Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

viivitatud päevade arv on 1014, viiviseintressiks oli poolte vahel kokku lepitud 0,1 % tasumata summalt päevas. Kuna kostja ei reageerinud AS V nõudele tasuda võlgnevus, loovutas AS V nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (tl 5). Kostja vastus Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on esitanud valesid ja puudulikke fakte. V AS-i poolt pakutaval teenusel ilmnesid puudujäägid kohe peale paigaldust, pilt hangus, kadus signaal, korduvad häired pildikvaliteedis. Kõigist ebameeldivustest sai V AS-i operaatorit teavitatud. Olukord ei muutunud. Arved said vaatamata ebamugavustele makstud. Seda seni kuni naastes komandeeringust, avastas kostja, et telepilti ei ole ja operaator teatas, et kuna ettemaks on tasumata, siis telepildi edastamine on peatatud. Võlg sai tasutud ja ettemaks tehtud, telepilti aga tagasi ei saanud. V AS lubas, et saadavad firma M kontrollima, keda aga ei tulnud. Seejärel pöördus kostja firma poole, kelle V AS saatis seadmeid paigaldama. Nemad tuvastasid, et signaali ei tule. Kostja soovis seejärel aparatuuri tagastada, kuid kostjale vastati, et neil puudub kontor ja ülemus võtab ise ühendust. Vaatamata mitmekordsetele meeldetuletustele ei tulnud V ilt mingit reageeringut, mistõttu hakkas kostja fakse saatma, ka nendele vastust ei saanud. Kuna arvete saatmine lõppes, arvas kostja, et asi on lahenenud. Kostja leiab, et V i lepingul ei olnud kostja allkiri, kuupäev lepingul on kellegi käekirjaga kirjutatud 20.05.2001, lepingu koostaja nimi on loetamatu ja puudub lepingufirma esinduse aadress. Kirjad on kostjale saadetud Ehatähe tänavale, mida aga tegelikkuses ei eksisteeri, kuigi V ile oli täpselt kostja aadress teada, kuhu nende seade paigaldati. Samuti leiab kostja, et puudub kostja poolt V ile esitatud pretensioonide ajalugu ja kirjavahetus. Kostja on korduvalt nõudnud lepingu peatamist, millele V ei ole vastanud. V nõuab arvete tasumist ka perioodi eest, olles ise teenuse edastamise lõpetanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma hageja poolt osutatud teenuse eest. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Kohus on seisukohal, et hageja on omapoolsed kohustused täitnud. Kostja väide, et V AS-i poolt pakutaval teenusel ilmnesid puudujäägid kohe peale paigaldust ja et pildisalvestust ei olnud, on paljasõnalised ja ei ole tõendamist leidnud. Kostja poolt esitatud tõendid on venekeelsed, mistõttu jätab kohus antud tõendid tähelepanuta, kuivõrd

TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Pooled on lepingu sõlminud, järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Kostja ütlused on vastuolulised. Üheltpoolt väidab kostja, et V i lepingul ei olnud kostja allkiri ja kuupäev lepingul on kellegi teise käekirjaga kirjutatud, kuid samas kostja nõustub, et V AS poolt on kostjale satelliitantenn paigaldatud. Kohus on seisukohal, et kui kostja soovis lepingu allkirjastamist vaidlustada, oleks pidanud kostja taotlema kohtult käekirjaekspertiisi määramist. Kostja väide, et kirjad on kostjale saadetud Ehatähe tänavale, mida aga tegelikkuses ei eksisteeri, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Võlateatise sisust (võla suurus ja kujunemine) oli kostja teadlik juba 08.12.2008, mil kostjale saadeti arve nr 714219 (tl 9), millest nähtub samuti võlgnevuse suurus. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et nõude loovutamiseks on vajalik üksnes senise (V AS) ja uue võlausaldaja (JIOÜ) kokkuleppest ja loovutamine toimub sõltumata võlgniku (kostja) tahtest. Seega asjaolu, et kostja ei saanud teatist nõude loovutamise kohta (tl 5) kätte, ei ole aluseks kostjal omapoolsete kohustuste täitmata jätmiseks. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidete võimaldamisega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid ka uue võlausaldaja vastu. VÕS § 169 kaitseb võlgniku ohu eest, kui loovutamisest mitteteadlik võlgnik täidab kohustuse senisele ja seega valele võlausaldajale. Võimalike kahjulike tagajärgede eest kaitsevad võlgniku kirjeldatud juhul VÕS §-d 169, 170 ja 172. Nimetatud võlgniku kaitse ei tähenda seda, et võlgnikul on loovutamisteate või loovutamisdokumendi mittesaamisel õigus üldse keelduda kohustuse täitmisest. Tulenevalt V i vaatajakaardi üüri- ja abonemendilepingu tüüptingimuste punktist 3.1. on kaart V i omand. Kliendil on kaardi kasutamise õigus Lepingus sätestatud tingimustel. Tingimuste punkti

Samuti on hageja poolt esitatud arvetega tõendatud paketitasu summas 229 krooni ja kaardihooldustasude summas 220 krooni nõudmine. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavat, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 8897 krooni (sh põhivõlgnevus 4 449 krooni ja viivis 4 448 krooni). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.