud ehitustööd korteriomandi hulka kuuluvas ridaelamuboksis hiljemalt 31.05.2006. Tasu lisas 1 toodud ehitustööde teostamise ning korteriomandi dokumentatsiooni hankimise eest sisaldus korteriomandi müügihinnas. Lepingu punkt 3.9 kohaselt pidid pooled ehituse lõppemisel koostama akti tööde valmimise kohta. Hagejad ei ole allkirjastanud kostja esitatud akti, kuna hagejad leiavad, et ehitus ei ole lõpetatud. 10.12.2006 esitasid hagejad kostjale puuduste loetelu, milles nõudsid tegemata tööde teostamist ja puuduste kõrvaldamist (tl 24). Samas kirjas teavitasid hagejad kostjat, et nad ei saa aktile alla kirjutada, kuna elamu ei ole valmis ning üle on andmata ettenähtud dokumentatsioon. 12.12.2006 vastuse on kostja tunnistanud osade tööde tegemata jätmist ja osade tööde osas vajadust teha parandusi (tl 25-29). Kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et ta ei saanud puudusi kõrvaldada, kuna hagejad ei kirjutanud aktile alla kirjutanud. Allkiri aktil takistas kostjat puudusi kõrvaldamast. Vastavalt Ehitusekspertiisibüroo OÜ 07.01.2007 ehitustehnilise ekspertiisile esinevad vaidlusaluses ridaelamuboksis ulatuslikud puudused, sh praaktöö ja tegemata tööd: valtsplekist katusekatte tugevas tuules tekkiv müra- puudub mürasummutusvaip; katusel puuduvad lumetõkked; tehnilised ruumid– ventilatsioon tehtud valesti, puudub õhu tsirkulatsioon, põrandal puudub trapp, tehnilise ruumi uks ei ole projekti kohane ja puudub kaetud tööde akt tehnilisest ruumist korstna laest läbiviigu kohta, korstna ümber puudub tuletõkkekivivill; välisuks ei käi korralikult kinni- uks raami suhtes kiivas; ebapiisav soojustus akende ümber, ebatihedus müürituse ja puitkarkassi vahekohas, liiga madalale seotud hoone, vahelagi ei ole piisavalt jäik- osad toetustalad puuduvad; enamus ruumides praod laes, seintel, põrandal, põrand ebaühtlaselt soojustatud, trepp toetatud parketile, mis on ära vajunud; elektrikilbil puudub lülitusskeem; trepihalli ülaosas puudub väljatõmme, katuseakna paigaldus ei ole juhendikohane; teisele korrusele ei jõua vannituppa kuum vesi; II korrusel korstna juures puudub parketi aluspõrand ja parkett õhus, mis õõtsub, vahelagi vetrub, mööbel vajutab parketi alla, aluspõrand ei ole püsiv; pööningul venttorud isoleerimata; hoone ümber pinnase planeering vale, vesi valgub hoone suunas; jne. jne (tl 30-46). Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja müüjana ja siseviimistluse teostajana ei andnud hagejatele 09.03.2006 a sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu alusel üle kokkulepitud omadustega asja. Eeltoodu leidist kinnitust ka kohtuistungil vaadatud videol (tl 161), millest nähtus, et 01.09.2006 üleantud asi ei vastanud kokkulepitud tingimustele, ridaelamuboks ei olnud valmis. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagejate kohustus aktile alla kirjutada puudus, sest lepingu p 3.9 eeldused 01.09.2006 seisuga olid täitmata. Kostja ei saanud eeldada, et aktile kirjutatakse alla ilma, et tutvutakse põhjalikult tehtuga. Akti koostamise eelduseks oli valmis ehitis. Kostja ei ole tõendanud, et 31.07.2006 teostasid pooled ridaelamuboksis ehitustööde ülevaatuse, mille käigus hagejad ei esitanud ehitustööde kvaliteedi osas ühtegi vastuväidet ega pretensiooni. Eeltoodu väide on
2-07-25604 vastuolus teiste tõenditega. Kohus soovib rõhutada, et kostja muutis nii kirjalikult kui kohtuistungil kuupäevi elamu valmimise, võtmete üleandmise ja akti koostamise osas korduvalt. Kohus leiab, et faktandmeid saab dateerida korra mitte korduvalt. Kostja vastuväited ekspertide mittepädevuse ja video tegemise aja kohta on ainetud. Kohtul puudub alus kahelda Ehitusekspertiisibüroo eksperdi poolt teostatud ekspertiisis, mis on leidnud kinnitust riiklikult tunnustatud eksperdi L.R poolt teostatud ekspertiisiga. Kohus ei kahtle ekspertide teadmistes ja pädevuses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kvaliteetses majaehituses on lubatav katlaruumist leviv kütusehais tubadesse, halvasti sulguv välisuks, tihendamata aknad, seina liitekohtadel vahe nii, et tuppa puhub tuul, kinnitamata vihmarennid, praod seintes ja laes, õõtsuv II korruse põrand jne. jne. Video tegemist 01.09.2006 kinnitab videolt nähtajalehe kuupäev 01.09.2006, mis annab alust järeldada, et video ei tehtud enne 01.09.2006 nagu kostja väidab. CD esitati kohtule tõendina 08.11.2007, mis on ka saadetud kostja esindajale. Seega kuni kohtuistungini oli kostjal piisavalt aega CD osas ekspertiisi läbiviimiseks, mida kostja ei taotlenud ega teinud.
33.TsÜS § 58 järgi asja omandamise ja valdamise, samuti kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised. VÕS § 211 lg 1 sätestab, et müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejad kui ostjad on õigustatud saama kostjalt kui müüjalt korteriomandi asukohaga xxx, xxx küla, xxx vald, Harju maakond omandamisel asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) sealhulgas ka. Hagejad on avaldanud soovi eelmärgitud dokumentatsiooni saamiseks. Kostja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid, et ta oleks hagejatele üle andnud kõik ettenähtud dokumendid. Kuna kostja ei ole üle andnud kõiki dokumente (projekt ei ole samastatav eskiisiga), siis on see käsitletav mittekohase lepingu täitmisena.
34.VÕS § 218 lg 4 müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja väide, et hagejatele oli teada asja lepingutingimustele mittevastavus ei ole kohane, kuna leping nägi ette kostja poolt tööde lõpetamist tulevikus. Hagejad ei saanud lepingu sõlmimise ajal ette näha, et kostja teostab töid mõistliku inimese arusaama järgi mittekvaliteetselt ja jätab osad tööd tegemata.
35.VÕS § 220 lg 1 järgi ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 220 lg 3 kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. VÕS § 664 lg 1 tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kohus leiab, et hagejad on järginud mõistlikku tähtaega kostjale teatamiseks. Kohus on arvamusel, et võtmete üleandmine ja hagejate poolt sissekolimine ei ole samastatav kostja poolt tööde lõpetamisega. Kohtuistungil tuvastati, et hagejad teavitasid kostjat korduvalt puudustest ja kostja lubas ka need kõrvaldada. Kuna kostja ei lõpetanud tegemata töid ega kõrvaldanud puudusi, siis hagejad pöördusid eksperdi poole arvamuse saamiseks. Eksperthinnang on vormistatud 4 kuud pärast võtmete saamist, mis on väga mõistlik aeg. Kohus nõustub hageja väitega, et asja lepingule
2-07-25604 mittevastavus on tekkinud müüja raske hooletuse tõttu kooskõlas VÕS §-ga 221, mis annab võimaluse mitte arvestada kostja vastuväitega tähtaegade osas.
36.VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3, 5 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, alandada hinda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 112 lg 1 alusel kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. VÕS § 112 lg 2 järgi hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. Kuna hagejad ei ole esitanud kostjale avaldust hinna alandamiseks, siis on järgimata hinna avaldamise kord, mis omakorda välistab hagi rahuldamise hinna alandamise nõudes.
37.VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et kuna kostja keeldus kohustust täitmast vaatamata hagejate korduvatele meeldetuletustele, siis on hagejad õigustatud selle asemel nõudma kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodud sätete alusel hagi rahuldamise eelduseks on see, et kostja on kohustust rikkunud, hagejal tekkinud kahju, mille suurus on kindlaks määratud ja kostja käitumises ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Eeltoodud eelduste tõendamiskoormis lasub hagejal. Käesoleva otsuse punktides 31-33 on kohus asunud seisukohale, et kostja on kohustust rikkunud, hagejatel on tekkinud kahju ning põhjuslik seos esineb kostja tegevuse (tegevusetuse) ja hagejate kahju vahel, mistõttu on hagejad õigustatud saama kahju hüvitamist kostjalt. Vastavalt riiklikult tunnustatud eksperdi Lr ekspertiisile on hagejatele tekitatud kahju suurus 159 937+12 272 krooni, kokku 172 209 krooni. Ekspert leidis ekspertiisis kokkuvõtvalt, et ridaelamuboks ei ole ehitatud head ehitustnõudeid arvestades ega vasta ehitusseaduse nõuetele. Puudub ehitusprojekt, eelprojektis on palju vigu ja ebatäpsusi. Kaetud tööde aktid ei kata kõiki tehtud töid, puuduvad ka teostusjoonised sisevõrkude osas (tl 48-55). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele tekitatud kahju 172 209 krooni ja ekspertiisidele tehtud kulutused vastavalt kohtule esitatud dokumentidele kokku summas 16 520 krooni.
38.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et käesoleva otsuse punktis 8 on piispõhjalikkusega näidatud viivise arvutus, mistõttu kohus ei pea vajalikuks seda korrata.
2-07-25604 Juhinduvalt eeltoodust leiab kohus, et on põhjendatud viivise nõue kuni 24.04.2009 summas 71 430,25 krooni ja alates 25.04.2009 viivis tulenevalt VÕS § 113 ja 94 suuruses ning hagi kuulub viivise osas rahuldamisele.
39.VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 160 lg 1 järgi lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Vastavalt VÕS § 160 lg 2 kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu punkti 3.11 järgi, kui kostja ei lõpeta lepingu lisas 1 nimetatuid tõid või mõnda neist tähtaegselt, on hagejatel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 0,025% müügihinnast iga tööde lõpetamisega viivitatud päeva eest alates 01.09.2009. Kuna kohus on tuvastanud, et lepingut on kostja rikkunud, siis on hagejad õigustatud saama leppetrahvi, mille kohus mõistab kostjalt välja nõutud suuruses s.o summas 136 056,26 krooni (vt punkti 9). Kohus leiab, et leppetrahvi nõue on esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus rõhutab, et kohtuistungi ajaks ei ole kostja lepingut nõuetekohaselt täitnud. Menetluskulud
40.TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus menetluskulud sh kohtuvälised kulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.