Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Maili Tartu
Istungisekretär
Helgi Jõekäär
tegemise aeg ja koht
01. märts 2010.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei
Tsiviilasja number
2-08-71113
Tsiviilasi
U. K. hagi L.. B. vastu 100000.- krooni ning viivitusintressi kokku 100000.- krooni nõudmiseks.
Tsiviilasja hind
100000.- krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja U.K. Hageja esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal, OÜ Rüütli AB, asukoht Rüütli tn 14-214, Pärnu.
Otsuse avalikult teatavaks
esindajad
intressi ja
Kostja L.B. Kostja lepinguline esindaja Monika Meerents –Luberg, OÜ Munga Õigusbüroo, asukoht Aia tn 8, Pärnu. Kohtuistungi toimumise aeg
28. jaanuar 2010.a., Pärnu
ja koht
Juhindudes TsMS § 434 , § 436 lg 1, 632 lg 1.
Jätta rahuldamata U. K. hagi L. B. vastu 100000.- krooni ning intressi ja viivitusintressi kokku 100000.- krooni nõudmiseks. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja U. K. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused. Kostja on 22.06.2005.a. laenulepingu järgi hagejalt laenu saanud 100000.- krooni tagastamistähtajaga 22.07.2005.a.. Hageja palub VÕS § 396 alusel kostjalt välja mõista 100000.- krooni. Kostja oleks pidanud tasuma laenu kasutamise eest intresse 7% laenujäägilt ühes kalendrikuus. Laenujäägilt tasumata intress 22.07.2005.a. kuni 22.11.2009.a. on 364000.- krooni (22.06.2005.a. kuni 22.07.2005.a. intress 7000.- krooni, edasi viivitusintress). Lähtudes mõistlikkuse printsiibist vähendab hageja intresside summat 100000.- kroonile (tl 92). Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu 22.06.2005.a. Kostja esitas vastuväite, et nõue on aegunud. Hageja 27.11.2009.a. seisukohas (tl 82-83) leiab, et kostja on oma kohustused jätnud täitmata tahlikult, mistõttu tuleb kohaldada TSÜS § 146 lg.4 sätestatut. Hageja on kogu aeg otsinud võimalusi, et kostjalt tagasi saada võlgnetavat summat.
Liitmaale, mis küll lõpetati, kuid tõendab samuti, et hageja pole olnud passiivne tehingust tuleneva kohustuse täitmisele pööramisel. Hageja on omalt poolt püüdnud leida mitmeid võimalusi, et kostjale antud laene, sh. menetluses oleva laenulepingu järgi antud võlasummat tagasi saada, kuid kostja pahatahtliku tegevuse tõttu pole see õnnestunud, mistõttu on hageja seisukohal, et antud nõue pole aegunud. Kostja vastuväited (tl 102-104). 12.11.2009 tsiviilasjas nr 2-08-71113 toimunud eelistungil loobus hageja oma nõuetest kostja vastu 02.02.2004, 10.03.2004, 28.05.2004, 06.09.2004, 30.12.2004, 04.02.2005, 22.02.2005, 24.03.2005 ja 16.05.2005 sõlmitud laenulepingute alusel (kokku 1 087 000 krooni ulatuses). 18.11.2009 kohtumäärusega võttis kohus hageja loobumise vastu ning lõpetas eelnimetatud laenulepingute alusel menetluse kostja vastu. Peale hagist loobumist jätkas kohus menetlust hageja nõudes kostja vastu poolte vahel 22.06.2005 sõlmitud laenulepingu alusel nõudesummas 100 000 krooni. Nimetatud laenulepingu alusel esitatud nõude osas on kostja esitanud aegumise vastuväite. 22.06.2005 sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenusumma 100 000 krooni 22. juuliks 2005. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Sama seaduse § 147 lõike 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutmisega, 2. lõike kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt aegus hageja nõue kostja vastu 22.06.2005 laenulepingu alusel 22.07.2008 kell
kuivõrd tegemist on asjasse mittepuutuva dokumendiga. Nimetatud dokumendilt ei nähtu, et pooled oleks sõlminud kokkuleppeid 22.06.2005 poolte vahel sõlmitud laenulepingu osas. Laenulepingu pöördel hageja käekirjaga kirjutatud tekst väljendab eelkõige hageja tahet saada OÜ-lt Sempelton tagasi viimasele loovutatud nõuded ning luua „normaalsed ärisuhted“ Okka tänava paarismaja omandamiseks hageja poolt (tegemist oli kostjale kuuluva majaga, resp hoonestatud kinnistuga). Alternatiivse vastuväitena märgib kostja, et juhul, kui hageja jääb oma seisukoha juurde, mille kohaselt kuulus 22.06.2005 vaieldamatult 15.03.2006 OÜ-le Sempelton loovutatud nõuete hulka, ei ole hageja 22.06.2005 laenulepingust tuleneva nõude osas õige võlausaldaja, kuivõrd puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et OÜ Sempelton oleks hagejalt 15.03.2006 lepingu alusel omandatud nõuded hagejale tagasi loovutanud. 03.12.2009 esitas hageja kohtule nõutavate intresside arvestuse. Hageja arvestuste kohaselt oleks tal õigus nõude kostjalt laenusummalt arvestatud intresse kokku summas 364 000 krooni, kuid mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt vähendab hageja intresside summat 100 000 kroonini. Kostja avaldab, et esitab sarnaselt põhinõudele ka kõrvalnõude (intressid) osas aegumise vastuväite. 22.06.2005 laenulepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenu kasutamise eest intresse laenuks võetud summalt 7% laenujäägilt 22. juuliks 2005. a. Seega muutus intress sissenõutavaks põhinõudega samal ajal, millest tulenevalt aegusid põhinõue ja intressinõue ka iseseisvalt üheaegselt ehk 22.07.2008 kell 24.00. Lisaks, hageja on arvestanud 22.06.2005 laenulepingu alusel laenusummalt intresse kuni 22.11.2009. Riigikohus on oma otsustes korduvalt rõhutanud, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viiviste või kahju hüvitise arvestamine (29.01.2007 otsus 3-2-1-137-06, 05.11.2008 otsus 32-1-89-08). Eeltoodust tulenevalt oli hageja õigustatud arvestama 22.06.2005 laenulepingu alusel laenusummalt intressi kuni 22.07.2005. Seejuures ei ole laenulepingus sätestatud, et intressimäär on 7% laenujäägilt kalendrikuus. Kui lähtuda, et tegemist oli intressi aastamääraga, oleks hagejal olnud õigus nõude tähtaegse esitamise korral nõuda kostjalt intressi 570 krooni ( 7% : 360 päeva x 100 000 kr x 30 päeva), intressi kuumäära korral aga 7 000 krooni (100 000 kr x 7%). Kõike eeltoodut kokku võttes jääb kostja juba oma varasemalt esitatud aegumise vastuväite juurde (aegumise vastuväide esitatud 03.12.2008.a.,tl 23, 29.10.2009.a., tl 64 – märgitakse, et nõue on aegunud 23.07.2008.a.) ja palub kohaldada hageja nõude osas aegumist ning seoses nõude aegumisega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millel on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 22.06.2005.a. on sõlmitud laenuleping, mille järgi Ll Bl on Ul Kl saanud laenu summas 100000.- krooni tagastamise tähtajaga 22.07.2005.a. Sama lepingu p 2.5 kohaselt Ll Bl kohustus tasuma laenu kasutamise eest intresse, mis on seotud laenuks võetud summaga 7% laenujäägilt 22.07.2005.a. (tl 11). TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.
TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest; lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kuivõrd antud juhul laen pidi olema tagasi makstud 22.07.2005.a., siis kohustus muutus VÕS § 82 lg 7 ja TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks 23.07.2005.a. TsÜS § 147 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega s.o. 23.07.2005.a. Riigikohus oma lahendis 32-1-79-09 on asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (p 11). Hageja poolt esile toodud asjaolu, et 15.03.2006.a. loovutamislepingus märgitud laenulepingutega tegelemine näitab hageja aktiivsust kõigi võlgnevustega tegemisel, ei laiene 22.06.2005.a. laenulepingule. Hageja poolt esile toodud asjaolu, et seoses 17.04.2007.a. nõuete loovutamise lepingu ülesütlemisega kostjale tehtud nõue täita kohustused otse hagejale tõendab, et hageja on võla väljanõudmiseks kasutanud kõiki võimalusi, et suunata kostjat oma kohustuste täitmisele, hõlmab üksnes nõuete loovutamise lepingus märgitud laenulepinguid ega puuduta 22.06.2005.a. laenulepingut. Hageja poolt esile toodud asjaoluna märgitakse, et 04.04.2007.a. lepinguga (tl 85 pöördel) püüdsid pooled leida lahendusi võlgade tasumiseks. 04.04.2007.a. märgitust selgub OÜ Sempelton väljajätmise soov omavahelistest tehingutest (poolte vahel) ja eesmärgiks oli vabaneda OÜ Sempelton vahendusest varem võetud võlgade tasumisel ja normaalsete suhete leidmine Okka tn paarimajade müügil ja ka omandamisel U. K. poolt. Seega 04.04.2007 poolte poolt märgituga ei käsitleta 22.06.2005.a. laenulepingut. Pealegi kohtuistungil kostja seletas, et 04.04.2007.a. laenulepingutest üldse juttu ei olnud ja et ta ise eesti keeles kirjutatust aru ei saa. Hageja seletas, et teksti tõlkis tema kostjale. Seega hageja ei ole ka usaldusväärselt tõendanud 04.04.2007.a. märgitud poolte kokkulepet seal märgitud võlgade tasumise kohta. Hageja poolt esile toodud asjaolu, et hageja esitas kostja vastu nõuete loovutamise lepingust ja sundtäimisele allumise kokkuleppest tuleneva täitemenetluse algatamise avalduse 03.09.2008.a kohtutäitur Rannar Liitmaale, mis küll lõpetati, kuid tõendab samuti, et hageja pole olnud passiivne tehingust tuleneva kohustuse täitmisele pööramisel, ei puutu 22.06.2005.a. laenulepingusse. Hageja märgib üldsõnaliselt, et kostja pahatahtliku tegevuse tõttu pole tal õnnestunud laenu tagasi saada, kuid esile ei ole toodud, milles kostja pahatahtlikkus seisneb. Kostja hageja poolt esitatud asjaolusid ei tunnista ja selgitab, et hageja ei ole 22.06.2005.a. laenulepingu täitmise vastu enne hagi esitamist huvi tundnud. Seega hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. TsÜS § 146 lg 4 kohaldamisele ei kuulu. Hageja nõue laenu summas 100000.- krooni tasumiseks TsÜS § 146 lg 1, § 136 lg 3 (Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval.) kohaselt on aegunud 23.07.2008.a. Koos põhivõlaga on aegunud TsÜS § 144 kohaselt ka intressi ja viivitusintressi nõuded. Kuivõrd hageja on hagi kohtusse esitanud 28.10.2008.a. s.o. peale nõude aegumist ja kostja on taotlenud aegumise kohaldamist, siis seetõttu
jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Maili Tartu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.