Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Tarbemetalli OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Nordcity Center OÜ vastu lepingu järgi üleantud 165 200 krooni tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (edaspidi ostja) ja kostja (edaspidi müüja) 20.11.2007 müügilepingu, mille kohaselt müüja kohustus müüma ostjale hüdraulilise giljotiini HPS 55/110D (edaspidi nimetatud seade). Müügilepingu sõlmimisel kinnitas müüja, et müüdav seade vastab Machine Tools 2008. a kataloogis lk 280 toodud seadme 55/110D tunnustele ja omadustele. Kataloogis on ära toodud kõik võimalikud tööoperatsioonid, mida on antud seadmega võimalik teostada. 20.11.2007 väljastas müüja ostjale saateleht/arve nr 270474 koos käibemaksuga 165 200 krooni. Ostja tasus 26.11.2007 arvest 100 000 krooni ja pärast seadme üleandmist 24.01.2008 veel 65 200 krooni. Seade anti müüja poolt ostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti nr 01/08 alusel 22.01.2008. Aktis on märgitud seadme nimetuseks HPS 55/110D, seeria nr 662006394. Akti punktis 4 on märgitud, et puudu on ülemise tera hoidja 19,2 mm peaga terale. Müüja väljastas ostjale ka garantiitingimused, mille kohaselt müüja annab seadmele garantii 12 kuud või 1200 töötundi pärast seadme paigaldamisejärgset üleandmist ostjale. Seadme üleandmisel/vastuvõtmisel ei olnud võimalik määrata kindlaks seadme kõiki omadusi. Seadme komplektsus ja selle omadused ilmnesid alles pärast seadme ülesmonteerimist ja töökorda seadmist. Seadme ülesmonteerimisel ja töökorda seadmisel ilmes, et seadet ei saa kasutada müüja poolt kataloogis reklaamitud kõikide operatsioonide teostamiseks, seadmel puuduvad omadused, mida ostja eeldas seadme ostmisel vastavalt kataloogis avaldatule. Seadmel ilmnesid järgnevad puudused: 1) komplektis puudub ülemine terahoidja 19,2 mm, 2) seade ei võimalda stantsida avasid d= 40 mm (antud operatsioonide sooritamise tingimus oli ostja poolt esitatud enne lepingu sõlmimist), 3) stantsi mahatõmbaja ei täida oma tööfunktsioone, 4) seade ei võimalda stantsida avasid õhemasse materjali (paksus 2-4 mm), kuna mahatõmbaja painutab materjali kõveraks, 5) seade ei võimaldanud stantsida väikseid auke (näiteks d= 6-12 mm), kuna mahatõmbaja ei ole kohandatav väikeste aukude tarbeks. Ostja on mitmel korral pöördunud müüja poole pretensioonidega seadmel esinevate puuduste osas. 04.04.2008 käis kohapeal müüja esindaja, et selgitada välja seadmel esinevad puudused.

Müüja esindaja püüdis puudusi kõrvaldada, kuid seadet nõuetekohaselt tööle rakendada ei õnnestunud. 07.04.2008 saatis ostja müüjale kirjaliku pretensiooni, milles paluti kõrvaldada seadmel esinevad puudused hiljemalt kolme päeva jooksul või asendada antud seade uue funktsioneeriva kvaliteetse seadmega. Ostja hoiatas müüjat, et puuduste mittekõrvaldamisel taganeb ostja lepingust. Müüja vastas ostja pretensioonile 09.04.2008, kuid ei tunnistanud masinal esinevaid puudusi. Müüja vastas, et selleks, et viia seade ostja vajadustele vastavaks, tuleb teha täiendavaid kulutusi ca. 36 000 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks. Ostja ostis müüjalt seadme millel peavad olema müüja poolt kataloogis reklaamitud omadused, seadmega on võimalik töötada ilma täiendavaid kulutusi tegemata. Kuna seade ei võimalda teostada ostjal soovitud tööoperatsioone, milleks seade osteti, ei vasta seade lepingu tingimustele. 08.05.2008 saatis ostja müüjale müügilepingust taganemise avalduse, kuna ostu-müügi eseme omadused ei vasta ostja tahtele. Ostja soovis osta seadet, mis võimaldaks tal ilma täiendavaid kulutusi tegemata koheselt kasutada seda ettevõttes vajalike tööoperatsioonide teostamiseks. Kui ostja oleks teadnud, et ostu-müügi ese (seade) ei võimalda selle kohest kasutamist ilma täiendavate kulutusteta, siis ostja ei oleks antud seadet ostnudki. 02.06.2008 vastuses taganemisavaldusele keeldus kostja tagastamast hagejale hageja eseme ostu-müügi hinda. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt vastab hagejale müüdud seade Machine Tools 2008. a kataloogis lk 280 toodud seadme 55/110D tunnustele ja omadustele, kuid selleks, et teha kõiki operatsioone, on vajalik lisaks põhiseadmele soetada ka lisatarvikuid. Hagejat informeeriti, et kataloogis toodud andmed on maksimaalsed võimalused, mida seade võimaldab. Ka kostja töötaja V.M. on ma 09.04.2008 kirjas selgitanud, et kataloogis on toodud pingi maksimaalsed tehnilised parameetrid. Tööriistad pingi komplekti ei kuulu. Kuna pink oli väljas messil Instrutec 2007, siis oli pingil soodushind, millega sai kaasa tasuta kolm komplekti tööriistu. Ülejäänud mõõdud tuli juurde tellida. Kuivõrd hageja ei teadnud müügilepingu sõlmimisel ka ise täpselt, mida ta seadmega täpselt teha tahab, siis ei saanud kostja anda konkreetseid soovitusi ja koos valiti välja kolm ümarstantside komplekti, mida hageja arvas endal vaja minevat. Hageja on hilisemalt leidnud endal vajaduse olevat teha ka muid tööoperatsioone, mis aga ei muuda ostetud seadet lepingule mittevastavaks. Antud juhul vastas lepinguese lepingutingimustele. Hageja soovis osta universaalset pinki ning kostja on vastava seadme hagejale ka müünud, kuid selgitanud, et kõigi operatsioonide jaoks on vajalik osta vastavad lisaseadmed. Hageja esindaja A K on detsembris 2007. a valinud välja vajalikud lisavahendid, mille tellimist on kinnitanud oma allkirjaga. V. M selgitas oma 26.06.2008 e-kirjas, et kuna klient ei osanud ostmise hetkel öelda, mis detaile ta täpselt töötlema hakkab, ei osanud tema ka tol hetkel seda ette näha, et tuleb kasutada abivahendit. See selgus alles siis, kui pinki üle anti ning siis selgitati hagejale, et antud ribade stantsimisel tuleb kasutada abivahendit või modifitseerida mahatõmbajat. A.K. loobus ise 40 mm aukudest, põhjendades, et 40 mm Ø auke on vähe. Lisaks tööriistadele oli vaja veel osta ka alumine tööriista hoidja. Hageja sai aru, et peab vastavad tööriistad juurde ostma, telliski need juurde. Ka vahetult enne lõplike kokkulepete sõlmimist selgitas müüja, et analoogsed universaalsed seadmed toodetakse arvestusega, et iga klient tellib juurde vastavalt tema enda vajadustele tööriistade komplekti. Hagejale võõrandatud seade võimaldab teha kõiki töid, mis on märgitud toote kataloogis, kuid nagu ka seadme tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH

on hagejale selgitanud, siis nende tööde teostamiseks on vajalik soetada lisanduvaid tööriistu. Asjaolu, et messi sooduspakkumisena anti hagejale tasuta kaasa kolm tööriista komplekti, ei tähenda, et kostjal oleks kohustus kõiki võimalikke seadmele sobivaid tööriistu ja seadmeid hagejale tasuta anda. Ainuüksi ümarstantsi RS 1003 on võimalik tellida 25 erinevat mõõtu. Ka KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH esindaja on K.K. oma 13.06.2008 e-kirjas selgitanud, et seade täidab oma funktsioone ja probleem ei ole ei masinas ega tööriistades. Hageja ei saanud mõistlikkuse printsiipi arvestades eeldada, et ta saab tasuta veel pärast lepingu sõlmimist lisatarvikuid, mis võimaldaksid tal teha mistahes tööoperatsioone, mida seade iseenesest võimaldab. Vastavate abivahendite korral on 40 mm avade stantsimine võimalik, kuid vastavad lisaseadmed peab juurde soetama. V. M selgitas oma 09.04.2008 vastuses, et kuna on tegemist universaalse pingiga, siis on tootja paigaldanud materjali mahatõmbaja maksimaalsete parameetrite järgi, seega kui teha väikseid detaile on vaja materjali mahatõmbaja modifitseerida või kasutada isetehtud abivahendit. Seega on seade töökorras ja funktsionaalne. Asjaolu, et seade ei võimalda stantsida avasid õhemasse materjali (paksus 2-4 mm), kuna mahatõmbaja painutab materjali kõveraks, on hagejast endast sõltuv puudus, kes on stantsimisel kasutanud selleks mittesobivat materjali. Kuna teistel klientidel sedasorti probleemi ei esine, lasime Tallinna Tehnikaülikooli laboril teha materjali vastavushindamise ja selgus, et tegemist ei ole St35 ega ka ST37-ga vaid materjaliks tuvastati C 22 – elastne ja pehme materjal. Kõik kataloogis toodud parameetrid ja arvutused on tehtud materjalile St 42 mille tõmbetugevus on ca 420 N/mm2, sellest sai ka teavitatud ostul. Ilma abivahendite kasutamiseta ei ole võimalik antud materjali stantsida. Hagejale, kui vastaval alal tegutsevale isikule peaks olema selge, et materjalide omadused nagu elastsus ja tugevus on erinevad ning ühteviisi ei ole võimalik kõiki materjale töödelda. Hageja poolt viidatud puudus, et seade ei võimalda stantsida väikseid auke (näiteks d= 6-12 mm), kuna mahatõmbaja ei ole kohandatav väikeste aukude tarbeks, on hageja enda poolt tekitatud ja kostja ei saa selle eest vastutada. Hageja kasutab selleks äärmiselt elastset materjali C22 ja soovib stantsida väga kitsaste ribadena. Mehaaniliselt tekib probleem järgmiselt: plastse metalli stantsimisel tekib hõõrdumine ja tera soojeneb, soojenedes metallist tera paisub ja tagasi teel hakkab kaasa haarama materjali, kuna mahatõmbaja ava on tehtud maksimaalsete parameetrite järgi siis toestus tasapind on kaugemal ja plastne materjal paindub läbi, seega peaks kasutama kas paremat materjali või abivahendit. Seega on tegemist hageja poolsete valede töövõtetega ja ebaõige materjaliga. Ülaltoodu tõendab, et seade vastab Machine Tools 2008 kirjeldatud seadmele, seega sellele, mille soetamisele hageja tahe oli suunatud, kuid kõiki tema funktsioone ei ole ilma lisaseadmeteta võimalik kasutada, millest kostja hagejat koheselt ka informeeris. Seade on komplektne, täidab kõiki tootja poolt ettenähtud funktsioone ning vastab lepingutingimustele.

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus jättis 13. veebruari 2009 otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kinnitas kostja, et hagejale teatati, et kataloogis toodud seadme andmed on maksimaalsed võimalused, mida seade võimaldab. Seadmele anti tasuta kaasa antud kolm komplekti tööriistu, mis ei kuulunud tegelikult seadme juurde. Need olid messiga kaasnevad soodustused. Hageja ei teadnud müügilepingu sõlmimisel, mida ta seadmega täpselt tegema hakkab. Seega ei teadnud kostja anda konkreetseid soovitusi ja koos valiti välja kolm ümarstantside komplekti. Tunnistaja V. M ütlused kinnitavad samuti, et hageja ei teadnud ostmise hetkel ja enne lepingu sõlmimist, mida ta täpselt tegema hakkab. Alles kohapeal seadet üle andes selgus, millistele detaileidele ta auke teha tahab. Hagejale öeldi kohe, et nende aukude tegemiseks väikestele detailidele tuleb kasutada abivahendit.

A. K valis välja tööriistad, mis nähtub 19.12.2008 saadetud tellimuse kinnitusest. Seega sai hageja aru, et ta peab vastavad tööriistad juurde tellima ja telliski need. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt müüs tema vaidlusaluse seadme hagejale. A. K tahtis osta universaalset pinki, et teha universaalseid töid. A. K ütles, et talle on juba eelnevalt seda pinki tutvustatud ja valis välja kolm stantsimisseadet. Ülejäänud riistade osas pidid eraldi kokku leppima. Need olid vaja eraldi tellida. Detsembris sai kataloogi kätte. Tegi selle alusel hinnapakkumise. Tööriista alumist matriitsi kohta täpsustas ta tootjaga üle. Tootja vastas, et kui paigaldada 40 mm matriitsi, on vaja juurde osta matriitsi hoidja, mis võimaldab hoida detaili. A. K ütles, et on vaja juurde osta lisaseade. A. K vastas, et teeb 40 mm auke väga vähe. Leppisid kokku, et jaanuaris paigaldavad seadmed. Kohapeal näitasid, kuidas töö käib. Nägid alles siis milliseid auke A.K. soovis teha ja millisele detailele neid tuleb teha. Auk tuli teha liiga ääre pärast. Tehasel on ainult üks variant mahatõmbajaid. Mahatõmbaja on paigaldatud maksimumi pärast, et neid auke teha tuleb moderniseerida. Tema soovitas ka muuta töövõtteid, teha augud ära ja lõigata siis ribadeks. A.K. ei soovinud nii teha, sest tal oli materjal ostetud. Soovitas ka pöörduda Nuia EPT poole, et tellida lisaseade. Neil tekkis kahtlus, et viga on materjalis, mida K kasutab. Saatsid selle ekspertiisi. Selgus, et materjal on liiga pehme. Hageja oleks pidanud enne ostmist esitama valmisdetaili joonised. Siis oleks saanud soovitada õigeid tööriistu. Ta tahtis 10, 16 kuni 40 mm auke. Parameetrid on kataloogis antud. Tootja ei saa teha pinki, mis teeks kõike töid. Teiste tööde jaoks on vajalik lisaseade. Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt pandi pink paika ja hakati auke tegema. Kaks kuni kolm auku olid korralikud, siis olid detailid kõverad. Kuna mahatõmbaja ja stantsi vahe on suur, stants tegi augud ära, jäi leht stantsi juurde kinni. Augustamine ei tööta. Probleem on mahatõmbajas. Kohus leidis, et hageja oli teadlik seadme ostmisel, et see on universaalpink ja juurde tuleb tellida temale vajalike operatsioonide teostamiseks vajalikud tööriistad. Paikvaatlusel selgus, et hageja kasutab kitsaid detaile ja pehmet materjali ning detail pärast augustamist tõmbub seetõttu kõveraks. Kostja on korduvalt hagejat informeerinud, et selleks peab tegema mahatõmbajal lisaseadme, et detailid ei kõverduks. Lisaseadme vajadust kinnitavad ka AS Nuia PMT spetsialistid, kes on ostnud sama masina ja pidid tegema abiraksised, et teha kõike neile vajalikke operatsioone. Tallmaci spetsialist oli arvamusel, et universaalpinke ei ole võimalik varustada kõigi lisaseadmetega, mis teeks seadme väga kalliks. Seadme tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH müügiosakonnast M.R. on selgitanud, et multifunktsionaalsele masinale ei lisata kõiki tööriistu, kuna igal kliendil on erinevad soovid. Hageja pidi kogenenud metallitöötlejana aru saama, et universaalpingil temale vajalike operatsioonide tegemiseks on vajalikud lisatööriistad. Lisaseadme kasutamine universaalpingi puhul ei ole selle ümberehitamine. Seega ei rikuta sellega garantiiaja tingimusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja ei tõendanud, et tal oli juba lepingu sõlmimisel lootus teha kõiki tööoperatsioone, mida ta oma hagiavalduses on viidanud. Järelikult puudub võimalus VÕS § 116 kohaldamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS Tarbemetalli OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

Apellant nõustub kostja ja kohtu seisukohaga, et teatud stantsimistööde teostamiseks oli vajalik soetada juurde vastavalt kataloogile vajalikud tööriistad (stantsimiskomplektid, matriitsid), mida apellant ka tegi. Samuti nõustub apellant seisukohaga, et ei saa stantsida auke läbimõõduga näiteks 20 mm, kui ei ole soetatud vastava läbimõõduga stantsi. Antud juhul aga ei ole probleem mitte juurdeostetavates tööriistades, vaid selles, et antud pingi lahutamatu koostisosa – mahatõmbaja, ei võimalda stantsida mitte mingisuguse läbimõõduga auke väikestele detailidele. Kostja ja kohus on seisukohal, et tegemist on universaalpingiga. Sellise pingiga peab olema võimalik teostada kõiki kataloogis ja pingile kinnitatud sildil märgitud maksimaalsete parameetritega töid. Apellant ei taotle tööde teostamist üle loetletud parameetrite vaid ainult loetletud parameetrite piires. Võttes arvesse, et pingi müüja ei ole enne lepingu sõlmimist ostjat teavitanud, et universaalpingiga on võimalik teostada ilma probleemideta stantsimistöid ainult suurtele metallipindadele, siis iga mõistlik isik võib teha järelduse, et masinaga on võimalik stantsida auke nii suurtele kui ka väikestele detailidele. Vastasel korral oleks see tulnud ära märkida kataloogis või müüja esindaja oleks pidanud sellest ostjat eelnevalt informeerima. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja poolt esitatud spetsialisti, mehaanikainsener A.T. arvamusele. A.T. leidis kirjalikus arvamuses, et müüdud seade ei vasta Nordcity Center OÜ poolt väljastatud Machine Tools 2008 kataloogi leheküljel 280 ja seadmetele kinnitatud sildil esitatud omadustele. Spetsialist on arvamusel, et Nordcity Center OÜ on soovitanud seadme täiustamist ostjal endal, st. Tarbemetall OÜ töötajatel. Need soovitused ei ole esitatud valmistajatehase korrektsete tööjooniste, vaid seadme ühe teise kasutaja poolt valmistatud lisaseadme näidiseksemplarist tehtud fotode kujul. Kuna sellise täiustamise tulemusena oleks saavutatud ainult seadme müügireklaamis väljapakutud kasutusvõimalused, siis ei ole seadme ostja täiendavad kulutused põhjendatud. Seade peab vastama kasutusomadustele ilma ümberehituseta. Lisaks sellele ei ole mõeldav seadme omalagatuslik ümberehitamine garantiiajal. Kohus on märkinud ekslikult, et universaalpingi puhul lisaseadme kasutamine ei ole selle ümberehitamine. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ostja poolt igasuguste omavalmistatud lisaseadmete kasutamine garantiiajal ajal on keelatud ja välistab garantiist tulenevad tagatised. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 15.12.2003 otsuses nr 3-2-1-97-99 leidnud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda. Samuti on Riigikohus 23.09.2003 otsuses nr 3-2-1-98-03 leidnud, et lepinguliste vaidluste lahendamise käigus tuleb arvestada ka lepingu sõlmimisele eelnenud pooltevahelisi suhteid ning poolte käitumist lepingu täitmise ajal. Nimetatud tahte tõlgendamise põhimõtted kuuluvad kohaldamisele ka 01.07.2002 jõustunud TsÜS osas, eelkõige aga TsÜS-i § 67 ja § 68 tõlgendamisel. Apellant ostis seadme eesmärgiga, et ta saaks ilma täiendavaid kulutusi tegemata stantsida vajalikus suuruses seadme reklaamkataloogis ja seadmel asuval sildil loetletud tunnuste ja omadustega auke. Apellant tellis müüjalt kõik võimalikud tööriistad, kuid masinaga ei ole võimalik endiselt stantsida masina reklaamis märgitud suurusega auke. Apellant on teinud vastustajale korduvalt ettepanekuid viia seade vastavusse reklaamitud tunnustega, mis võimaldaks teha kvaliteetset tööd, stantsida väikedetailidesse auke, kuid müüja ei ole suutnud küsimust lahendada ja väidab endiselt, et see ei ole mitte müüja probleem, vaid ostja probleem, ostja ise peab valmistama müüja poolt esitatud fotode kohaselt uue mahatõmbaja. Seadme omaalgatuslik ümberehitamine garantiiajal ei ole aga mõeldav, kuna sel juhul kaoks seadmele kohaldatav garantii. Kuna ostetud masinal ei olnud lepingu sõlmimisel reklaamitud omadusi, on ostjal õigus nõuda masina viimist reklaamitud tunnustele või lepingust taganeda.

Ostja on esitanud müüjale seaduses ettenähud korras ja viisil lepingust taganemise avalduse. Kuna kostja ei ole esitanud vastuhagi, milles taotletakse lepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamist, ei saanud ka kohus võtta selles osas vastavat seisukohta. Taganemisavalduse esitamisega loetakse hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping lõppenuks ja hageja omab VÕS-i § 189 lg 1 kohaselt nõuda ostu-müügihinna tagastamist. OÜ Nordcity Center vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus käsitlenud nii tunnistajate V. M kui K.K. ütlusi. Asjaolu, et apellant subjektiivselt kohtu järeldustega nendest ütlustest ja muudest tõenditest lähtuvalt ei nõustu, ei tähenda veel seda, et kohus poleks K.K. ütlusi arvestanud. Kui apellant leidis, et V. M ülekuulamine ei olnud kohane, oleks ta pidanud kohe vastava vastuväite esitama. TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. TsMS § 333 nähtub, et isegi kui apellandi väited oleksid põhjendatud, on ta need esitanud hilinemisega. Antud juhul puudub vajadus apellandi seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. TsMS § 267 lg 1 sätestab, et pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Apellant ei suutnud välja tuua tema poolt tõendamist vajavaid asjaolusid, mida ta muude tõenditega tõendada ei suuda. Maakohus on kogunud piisavalt tõendeid asja lahendamiseks ning A.K. u nägemus vaidlusest, mida ta soovib läbi vande all ülekuulamise tõendiks vormistada, ei vii teistsuguse lahenduseni. TsMS § 268 sätestab, et kohus võib vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Vastustaja ei nõustu A.K. u ülekuulamisega. Asja materjalidest tuleneb, et apellant ei teadnud täpselt, milliseid avasid ta stantsima hakkab. Apellant soovis stantsimisüksust kasutada ja valis selleks välja tööriistad, millega sai teha vastavalt 10 mm, 12,5 mm ja 23 mm suurust ava (saateleht-arve nr 270474). Tegemist on erinevaid avade suurusi võimaldavate tavalise ümarstantsidega. Hiljem, s.o jaanuaris 2008. a, kui leping oli juba sõlmitud, tellis apellant juurde veel erinevaid tööriistu. Märgitust nähtub, et esmalt valis apellant välja tasuta messil kaasa pakutavad kolm stantsi, mida arvas endal vaja minevat ja hiljem tellis juurde muid tööriistu. Samuti on tõendatud, et A.K. tõepoolest loobus 40 mm suurusega aukude stantsimisest. Enne, kui vastustaja sai teada hagi esitamisest, selgitas V.M. oma 26.06.2008 e-kirjas K. K, et kuna klient ei osanud ostmise hetkel öelda, mis detaile ta täpselt töötlema hakkab, ei osanud mina ka tol hetkel seda ette näha, et tuleb kasutada abivahendit. See selgus alles siis, kui tulime pinki üle andma ja nägime millega tegu, nii minuga kaasas olnud tehnik, kui ka ma ise ütlesime kohe, et antud ribade stantsimisel tuleb kasutada abivahendit või modifitseerida mahatõmbajat. 40 mm aukudest A.K. loobus ise, kui käis meie juures Kadaka tee 52 D, kus valisime tööriistu. Ka 40 mm avade stantsimine on võimalik, kuid seda vastavate abivahendite korral, mille eest tuleb eraldi tasuda. Asjaolu, et metallid on erineva plastilisusega (näiteks alumiinium vs raud), millest tulenevalt erinevad nii nende tõmbetugevus kui voolavuspiir, on üldtuntud asjaolu TsMS § 231 mõttes. Sellest tulenevalt on oluline, millist materjali töödeldakse. See küll ei piira seadme kasutamist töödeldavate metallide omaduste minimaalsete väärtustega, kuid dikteerib erinevad töövõtted

ja lisavarustuse vajalikkuse. V.M. on oma 26.06.2008 e-kirjas selgitanud kostjale, et lasime Saksamaal tehases teha proovi tööd A.K. ult võetud proovimaterjalidele ja selle info koos soovitustega saite eile ka kirjalikult KNUTH-i esindajalt M.R.. Kuna teistel klientidel sedasorti probleemi ei esine, lasime Tallinna Tehnikaülikooli laboril teha materjali vastavushindamise ja selgus, et tegemist ei ole St35 ega ka ST37-ga vaid materjaliks tuvastati C 22 - elastne ja pehme materjal, ning siit ka see materjali läbipaindumine tagastusel. Ilma abivahendite kasutamiseta ei ole võimalik antud materjali stantsida. Vastaval alal tegutsevale isikule peaks olema samas selge, et materjalide omadused nagu elastsus ja tugevus on erinevad ning ühteviisi ei ole võimalik kõiki materjale töödelda. Kuna vastustaja ei teadnud ega saanudki teada apellandi poolt töödeldava materjali parameetreid, ei osanud vastustaja ka ette näha, et mahatõmbajat on vaja modifitseerida või kasutada abivahendeid. Messil, kus apellant seadmega tutvus, kasutati näidismaterjalina tavalist ehitusterast, paksusega 5 mm, kuhu sisse oli igal soovijal võimalik teha proovistantsimist. Erinevus vastustaja poolt augustatavate detailidega oli küll see, et vastustaja näidis oli mõõtudega (umbes) 250 x 250 mm (LxP) ja omas piisavat toestuspinda universaalse mahatõmbaja puhul ning mingit deformatsiooni ei olnud. Samas peaks samuti olema TsMS § 231 mõttes üldtuntud asjaolu, et väiksemat detaili töödeldes tuleb seda teha ka teisi töövõtteid kasutades, kuna väiksem detail võib ka kergemini deformeeruda. Pingi maksimaalne jõudlus on 40 ava maksimaalselt 10 mm paksusesse materjali mille maksimaalne tõmbetugevus on 45kg/mm2 ehk 450 N/mm2. Kõiki toimingud, mis jäävad märgitud karakteristikutest allapoole, on võimalik teostada. Sellest tulenevalt on võimalik stantsida ka apellandi poolt soovitud materjali soovitud avasid, kuid selleks tuleb kasutada vastavaid töövõtteid ja abivahendeid ning nende abivahendite eest tuleb eraldi tasuda. Nii AS Nuia PMT (samalaadse pingi ostnud klient) kui ka AS Talimäe (samalaadseid pinke müüv konkurent) kinnitavad, et valmistatavaid detaile on niivõrd palju erinevaid, et universaalse mahatõmbaja tegemine oleks sisuliselt võimatu. Seadme tootja on lisatud mahatõmbaja teinud maksimaalseid parameetreid järgides. Vastustaja on apellandile korduvalt pakkunud selle modifitseerimist, kuid lisatasu eest. Apellant möönab, et vastava augu stantsimiseks on vajalik vastav stants (tööriist) -seadme, s.o antud juhul pingi vastav osa liigub ülevalt alla ning surub töödeldava detaili sisse augu. Kui pingi vastav osa teeb tagasikäigu, siis mahatõmbaja peab hoidma detaili vastu tööpinda täies osas, sest muidu jääb detail tööriista külge kinni. Universaalne mahatõmbaja on valmistatud selliselt, et sellest mahub läbi 40 mm auke võimaldav tööriist. Samas kui teha väiksemat auku, siis mahatõmbaja ava on niivõrd suur, et ta hoiab töödeldavat detaili tehtavast august kaugemal. Kui detail on väike ja materjal elastne, siis detail deformeerubki, kui mahatõmbaja hoiab kinni detaili ääri ja tööriista hoidev masinaosa tõstab tagasikäigul detaili augustatud osa üles. Detaili kinnihoidmiseks on vaja vastavat mahatõmbajat (töökäik alt üles) kui detail on väike või elastsest materjalist. Seetõttu tulebki mahatõmbajat modifitseerida, mille eest tuleb aga tasuda lisaks. Vastustaja on juhtinud apellandi tähelepanu sellele, et kui ta ei soovi juurde maksta, on võimalus kasutada ka isetehtud abivahendeid, mida kasutab näiteks AS Nuia PMT. Ebaõige on apellandi seisukoht, et ta peab saama teha toiminguid parameetrite piires ilma igasuguste abivahenditeta. Tööriist täidab oma funktsiooni ära esimeses töötsüklis. Mahatõmbaja hakkab oma tööfunktsiooni täitama teises töötsüklis. Sisuline ja olemuslik erinevus puudub kuna mõlema tööfunktsiooni jaoks on vaja sobivat tööriista või sobivat mahatõmbajat. Kui (universaalne) mahatõmbaja ei ole sobiv, tulebki kasutada selle modifitseerimist või abivahendeid.

A.T. on esitanud ebaõiget infot tõmbetugevuse ja voolavuspiiri osas. Lisaks ei ole ei teada, kas A.T. on vastaval alal eriteadmistega isik, kes võiks anda arvamuse, et müüdud seade ei vasta Nordcity Center OÜ poolt väljastatud Machine Tools 2008 kataloogi leheküljel 280 ja seadmetele kinnitatud sildil esitatud omadustele. Vastav seade on võimeline kõiki toiminguid tegema, sh stantsima väikestele detailidele auke, kuid seda ei ole võimalik teha ilma lisaseadmeteta. Põhiprobleemiks on tegelikult see, et apellant ei soovi lisateenuste ja kaupade eest raha maksta. Kuna apellant seda ei soovinud, siis soovitaski vastustaja tal ise vastav lisaseade valmistada. Vastavate lisaseadmete kasutamine ei mõjuta kuidagi garantiid. Garantiitingimiste p 4.4 kohaselt on garantii tingimuseks, et järgitud on kõiki instruktsioone paigaldus, kasutus-, hooldus- ja programmeerimisjuhendites. Apellant ei saa eeldada, et vastustaja annaks talle soovitusi viisil, et need katkestaksid garantii. Antud juhul vastab lepingu ese lepingu tingimustele, millest tulenevalt puudus apellandil materiaalõiguslik alus lepingust taganemiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium leiab 01.12.2005 otsuses nr 3-2-1-129-05, et taganemise avalduse kehtimiseks ja lepingu lõpetamiseks VÕS § 188 lg 2 alusel, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Avaldaja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Kuna 08.05.2008 apellandi poolt tehtud taganemisavaldus ei vasta materiaalsetele eeldustele, on taganemisavaldus tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest pärast õiguslikke tagajärgi ning tühisuse tunnustamist ei ole vajalik seetõttu ka hagi korras nõuda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Kõigest eeltoodust tulenevalt on õige ka maakohtu lõppjäreldus, et hagejal puudus 08.05.2008 alus VÕS § 116 lg 1 müügilepingust taganemiseks, kuna puudus kostjapoolne oluline lepingurikkumine (väidetav lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine), ning sellest lähtuvalt on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.