Võlaõigus › Võõrandamislepingud

3.4 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja põhjendused ja hageja nõue Tarbemetalli OÜ on esitanud 26.06.2008 müügihinna 165 200 krooni tagasinõudes.

kohtusse hagi Nordcity Center OÜ vastu ostu-

Hageja Tarbemetalli OÜ (edaspidi Ostja) ja kostja Nordcity Center OÜ (edaspidi -Müüja) sõlmisid 20.novembril 2007.a. müügilepingu, mille kohaselt müüja kohustus müüma ostjale hüdraulilise giljontiini HPS 55/110D (edaspidi nimetatud seade). Müügilepingu sõlmimisel kinnitas müüja, et müüdav seade vastab Machine Tools 2008.a. kataloogis lk.280 toodud seadme 55/110D tunnustele ja omadustele. Kataloogis on ära toodud kõik võimalikud tööoperatsioonid, mida on antud seadmega võimalik teostada. 20.novembril 2007.a. väljastas müüja ostjale saateleht/arve nr.270474 koos käibemaksuga 165 200 krooni. Ostja tasus nimetatud arvest 26.11.2007.a. 100 000 krooni ja peale seadme tegelikku üleandmist 24.01.2008.a. veel 65 200 krooni. Seade anti müüja poolt ostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti nr.01/08 alusel 22.jaanuaril 2008.a. Aktis on märgitud seadme nimetuseks HPS 55/110D, seeria nr.662006394. Akti punktis 4 on märgitud, et on puudu ülemise tera hoidja 19,2 mm peaga terale. Müüja väljastas ostjale ka garantiitingimused, mille kohaselt müüja annab seadmele garantiiajaks 12 kuud või 1200 töötundi pärast seadme paigaldamisejärgset üleandmist müüjalt ostjale. Seadme üleandmisel/ vastuvõtmisel ei olnud võimalik määrata kindlaks kõiki seadme kõiki omadusi, selle komplektsust. Seadme komplektsus ja selle omadused ilmnesid alles peale seadme ülesmonteerimist ja töökorda seadmist. Seadme ülesmonteerimisel ja töökorda seadmisel ilmes, et seadet ei saa kasutada müüja poolt kataloogis reklaamitud kõikide operatsioonide teostamiseks, seadmel puuduvad omadused, mida ostja eeldas seadme ostmisel vastavalt kataloogis avaldatule. Seadmel ilmnesid alljärgnevad puudused: 1.Komplektis puudub ülemine terahoidja 19,2 mm,

Ostja on seisukohal, et ta ostis müüjalt seadme millel peavad olema müüja poolt kataloogis reklaamitud omadused, seadmega on võimalik töötada ilma täiendavaid kulutusi tegemata vähemalt garantiiaja. Ostja on saanud müüjaga läbirääkimiste ja kirjavahetuse tulemusena aru, et müüja teadis seadmel esinevaid puudusi juba enne seadme üleandmist, peale seadme üleandmist ei soovi müüja esinevaid puudusi kõrvaldada, olgugi, et ostja on teinud müüjale ettepaneku puudused kõrvaldada või asendada seade müügilepingus kokkulepitud omadustega seadmega. Kuna seade ei võimalda teostada ostjal soovitud tööoperatsioone, milleks seade osteti, ei vasta seade lepingu tingimustele. 08.mail 2008.a. saatis hageja Tarbemetalli OÜ kostajale Nordcity OÜ-le alljärgnevate põhjendustega müügilepingust taganemise avalduse: Ostja leiab, et ostu-müügi ese ei vasta ostja tahtele ja lepingu tingimustele. Ostja ostis ostumüügi eseme eesmärgiga, et ta saaks hakata seda koheselt kasutama vajalike tööoperatsioonide teostamiseks . Müüja kohustuseks on teostada ostu-müügi esemele garantiiajal vajalikud remonttööd, mis kõrvaldaksid esinevad puudused, mida aga müüja teinud ei ole. Antud juhul on ostja nõudnud müüjalt kirjalikult müüdud eseme parandamist või asendamist uue esemega, kuid müüja ei ole sellele reageerinud. Ostja leiab, et müüja on tegutsenud pahauskselt, ta teadis või pidi teadma, et lepingu ese ei vasta tingimustele, mis võimaldaks ostu-müügi eset tootmises kasutada. Ostu-müügi eseme omadused ei vasta Ostja tahtele. Ostja soovis osta seadet, mis võimaldaks tal ilma täiendavaid kulutusi tegemata koheselt kasutada seda ettevõttes vajalike tööoperatsioonide teostamiseks. Võttes aluseks ostu-müügi lepingu, planeeris ostja oma äriühingus ka tööd vastavalt. Kuna ostumüügilepingu ese on osaliselt kasutamiskõlbmatu, temaga ei saa teostada ostja poolt soovitud tööoperatsioone, on selle tagajärjel ostjale tekkinud etteplaneerimatuid ja põhjendamatuid täiendavaid kulutusi. Müüja ei ole reageerinud ostja poolsetele pretensioonidele mõistliku tähtaja jooksul. Ostja leiab, et ostu-müügi leping on sõlmitud müüja poolt pahauskselt – müüja teadis või pidi teadma ostu-müügi eseme tegelikust olukorrast ja ostja poolt olulise eksimuse tõttu. Ostja ei teadnud ostu-müügi lepingu eseme tegelikku seisundit. Kui ostja oleks teadnud, et ostu-müügi ese (seade) ei võimalda selle kohest kasutamist ilma täiendavate kulutusteta, siis ostja ei oleks antud seadet ostnudki. 08.mail 2008.a.esitatud taganemisavalduses teatas hageja kostjale , et VÕS-i § 188 lg.1 kohaselt hageja Tarbemetalli OÜ taganeb kostjaga Nordcity Center OÜ 20.novembril 2007.a. sõlmitud hüdraulilise giljotiini HPS 55/110D müügilepingust lepingu eseme mittevastavuse motiivil lepingutingimustele ja palus tagastada ostjale ostu-müügi hind 165 200 krooni ja kanda nimetatud summa hiljemalt 20.daks maiks 2008.a. ostja Tarbemetalli OÜ arvelduskontole 10220040065011 SEB Pangas. Tarbemetalli OÜ tagastab raha laekumise päeval müüjale OÜ-le Nordcity Center lepingu eseme seadme HPS 55/110D. Raha mittetagastamisel 20.daks maiks 2008.a. esitame Teie vastu hagi kohtusse ostumüügilepingu hinna sundkorras tagasinõudes.

Antud asjas puudub vaidlus selles osas , et hageja Tarbemetalli OÜ (edaspidi Ostja) ja kostja Nordcity Center OÜ (edaspidi -Müüja) sõlmisid 20.novembril 2007.a. müügilepingu, mille kohaselt müüja kohustus müüma ostjale hüdraulilise giljontiini HPS 55/110D (edaspidi nimetatud seade). Müügilepingu sõlmimisel kinnitas müüja, et müüdav seade vastab Machine Tools 2008.a. kataloogis lk.280 toodud seadme 55/110D tunnustele ja omadustele. Kataloogis on ära toodud kõik võimalikud tööoperatsioonid, mida on antud seadmega võimalik teostada. 20.novembril 2007.a. väljastas müüja ostjale saateleht/arve nr.270474 koos käibemaksuga 165 200 krooni. Ostja tasus nimetatud arvest 26.11.2007.a. 100 000 krooni ja peale seadme tegelikku üleandmist 24.01.2008.a. 65 200 krooni. Seade anti müüja poolt ostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti nr.01/08 alusel 22.jaanuaril 2008.a. Aktis on märgitud seadme nimetuseks HPS 55/110D, seeria nr.662006394. Akti punktis 4 on märgitud, et on puudu ülemise tera hoidja 19,2 mm peaga terale. Müüja väljastas ostjale ka garantiitingimused, mille kohaselt müüja annab seadmele garantiiajaks 12 kuud või 1200 töötundi pärast seadme paigaldamisejärgset üleandmist müüjalt ostjale. Hageja leiab, et ostu-müügi ese ei vasta Hageja (ostja) tahtele ja lepingu tingimustele. Hageja (ostja) ostis ostu-müügi eseme eesmärgiga, et ta saaks hakata seda koheselt kasutama vajalike tööoperatsioonide teostamiseks . Kostja (müüja) kohustuseks on teostada ostu-müügi esemele garantiiajal vajalikud remonttööd, mis kõrvaldaksid esinevad puudused, mida aga müüja teinud ei ole. Hageja (ostja) leiab, et kostja (müüja) on tegutsenud pahauskselt, ta teadis või pidi teadma, et lepingu ese ei vasta tingimustele, mis võimaldaks ostu-müügi eset tootmises kasutada. Ostumüügi eseme omadused ei vasta hageja (ostja) tahtele. Hageja (ostja) soovis osta seadet, mis võimaldaks tal ilma täiendavaid kulutusi tegemata koheselt kasutada seda ettevõttes vajalike tööoperatsioonide teostamiseks. Võttes aluseks ostu-müügi lepingu, planeeris ostja oma äriühingus ka tööd vastavalt. Kuna ostu-müügi ese on osaliselt kasutamiskõlbmatu, temaga ei saa teostada hageja (ostja) soovitud tööoperatsioone, on selle tagajärjel hagejale (ostjale) tekkinud etteplaneerimatuid ja põhjendamatuid täiendavaid kulutusi. Kostja (müüja) ei ole reageerinud hageja (ostja) poolsetele pretensioonidele mõistliku tähtaja jooksul. Hageja (ostja) leiab, et ostu-müügi leping on sõlmitud kostja (müüja) poolt pahauskselt – müüja teadis või pidi teadma ostu-müügi eseme tegelikust olukorrast ja ostja poolt olulise eksimuse tõttu. Ostja ei teadnud ostu-müügi lepingu eseme tegelikku seisundit. Kui Ostja oleks teadnud, et ostu-müügi ese (seade) ei võimalda selle kohest kasutamist ilma täiendavate kulutusteta, siis Ostja ei oleks antud seadet ostnudki. Juhindudes eespoolnimetatud seaduse sätetest ja esitatud motiividest taganes hageja (ostja) Tarbemetalli OÜ 08.mai 2008.a. taganemisavaldusega müüjaga Nordcity Center OÜ 20.novembril 2007.a. sõlmitud hüdraulilise giljotiini HPS 55/110D müügilepingust lepingu eseme mittevastavuse motiivil lepingutingimustele ja palus tagastada ostjale ostu-müügi hind 165 200 krooni ja kanda nimetatud summa hiljemalt 20.daks maiks 2008.a. ostja Tarbemetalli OÜ arvelduskontole 10220040065011 SEB Pangas. Kostja ei tunnista lepingust taganemise avaldust ja keeldub ka ostu-müügihinna tagastamisest. Hageja leiab, et kostja esindaja poolt esitatud vastus ei muuda hageja poolt esitatud lepingust taganemise avaldust olematuks. VÕS-i § 188 lg.1 kohaselt avalduse esitamisel ei pea avalduse esitaja pöörduma kohtusse. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul saab õigussuhte subjekt ise ühepoolselt suhet muuta. Teine pool ei saa sellist suhte muutmist takistada, kui kujunemisõiguse materiaalsed eeldused on täidetud ja taganemise formaalset korda järgitud. Lepingu lõppemine kaasneb taganemisega automaatselt. Seega taganemisavalduse esitamisega loetakse hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügileping lõppenuks ja hageja omab VÕS-i § 189 lg.1 kohaselt nõuda ostu-müügihinna tagastamist. Kuna kostja keeldub ostu-müügihinna

tagastamisest, nõuab hageja kohtu kaudu kostjalt ostumüügi-hinna summas 165 200 krooni väljamõistmist. Juhindudes eespoolnimetatud materiaalõiguse sätetest, TsMS-i §-idest 89 lg.1, 162 lg.1 , 434 palub hageja mõista kostjalt Nordcity Center OÜ-lt (registrikood: 10889931) tagasi hageja Tarbemetalli OÜ (registrikood: 11061648) kasuks hüdraulilise gilontiin HPS 55/110D ostu-müügi hind summas 165 200 krooni. Menetluskulud panna kostjale.

Kostja põhjendused Kostja tuginedes TsMS § 394 lg 2 p 2, et ta ei võta hagi õigeks ning ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Esitatud hagiavaldus on täies ulatuses põhjendamatu ja pahauskne. Iseenesest vastab tõele, et hageja kui ostja ja kostja kui müüja sõlmisid 20. novembril 2007. a müügilepingu, mille kohaselt müüja kohustus müüma ostjale hüdraulilise giljotiini HPS 55/110D. Asjaolu, mida hageja ei soovi aga jätkuvalt käsitleda, on lepingule eelnenud läbirääkimised. Nimelt pöördus hageja kostja poole messil Instrutec 2007 huviga soetada endale hüdrauliline giljotiin. Huvi pakkus hagejale messil väljas olev seade nimetusega HPS 55/110D so vaidlusalune lepingu ese. Samas kui kostja töötajad pärisid, mida täpselt soovib hageja vastava seadmega teha, siis vastas hageja, et ta isegi täpselt ei tea veel – talle olevat vaja universaalset pinki. Hageja toob oma hagis esile, et „müügilepingu sõlmimisel kinnitas müüja, et müüdav seade vastab Machine Tools 2008.a. kataloogis 1k.280 toodud seadme 55/110D tunnustele ja omadustele.” Kostja kinnitab ka käesoleval hetkel, et hagejale müüdud ja üleantud seade vastab märgitud kataloogilehel toodud omadustele, kuid selleks, et teha kõiki operatsioone, on vajalik lisaks põhiseadmele soetada ka lisatarvikuid. Tagasi tulles poolte lepingueelsete läbirääkimiste juurde, on oluline rõhutada, et hagejat informeeriti üheselt, et kataloogis toodud andmed on maksimaalsed võimalused, mida seade võimaldab. Märgitut on korranud ka kostja töötaja Vladimir Müürsepp oma 09. aprilli 2008. a kirjas (vt. hagi lisa nr 10), kus on jätkuvalt selgitanud: „Kataloogis on ära toodud pingi maksimaalsed tehnilised parameetrid, mida pink on suuteline tegema. Tööriistad pingi komplekti ei kuulu. Kuna pink oli väljas messil Instrutec 2007, siis oli pingil soodushind ja kaasa saite ka 3 komplekti tööriistu (tasuta). Ülejäänud mõõdud tuli juurde tellida”. Asjaolu, et kolm komplekti tööriistasid ei kuulunud komplekti juurde, tõendab iseenesest ka hagi lisana nr 5 esitatud saateleht-arve nr 270474. Arvelt nähtub, et kolm ümarstantsi on eraldi müügiartiklitena välja toodud, mis ei oleks olnud vajalik, kui nad oleks kuulunud seadmega ühte komplekti (näiteks autot ostes ei esitata arvet eraldi ratastele, küll lisanduvad aga lisaseadmed, mis pole baasivarutuses). Samuti nähtub arvelt, et ümarstantside eest eraldi kostja raha ei küsinud – märgitu on igati tavapärane praktika juhuks, kui seade soetatakse messilt, kus reeglina kehtivadki soodustused. Juhul, kui kostja poleks ümarstantse tasuta kaasa andnud, poleks hageja saanud teha mitte ühtegi tööoperatsiooni seadme ava stantsimisüksusega (küll oleks saanud teostada muid tööoperatsioone), kuid see ei oleks teinud lepingueset veel nõuetele mittevastavaks (kostja selgitab, seade koosneb viiest eri üksusest, millest neli olid juba varustatud tööriistaga ja millega klient ka koheselt tööd alustas). Kuivõrd hageja ei teadnud müügilepingu sõlmimisel ka ise täpselt, mida ta seadmega täpselt teha tahab, siis ei saanud kostja ka anda mingeid konkreetseid soovitusi ja koos valiti välja kolm ümarstantside komplekti, mida hageja arvas endal vaja minevat. Samas on hageja hilisemalt leidnud endal vajaduse olevat teha ka muid tööoperatsioone, mis aga ei muuda ostetud seadet lepingule mittevastavaks. Müügilepingu sõlmimise hetkel ei näinud ka hageja ise ette, mida tal täpsemalt vaja teha oleks, veelgi vähem sai seda teha kostja, millest tulenevalt pole müüja lepingut rikkunud. Vastupidi – hageja on müüjana olnud alati valmis osutama kaasabi hageja soovide ning probleemide lahendamisel. Nagu nähtub ka hageja enda esitatud tõenditest, on kostja korrektselt esitanud vastused hageja

küsimustele ja pakkunud lahendused probleemidele kuid loomulikult ei saa seda teha tasuta. Märgitust tulenevalt on viited kostja pahausksusele väärad ja põhjendamatud. Hageja püüab igati väita, et: „müüja on tegutsenud pahauskselt, ta teadis või pidi teadma, et lepingu ese ei vasta tingimustele, mis võimaldaks ostu-müügi eset tootmises kasutada. Ostumüügi eseme omadused ei vasta Ostja tahtele.” Antud juhul vastas lepinguese igas osas lepingutingimustele. Hageja ei ole suutnud selgitada, kuidas pidi kostja teadma hageja tahet ja soove veel enne, kui hagejal endal oli vastav soov või tahe välja kujunenud. Hageja soovis osta universaalset pinki ning kostja on vastava seadme hagejale ka müünud, kuid samas selgitanud, et kõigi operatsioonide jaoks on vajalik osta vastavad lisaseadmed. On äärmiselt oluline, et poolte varasemate suhete käigus on hageja märgitut ka mõistnud – nimelt on hageja esindaja Andres Kuusik juba detsembris 2007. a valinud välja vajalikud lisavahendid, mille tellimist on kinnitanud oma allkirjaga. Märgitud kohtumist kirjeldab Vladimir Müürsepp ka oma 26. juuni 2008. a. e-kirjas (lisatud) Katre Kuusikule, kus selgitab et: „Kuna klient ei osanud ostmise hetkel öelda, mis detaile ta täpselt töötlema hakkab, ei osanud mina ka tol hetkel seda ette näha, et tuleb kasutada abivahendit. See selgus alles siis, kui tulime pinki üle andma ja nägime millega tegu, nii minuga kaasas olnud tehnik, kui ka ma ise ütlesime kohe, et antud ribade stantsimisel tuleb kasutada abivahendit või modifitseerida mahatõmbajat. Ning 40 mm aukudest Hr. Kuusik loobus ise, kui käis meie juures Kadaka tee 52 D, kus me istusime koos ja valisime tööriistu. Põhjuseks tõi selle, et 40 mm Ø auke on nii vähe ja lisaks tööriistadele oli vaja veel osta ka alumine tööriista hoidja. See, millised tööriistad Andres Kuusik välja valis, nähtub Vladimir Müürsepp 19. detsembril 2007. a saadetud tellimuse kinnitusest, mille hageja esindaja faksis tagasi kinnitades tellimust oma allkirjaga (viidatud tõendid lisatud, samuti varasem kirjavahetud). Seega sai hageja aru, et peab vastavad tööriistad juurde ostma, telliski need juurde ja kinnitas seda oma allkirjaga kusjuures tellimuse kinnitusel nähtusid ka vastavate esemete hinnad. Arveid hageja paraku tasunud ei ole (lisatud kostja arved nr 280040, 280025, 280218, 280298). Seega on hoopis hageja see, kes üritab luua õigusvastaseid konstruktsioone ning anda kostjale tagasi kasutatud seade uue seadme hinnaga ilma selleks mingit alust omamata. Hageja on oma nõudes tuginenud muuhulgas võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud „VÕS”) § 217 lg 2, mille kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).Hagis on kostja seisukohal, et: „ta ostis müüjalt seadme millel peavad olema müüja poolt kataloogis reklaamitud omadused, seadmega on võimalik töötada ilma täiendavaid kulutusi tegemata vähemalt garantiiaja.” Antud juhul ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingut, kus oleks fikseeritud olnud, millised peaksid olema lepingu eseme täpsed omadused – pooled olid kokku leppinud, et lepingu esemeks on hüdrauliline giljotiini HPS 55/110D. Puudub vaidlus, et kõnealust tüüpi seade on hagejale üle antud 22. jaanuar 2008. a (kohal oli seade varem ja üleandmise all mõistavad pooled seadme lõpphäälestust). Poolte peamine vaidlus on selles, et hageja seisukohalt oleks pidanud märgitud seadmega saama teha kõiki võimalikke operatsioone, kuid kostja on selgitanud, et kõigi soovitavate operatsioonide jaoks on vaja soetada lisaseadmed. Märgitut on kostja töötajad avaldanud juba messil Instrutec 2007, kus toimus pooltevaheline kontaktiloomine. Ka edaspidi sh vahetult enne lõplike kokkulepete sõlmimist on müüja märgitut selgitanud kusjuures vastaval tegevus- või kutsealal valitsevate tavade kohaselt on tavapärane, et analoogsed universaalsed seadmed toodetakse arvestusega, et iga klient tellib juurde vastavalt tema enda vajadustele tööriistade komplekti. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja seda ka teinud. Ka märgitud seadme tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH müügiosakonnast on Matthias Rohwer selgitanud hageja juhatuse liikme Andres Kuusik tütrele Katre Kuusikule oma 29. aprilli 2008. a vastuskirjas viimase pöördumisele: „Loomulikult, see on multifunktsionaalne masin, kuid nii nagu kõigi multifunktsionaalsete masinate puhul, on igal kliendil erinevad vajadused sellele. Me ei rahulda kõiki kliente, kui lisame seadmele kõik tööriistad, mida ei vajata”

KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH müügiosakonnast on Matthias Rohwer täiendavalt Katre Kuusilule selgitanud: „Nagu kogemused on näidanud, siis parem on teha hinnapakkumisi tööriistadele masinast eraldi kooskõlas kliendi vajadustega.” (e-kiri koos tõlkega lisatud). Seega on äärmiselt oluline, et ka tootja ise on rõhutanud, et seade ja sellele pakutavad tööriistad ei käi kokku automaatselt vaid iga kliendi jaoks pakutakse just sellele kliendile sobivad tarvikud – juhul, kui seade oleks algusest peale komplekteeritud kõigi võimalike lisadega, siis kujuneks seadme hind kalliks ja see ei sobiks kindlasti enamikule klientidele – klientide enamik kasutab vaid osasid võimalikest funktsioonidest ja tellibki tööriistad vastavalt sellele. Ka hagejale sai seetõttu pakutud seadmega koos tarnitud ümarstantsid lähtuvalt tema sooviavaldusest ja lisatarvikud tellis hageja juurde. Kostja osundab, et tunnistaja ütlustega on võimalik üheselt tõendada, et hageja ei teadnud seadme soetamisel täpselt isegi, mida ta soovib tegema hakata ja selles selgusele jõudes tellis vajaliku juurde. Hagejale võõrandatud seade võimaldab teha kõiki töid, mida toote kataloogis märgitud on, kuid nagu korduvalt rõhutatud ja nagu ka seadme tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH on hilisemalt hagejale selgitanud, siis nende tööde teostamiseks on vajalik eelnevalt soetada lisanduvaid tööriistu. Asjaolu, et messi sooduspakkumisena anti hagejale tasuta kaasa kolm tööriista komplekti, ei tähenda, et kostjal oleks kohustus kõiki võimalikke seadmele sobivaid tööriistu ja seadmeid hagejale tasuta anda. Vastava informatsioon edastamist hagejale juba varasemalt võib tunnistada Vladimir Müürsepp, lisaks kinnitab seda hageja enda hilisem käitumine. Eelnevast tulenevalt oli hageja seadme ostmisel täielikult teadlik seadme kasutamise võimalustest, samuti vastab seade kostja poolt reklaamitule ning seadmega saab teostada kõiki reklaamkataloogis välja toodud tööoperatsioone. Samuti oli Ostjal võimalus Seadmega tutvuda ja sellega ka reaalselt tööoperatsioone teostada eelnevalt mainitud Instrutec 2007 messil, kus ka kõnealune seade oli kostja väljapanekul esitletud ja töövalmis erinevate tööfunktsioonide proovimiseks. TsÜS § 75 lg 1 on sätestatud, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. detsembri 2003. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-97-99 on märgitud, et „TsÜS § 64 kohaselt tuleb tehingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige poolte tegelikust tahtest. Poolte tahe tuleb välja selgitada lähtudes kõigist kohtu ette toodud asjaoludest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka poolte käitumist enne lepingu sõlmimist ja pärast seda”. Samuti on Riigikohtu poolt leitud, et „lepinguliste vaidluste lahendamise käigus tuleb arvestada ka lepingu sõlmimisele eelnenud pooltevahelisi suhteid, /-/ ning poolte käitumist lepingu täitmise ajal” (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. septembri 2003. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-98-03). Nimetatud tahte tõlgendamise põhimõtted kuuluvad kohaldamisele ka 01. juulil 2002. a jõustunud TsÜS osas. Hageja on oma hagis seisukohal, et „hageja leiab, et ostu-müügi ese ei vasta Hageja (ostja) tahtele ja lepingu tingimustele. Hageja (ostja) ostis ostu-müügi eseme eesmärgiga, et ta saaks hakata seda koheselt kasutama vajalike tööoperatsioonide teostamiseks.” Antud juhul ei ole hageja lisanud hagile mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, milline täpselt hageja tahe oli ning mille järgi kostja teadis või pidi teadma hageja tahet. Sellist tahet, nagu hageja nüüd väidab endal juba varasemalt olevat, ei ole hageja kostjale kunagi avaldanud – vastasel juhul ei oleks saanud sellist probleemi tekkidagi. Kuna kostja tahteavalduse saajana hageja sellist tahet nagu hagiavalduses väidetud ei teadnud ega pidanudki teadma, siis tulebki vastavalt TsÜS § 75 lg 1 hageja tahteavaldust tõlgendada nii, nagu kostjaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. VÕS § 25 lg 2 on sätestatud, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad

ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Antud juhul on vaieldamatu ja muuhulgas tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH selgitustega tõendatud, et vastaval majandus- või kutsetegevuses on tavaline, et baasseadmele ostetakse juurde vajaminevad lisad. Märgitu ei ole ka mujal tavatu – nii on praktiliselt iga seadme või masina ostuga – toogem näitena kasvõi suurema keskklassi sõiduauto, mille hind võib lisadega varustatuna ületada oluliselt sõiduki kahekordset baashinda, veelgi enam – ka kõige tavalisemale akutrellile tuleb lisaks osta erinevate otsikute ja puuride komplektid. Ka kostja ise on müünud nii hüdraulilise giljotiini HPS 55/110D kui teisi seadmeid, millele on eraldi juurde ostetud vajalikud tarvikud. Nagu nähtub näiteks arvest nr 250097, siis on lisaseadmeid märkimisväärsel hulgal ning nagu ka tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH on rõhutanud, siis kõik kliendid ei vajagi kõike ning seadme hinnaseisukohalt ei ole otstarbekas ka pakkuda kõigile kõike kuivõrd see oleks oluliselt kallim kui igale kliendile eraldi komplekteeritav seade. Lepingu sõlmimise hetkel selgitati ka hagejale, millise Seadmega on täpselt tegu, milliseid lisakulutusi tuleb teatud tööfunktsioonide täitmiseks teha, millised on seadme kasutamise erinevused ning seega oli müügitehingu sõlmimise hetkel poolte vahel kokkulepe just nende omadustega seadme müügiks. On mõeldamatu, et lepingu eseme hulka oleks tasuta kuulunud ka kõikvõimalikud lisaseadmed, mida on võimalik seadmega ühendada. Kostja lisab siinkohal oma vastusele väljavõtte kataloogist lisatööriistadest, mida on võimalik seadmele juurde osta – märgitud tõendist nähtub, et lisatööriistasid on märkimisväärsel hulgal, mille seast iga klient valibki just talle sobivavad kuivõrd reeglina ei vajaks mitte keegi kõiki võimalikke variante, mida oleks võimalik seadmega teha. Ainuüksi ümarstantsi RS 1003 (kataloogi esimene toode) on võimalik tellida 25 erinevat mõõtu. Kostja ei ole lasknud tõlkida kataloogis toodud stantside nimetusi kuivõrd kõik tooted on illustreeritud pildiga ning mõõdud on esitatud rahvusvaheliselt mõistetaval viisil. Just märgitud kataloogist valiski hageja välja endale sobivad ümarstantsid RS1004, millest tulenevalt pidi hageja olema teadlik stantside äärmiselt suurest valikust ja sellest, et kõike ta loomulikult kaasa ei saa. Kostja on esitanud järelepärimise vastaval majandusalal valitsevate tavade teada saamiseks ka Aktsiaseltsile Tallmac (registrikood 10035703, vt. www.tallmac.ee ), kes on samal kutsealal tegutsev isik. Aktsiaselts Tallmac on oma vastuskirjas kostja esindajale selgitanud, et: „Iga seade komplekteeritakse kliendi soove arvestades kuivõrd juhul, kui erinevaid funktsioone võimaldav universaalseade varustatakse kohe kõigi võimalike lisaseadmetega, siis kujuneks seadme lõpphind väga kalliks. Konkreetselt universaal pinkide puhul on lisaseadmete valik äärmiselt suur, mistõttu oleks juba füüsiliselt keerukas ja kindlasti ebaotstarbekas lisada igale kliendile kõikvõimalikud lisaseadmed. Olenevalt pakkumisest või kokkuleppest kliendiga on võimalik, et seadmega antakse kaasa komplekt lisaseadmeid, kuid iga täiendav lisaseade kuulub eraldi tasustamisele.” Aktsiaseltsile Tallmac märgib oma ülalviidatud kodulehel enda tutvustuses, et: „AS Tallmac asutati 1989 aastal, tegutseme juba 18 aastat - Eesti tingimustes suhteliselt soliidne iga. Aastate jooksul oleme tegutsenud väga mitmes eri valdkonnas ja kogenud meie ärikeskkonna suuri muutusi. Tänasel päeval on meie tegevusvaldkonnaks eelkõige tööriistade, ehitus-, tööstus- ja metallitöötlemisseadmete, diiselmootorite ja generaatorite müük, loomulikult tagades müüdud tehnikale hoolduse ja remondi.” Märgitust nähtub, et Aktsiaselts Tallmac on vaieldamatult oma majandusalal tegutsev professionaal, kes vaieldamatult on kursis vastaval tegevus või kutsealal valitsevate tavadega, mis vastavalt VÕS § 25 lg 2 on majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustuslik. Ülalmärgitud Aktsiaselts Tallmac kinnitus kattub täies ulatuse kostja poolt antud selgitustega kuivõrd vaidlusalust liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad isikud tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad tava, mille kohaselt tuleb põhiseadmele juurde soetada erinevad lisatarvikud, millega ostja saab teha just nimelt neid tööoperatsioone, mida ta soovib.

Vastavalt tegevusalal tegutsevad isikud ei eelda, et ostes ühe universaalse seadme, oleks sellega kohe võimalik teostada kõike funktsioone, milleks seade võimeline on. Ülaltooduga on üheselt tõendatud, et hageja arusaam, et ta saab ostetud seadmega teha kõiki võimalikke tööoperatsioone, on väär ja antud tegevusalal ebaprofessionaalne. Ka KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH esindaja on Katre Kuusikule oma 13. juuni 2008. a e-kirjas (lisatud koos tõlkega) selgitanud, et seade täidab oma funktsioone ja probleem ei ole ei masinas ega tööriistades. Hageja ebaprofessionaalsuse eest ei saa vastutada kostja.

Stantsi mahatõmbaja ei täida oma tööfunktsioone. Hageja ei ole oma hagiavalduses suutnud välja tuua ega põhjendada, milles vastav puudus täpsemalt seisneks, kuid lähtudes poolte varasemast kirjavahetustest võib eeldada, et mahatõmbaja ei ole eesmärgipäraselt käitunud väiksemate detailide puhul. Samas selgitas Vladimir Müürsepp juba oma 09. aprilli 2008. a vastuses (hagi lisa 10), et: „Kuna on tegemist universaalse pingiga, siis on tootja paigaldanud materjali mahatõmbaja maksimaalsete parameetrite järgi, seega kui teha väikseid detaile on vaja materjali mahatõmbaja modifitseerida või kasutada isetehtud abivahendit.” Antud juhul on hageja poolt välja toodud puudus seega olematu – mahatõmbaja täidab oma funktsioone, kuid loomulikult mitte selleks mitteettenähtud suurusega (so väikeste) detailide puhul. Seadme korrasolekut on kinnitanud ka KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH esindaja Katre Kuusikule oma 13. juuni 2008. a e-kirjas (lisatud koos tõlkega). Seega on seade iseenesest töökorras ja funktsionaalne. Hageja ei ole põhjendanud ka Machine Tools 2008 lk 280 viidates, milles tema meelest vastav puudus seisneb. Ilmselt pole märgitu ka võimalik, kuivõrd seade ise töötab eesmärgipäraselt, kuid nagu rõhutab ka KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH esindaja: isegi universaalse seadmega ei ole võimalik kõike teha. Selleks, et viidata stantsi mahatõmbaja puudusele, peaks hageja tooma välja konkreetse asjaolu, millele tuginedes ta viitab, et näiteks teise samasuguse seadmega saaks vastavat funktsiooni täita. Seade ei võimalda stantsida avasid õhemasse materjali (paksus 2-4 mm), kuna mahatõmbaja painutab materjali kõveraks. Märgitu on jällegi hagejast endast sõltuv puudus, kes on stantsimisel kasutanud selleks mittesobivat materjali. Vladimir Müürsepp on juba oma 26. juuni 2008. a e-kirjas (lisatud):selgitanud kostjale: „Lasime Saksamaal tehases teha proovi tööd, Teie isalt Andres Kuusikult võetud proovimaterjalidele ja selle info koos soovitustega saite eile ka kirjalikult KNUTHi esindajalt Matthias Rohwerilt. Kuna teistel klientidel sedasorti probleemi ei esine, lasime Tallinna Tehnikaülikooli laboril teha Materjali vastavushindamise ja selgus, et tegemist ei ole St35 ega ka ST37-ga vaid materjaliks tuvastati C 22 – elastne ja pehme materjal, ning siit ka see materjali läbipaindumine tagastusel. Kõik kataloogis toodud parameetrid ja arvutused on tehtud materjalile St 42 mille tõmbetugevus on ca 420 N/mm2, sellest sai ka teavitatud ostul ja ka hiljem mainitud. Ilma abivahendite kasutamiseta ei ole võimalik antud materjali stantsida, näpunäiteid lugege Hr. Rohweri kirjast.” Käesolevaga lisame ka Tallinna Tehnikaülikooli katseprotokolli, mille kohaselt : „Mehaaniliste omaduste poolest esitatud materjal vastab margile C22. keemilise koostise poolest esitatud materjal vastab margile C22 (1.1151) standardi EN 10083 kohaselt”. Jääb mõistmatuks, kust pärineb hageja ebaprofessionaalne arusaam, et seadmega on võimalik töödelda mistahes materjale ühteviisi. Vastaval alal tegutsevale isikule peaks olema samas selge, et materjalide omadused nagu elastsus ja tugevus on erinevad ning ühteviisi ei ole võimalik kõiki materjale töödelda. 8.5. Seade ei võimalda stantsida väikseid auke (näiteks d= 6-12 mm), kuna mahatõmbaja ei ole kohandatav väikeste aukude tarbeks. Ka märgitud puudus on hageja enda poolt tekitatud ja kostja ei saa selle eest vastustada. Kostja osundab, et ka ülalmärgitud avasid saab samamoodi stantsida kui kõiki teisigi ja selleks vajalikud tööriistad on hageja ka ostnud, kuid sisulise vastuse, miks hageja seda teha ei saa, annavad juba eelkirjeldatud asjaolud alapunktides 8.3 ja 8.4. Kostja selgitab veelkord, et esiteks on hageja poolt kasutatud äärmiselt elastset materjali C22 ja, mida hageja soovib stantsida väga kitsaste ribadena. Mehaaniliselt tekib probleem järgmiselt: plastse metalli stantsimisel tekib hõõrdumine ja tera soojeneb, soojenedes metallist tera paisub ja tagasi teel hakkab kaasa haarama materjali, kuna mahatõmbaja ava on tehtud maksimaalsete parameetrite järgi siis toestus tasapind on kaugemal ja plastne materjal paindub läbi, seega peaks kasutama kas paremat materjali või abivahendit. Põhimõtteliselt on seega tegemist hageja poolsete valede töövõtetega ja ebaõige materjaliga. Samas isegi sellist materjali oleks õigete töövõtetega võimalik töödelda – paraku ei

soovi hageja ise võtta kuulda kostja ega isegi mitte seadme ka tootja KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH nõuandeid, kuidas oleks õige töödelda antud detaile ja milliseid abinõusid kasutada. KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH on näiteks soovitanud kasutada õli ja mahatõmbamisel kasutada abivahendeid ning matriitsile panna alla väike seib, et matriits ja töölaua tasapind oleksid ühel tasandil. Ka kostja ise on vastavaid nõuandeid hagejale andnud juba varem, kuid hageja ei soovi millegipärast seda kuulda võtta. Ülaltoodust nähtub, et hageja poolt osundatud puudused on otsitud, ebaselged või põhjustatud hageja enese ebaprofessionaalsusest vastavas valdkonnas. Ainuüksi hageja enda poolt lisatud tõendeid arvestades on täiesti väär hageja paljasõnaline väide nagu: „Müüja ei ole andnud ostjale küllaldast informatsiooni selle kohta, mis annaks võimaluse seadme kasutamiseks vajalike operatsioonide teostamiseks, mis oli müüja poolt reklaamitud ja oli ostja poolt seadme ostmise tingimuseks.” Käesolevale vastusele lisatud tõendid kinnitavad veelgi igakülgset kostjapoolset kaasabi hageja soovidele lahenduste leidmisel. Ülaltoodust tulenevalt on täiesti väär hageja väide, et: „Kuna seade ei võimalda teostada ostjal soovitud tööoperatsioone, milleks seade osteti, ei vasta seade lepingu tingimustele.” Antud juhul on ülaltooduga tõendatud, et seade vastab Machine Tools 2008 lk 280 kirjeldatud seadmele – seega sellele, mille soetamisele hageja tahe oli suunatud, kuid kõiki tema funktsioone ei ole ilma lisaseadmeteta võimalik kasutada, millest kostja hagejat koheselt ka informeeris, ning mis on vastaval majandusalal tavaline. Märgitust tulenevalt on väär ka hageja seisukoht, et lepinguese ei vasta lepingutingimustele. Kuivõrd seade vastab Machine Tools 2008 lk 280 kirjeldatud seadmele st. tegemist ongi just nimelt selle seadmega, siis on välistatud VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaldumine. Ka sama lõike teise punkti tsiteerimine ei ole hageja poolt asjakohane: hageja ei ole suutnud tõendada, milline on see eriline otstarve, milleks ostja seadet vajas ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Nagu korduvalt rõhutatud, siis ei teadnud ka hageja ise, mida täpselt soovib ta tegema hakata ja esitas vaid oma soovid üldjoontes. Arvestades kõnealuse seadme kasutamise võimalusterohkust, ei võinud hageja mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele. Samuti ei ole hageja VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldamiseks suutnud tõendada, et kõnealune seade ei sobi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Antud juhul on üheselt selge, et seade on komplektne ning täidab kõiki tootja poolt ettenähtud funktsioone, millest tulenevalt vastab seade üheselt ka lepingutingimustele. Hageja on lepingust taganenud ilma materiaalõigusliku aluseta Ülaltoodust nähtuvalt vastab lepingu ese lepingu tingimustele VÕS § 217 mõttes. Vastupidist ei ole hageja suutnud tõendada esitades vaid paljasõnalisi ja antud tegevusala arvestades ebaprofessionaalseid seisukohti. Nii 08. mai 2008. a. müügilepingust taganemise avalduses kui ka hagiavalduses tugineb hageja muu hulgas VÕS § 222 lg 1, milles on sätestatud, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Samuti viidati mõlemas dokumendis VÕS § 223 lg 1, milles on sätestatud, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesoleval juhul on juba ülaltoodust tulenevalt selge, et seadmel ei olnud puudusi, mis oleksid vajanud parandamist ning seetõttu ei olnud kostjal üldse kohustust asja parandada või asendada mõistliku aja jooksul. Asjaolu, et kostja esindajad külastasid hageja tegevuskohta 06. mail 2008. a. ning selle käigus võtsid kaasa detaile ja materjale Saksamaale saatmiseks, oli tingitud hageja palvest ning kostja soovist saada täpsemat informatsiooni hagejale sobivate lahenduste välja

pakkumiseks, võimaldades sellega kliendile head teenust, millest tulenevalt on alusetud igasugused hageja viited kostja pahausksusele. Kuna hageja ise soovis, et kostja esindajad vastavad proovid ja detailid Saksamaale edastamiseks võtaks ning kostja täitis hageja palve, siis on siinkohal arusaamatu, miks see oli üldse vajalik, kui hageja juba kaks päeva hiljem esitas kostjale müügilepingust taganemise avalduse. Siinkohal võiks välja tuua hageja enda poolt korduvalt viidatud VÕS § 6 lg 1, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, kuid mida nähtavasti hageja ise ei järgi. Eelnevast tulenevalt oli vastava taganemisavalduse tegemine seadusevastane, põhjendamatu, motiveerimata ning alusetu. Lisaks on hageja kogu vaidluse jooksul jätnud tähelepanuta poolte vahel kokkulepitud garantiitingimused (hagi lisa nr 4). Nimelt sätestab garantiitingimuste p 4.1, et: „Garantii puudutab ainult toote materjali- või valmistamise defekte sealhulgas elektroonika komponentide ja CNC-ga juhitavate seadmete tarkvara defekte” Hageja ei ole välja toonud mitte ühtegi garantiitingimuste p 4.1 kirjeldatud defekti. Riigikohtu tsiviilkolleegium jõudis oma 01. detsembri 2005. a kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 järeldusele, mille kohaselt selleks, „et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel lepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Avaldaja [...] peab tõendama, et [...] tal oli lepingust taganemiseks õigus“. Seega selleks, et pool saaks lepingust taganeda, peavad olema täidetud lepingust taganemise materiaalsed eeldused ning ühtlasi peab olema järgitud lepingust taganemise formaalset korda. Kui taganemisavaldus ei vasta formaalsetele tingimustele, muuhulgas juhul, kui ei ole edastatud korrektset taganemise avaldust ettenähtud aja jooksul, siis ei saa taganemist kui tahteavaldust lugeda tehtuks, kuna selle eeldused ei ole täidetud. Sama kehtib juhul, kui täitmata on taganemise materiaalsed eeldused, näiteks ei ole teine pool pannud toime taganemist õigustavat olulist lepingurikkumist. Märgitu on kooskõlas ka VÕS § 116 lg 1 sätestatuga, mille kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja on nii oma müügilepingust taganemise avalduses kui ka hagis viidanud sama paragrahvi lg 2 p 1, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja on rikutud kohustusena määratlenud asja lepingutingimustele mittevastavuse § 217 järgi, kuid nagu nähtub ülalpool käsitletust, ei ole see asjakohane ega õiguspärane. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli juba lepingu sõlmimisel lootus teha kõiki tööoperatsioone, mida ta oma hagiavalduses on viidanud – veelgi enam: puuduvad igasugused tõendid, et hageja oleks sellest ka kostjale teada andnud. Järelikult puudub antud juhul võimalus ka VÕS § 116 kohaldumiseks. Ülaltoodust tulenevalt on üheselt selge, et 08. mail 2008. a hageja poolt tehtud taganemisavaldus ei vasta materiaalsetele eeldustele. Kostja on eeltoodust lähtuvalt jätkuvalt seisukohal, et nimetatud taganemisavaldus on tühine vastavalt TsÜS sätestatule. Kuna hageja poolt teostatud vastav toiming vastab TsÜS § 67 lg 1 tulenevalt tehingu tunnustele, siis kohaldatakse sellele TsÜS-i sätteid tehingu tühisuse ja tühistamise kohta. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sellest tulenevalt leiab hageja jätkuvalt, et hageja poolt

Lisaks on pingi äärmiselt intensiivse kasutamise tõttu nürid ka tööriistad. Nagu märgitud, tuleneb nii seadme kui tööriistade halb olukord nii nende intensiivsest kasutamisest kui ka valedest töövõtetest plastsete materjalide töötlemisel. Seega ei ole seadmel enam kaugeltki mitte sellist väärtust kui uuel – veelgi enam: seade ei vasta ka kasutatud eseme seisundile, milles ta oleks pidanud olema asja korrapärasel kasutamisel. Juhul, kui hageja leidis, et pingil on puudused, oleks pidanud hageja viivitamatult lõpetama pingi kasutamise – samas on hageja jätkanud äärmiselt intensiivselt sademega töötamist muude, laitmatult töötavate funktsioonide osas. Ka märgitu on asja lahendamisel oluline, et stantsimisfunktsioon, millele hageja etteheited teeb, on vaid üks paljudest seadme võimalustest. Samuti märgib kostjad arvestades TsMS § 394 lg 2 p 5, et kohtukulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda ning mõista temalt välja kostja kohtukulud sh. kulud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Arvestades ülaltoodut, viidatud õigusakte ja norme ning lisaks ülaltoodule ka TsMS § 162, § 173, § 175 ja § 200 palub kostja teha vaheotsus, millega jätta täies ulatuses rahuldamata hageja Tarbemetalli OÜ hagi kostja Osaühing Nordcity Center vastu 165 200 krooni saamiseks ning tunnustades nõude põhjendamatust teha lõppotsus ja asja edasi mitte menetleda. Määrata menetluskulude jaotus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses viisil, et hageja Tarbemetalli OÜ menetluskulud jäävad tema enda kanda ning temalt mõistetakse välja ka kostja Osaühing Nordcity Center menetluskulud sh advokaadikulud. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohtus tuvastatud asjaolud, kohtu põhjendused ja järeldused Kohus tutvunud toimikus olevate materjalidega, kuulanud ära pooled ja tunnistajad ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohtuistungil hageja jäi esitatud hagiavalduse asjaolude ja nõude juurde. Palub hagi rahuldada. Kostja jääb kohtuistungil oma kirjalike seisukohtade juurde. Palub jätta hagi rahuldamata. Kohus teostas 11. detsembril 2008 paikvaatluse. Vaadeldi OÜ Tarvemetall töökojas Viiratsi alevikus hüdraulist giljotiini HPS 55 / 110 D. Seadmele asetati 10 mm paksusega plaat. Peale 3-4 augu tegemist plaat deformeerus. Kostja Tunnistaja Vladimir Müürsepa ütluste kohaselt on ta firma Nordcity Center OÜ müügijuht. Tema müüs vaidlusaluse seadme hagejale. Kuusik tahtis osta universaalset pinki. Tahtis teha universaalseid töid. Kuusik ütles, et talle on juba eelnevalt seda pinki tutvustatud. Nad hakkasid läbirääkimisi pidama. Kuusik valis välja 3 stantsimisseadet. Ülejäänud riistade osas pidid eraldi kokku leppima. Need olid vaja eraldi tellida. Detsembris sai kataloogi kätte. Tegi selle alusel hinnapakkumise. Tööriista alumist matriitsi kohta täpsustas ta tootjaga üle. Tootja vastas, et kui paigaldada 40 mm matriitsi, oli vaja juurde osta matriitsi hoidja, mis võimaldab hoida detaili. Kuusikule ütles, et on vaja juurde osta lisaseade. Kuusik vastas, et teeb 40 mm auke väga vähe. Leppisid kokku, et jaanuaris paigaldavad seadmed. Kohapeal näitasid, kuidas töö käib. Nägid alles siis milliseid auke Kuusik soovis teha ja millisele detailele neid tuleb teha. Auk tuli teha liiga ääre peale. Tehasel on ainult üks variant mahatõmbajaid. Mahatõmbaja on paigaldatud maksimumi peale, et neid auke teha tuleb moderniseerida. Tema soovitas ka muuta töövõtteid , teha augud ära ja lõigata siis ribadeks Kuusik ei soovinud nii teha, sest tal oli materjal ostetud. Soovitas ka pöörduda Nuia EPT poole, et tellida lisaseade. Neil tekkis kahtlus,

et viga on materjalis, mida Kuusik kasutab. Saatsid selle ekspertiisi. Selgus, et materjal on liiga pehme . Hageja oleks pidanud enne ostmist esitama valmisdetaili joonised. Siis oleks saanud soovitada õigeid tööriistu. Ta tahtis 10, 16 kuni 40 mm auke. Parameetrid on kataloogis antud. Tootja ei saa teha pinki, mis teeks kõike töid. Mahatõmbaja on tehtud maksimumi jaoks. Teiste tööde jaoks on vajalik lisaseade. Mida elastsem on materjal seda rohkem paindub ta läbi. Hageja tunnistaja Kalle Kiis ütluste kohaselt, pandi pink paika ja hakati auke tegema. 2 – 3 auku olid korralikud , siis olid detailid kõverad. Materjal oli lehtteras 4 korda 4. Kuna mahatõmbaja ja stantsi vahe on suur, stants tegi augud ära, jäi leht stantsi juurde kinni. Augustamine ei ole normaalselt töötanud. Probleem on mahatõmbajas. Ta on tegelenud metallitööga alates 1977 aastast. On kokkupuutunud erinevate pinkidega. Neil ei ole vastavaid pinke, et teha täiendada seda pinki, seda peaks tegema tehas. Kostja on kohtule esitanud Tallmac arvamuse ( tlk. 89 ), mille annab metallitöötlemisseadmete müügiinsener. Arvamuse kohaselt, et ei ole võimalik universaalpinke varustada kõigi lisaseadmetega, siis kujuneks lõpphind väga kalliks. Lisaseadmete valik on äärmiselt suur. Kokkuleppel kliendiga antakse kaasa komplekt lisaseadmeid, kuid iga täiendav lisaseade eest tuleb eraldi tasuda. Kostja on esitanud AS Nuia PMT arvamuse hüdraulise giljotiini HPS 55 / 110 kohta, mille nad ostsid 2004 OÜ Nordcity Center vahendusel. Neil ei ole seadmega probleeme olnud. On kasutanud avade stantsimisel 1,2 mm kuni 10 mm paksusega materjale. Avade stantsimisel stantsi tagasitõmbamise protsessis detailide kõverdamise vältimiseks on valmistatud abiraksised. Seadme soetamisel nad ei eeldanud, et saaksid sellega mistahes avasid või detaile valmistada ilma abiraksiseid kasutamata. Tehases universaalse rakise valmistamine on võimatu, kuna abivahend peab jälgima detaili kuju, ava suurust ja kuju. Oluline on jälgida stantsi käigu pikkust. Vale reguleering võib soodustada detaili deformeerumist stantsi tagasitõmbumise protsessis.

Kohtus leidis tõendamist müügilepinguga – arvega nr, 270474 ( tlk. 12 – 14 ) , et hageja ostis 20. novembril 2007 kostja Nordcity Center OÜ käest hüdraulise giljotiini HPS 55 / 110 D ( edaspidi seade ). Seadme garantii ajaks on 12 kuud või 1200 töötundi. Seadme hinnaks on 165 000 krooni. Seade anti üle üleandmise – vastuvõtmise akti nr. 01 / 08 alusel 22. jaanuaril 2008.a. ( tlk. 17-18 ).

samuti, et hageja ei teadnud ostmise hetkel ja enne lepingu sõlmimist, mida ta täpselt tegema hakkab. Alles kohapeal seadet üle andes selgus, millistele detaileidele ta auke teha tahab. Hagejale öeldi kohe, et nende aukude tegemiseks väikestele detailidele tuleb kasutada abivahendit. Andres Kuusik valis välja tööriistad 19. detsembril 2008 saadetud tellimuse kinnitusest. Seega sai hageja aru, et ta peab vastavad tööriistad juurde tellima ja telliski need. Arveid tasunud ei ole. Eelnevast lähtudes kohus leiab, et hageja oli teadlik seadme ostmisel, et see on universaalpink ja juurde tuleb tellida temale vajalike operatsioonide teostamiseks vajalikud tööriistad. Kohus leiab, et vaidlusalusteks küsimusteks on asjaolu, kas universaalpink peaks tegema kõike vajalikke operatsiooni ilma lisaseadmete. Kas lisaseadme kasutamine on ümberehitus garantiiajal? Kas on rikutud lepingutingimusi ja seade tuleks tagastada.? Eeltoodud tõendite alusel teeb kohus järelduse, et hageja poolt ostetud seade ei ole võimeline teostama kõiki hageja poolt soovitud operatsiooni ilme lisaseadmeid kasutamata. Paikvaatlusel selgus, et hageja kasutab kitsaid detaile ja pehmet materjali ning seetõttu detail peale augustamist tõmbub kõveraks. Kostja on korduvalt hagejat informeerinud, et selleks peab tegema mahatõmbajal lisaseadme, et detailid ei kõverduks. Lisaseadme vajadust kinnitavad ka AS Nuia PMT spetsialistid, kes on ostnud sama masina ja pidid tegema abiraksised, et teha kõike neile vajalikke operatsioone. Samuti Tallmaci spetsialist on arvamusel, et universaalpinke ei ole võimalik varustada kõigi lisaseadmetega, mis teeks seadme väga kalliks. Kirjavahetus seadme tootja ( tlk. 90 – 94 ) KNUTH Werkzeugmaschinen GmbH müügiosakonnast Matthias Rohwer on selgitanud , et multifunktsionaasele masinale ei lisata kõiki tööriistu, kuna igal kliendil on erinevad soovid ja igal kliendil ei lähe kõike lisatud tööriistu vajagi. Seega on parem müüa kliendile vajalikke tööriistu eraldi vastavalt kliendi vajadustele. Kohus on seisukohal, et hageja kogenenud metallitöötleja pidi aru saama , et universaalpingil teatud temale vajalike operatsioonide tegemiseks on vajalikud lisatööriistad. Lisaseadme kasutamine universaalpingi puhul ei ole selle ümberehitamine nagu väidab hageja. Seega ei rikuta sellega garantiiaja tingimusi, kus ei tohi garantiiajal seadet ümber ehitada. VÕS-i § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS-i § 101 lg. 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 2)oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3)nõuda kahju hüvitamist; 4)taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Hageja on nii oma müügilepingust taganemise avalduses kui ka hagis viidanud sama paragrahvi lg 2 p 1, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Hageja on rikutud kohustusena määratlenud asja lepingutingimustele mittevastavuse § 217 järgi, kuid nagu nähtub ülalpool käsitletust, ei ole see asjakohane ega õiguspärane. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli juba lepingu sõlmimisel lootus teha kõiki tööoperatsioone, mida ta oma hagiavalduses on viidanud – veelgi enam: puuduvad igasugused tõendid, et hageja oleks sellest ka kostjale teada andnud. Järelikult puudub antud juhul võimalus ka VÕS § 116 kohaldumiseks.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.