2-09-45873
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. veebruar 2010.a. Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-45873
Tsiviilasi
AS Holostovi Kinnisvarahalduse hagi A S, H J ja A M vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Holostovi Kinnisvarahaldus (AS Saare Finants õigusjärglane) Kohtu 1 Kuressaare 93819, arvelduskonto 221012968029 Swedbangas hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Riina Pavel ([email protected]), Kostja 1 A S (isikukood 37507214248, elukoht Tammuri küla 2-1, Paikuse vald, Pärnu maakond 86605) Kostja 2 A M (isikukood 48209200017, elukoht Asmuse t. VäikeRahula küla, Orissaare vald 94640) Kostja 3 H J (isikukood 48310014213 Tammuri k 2-1, Paikuse vald, Pärnumaa 86605)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlakstegemine
2-09-45873 Holostovi Kinnisvarahaldus kasuks menetluskulu 7500 (seitse tuhat viissada) krooni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud, hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Saare Finants (edaspidi hageja) ja A S(edaspidi kostja 1)
2-09-45873 teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-le 133 lg 1 ja 2, §-dele 138 lg 1 ja 2, 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 339, 340, 363 ja VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 1, §-le 94, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, 3 ja 6, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1, § 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja RLS § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja 33 palub hageja välja mõista kostjatelt A S, A M ja H J Holostovi Kinnisvarahaldus AS kasuks võlgnevus summas kokku 85 772,91 Eesti krooni, kõik menetluskulud s. o. hageja poolt tasutud riigilõiv 7500 Eesti krooni, palub hageja jätta kostjate kanda. Võlgnevuse väljamõistmisel kostjatelt 2 ja 3 arvestada kostjate vastutuse piirmääraga. Kostjate seisukohad Kostja 2 Tunnistas tema vastu esitatud hagi. Kostjad 1 ja 3 hagile ei vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja 2 poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Vastavalt VÕS §-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 29. 02. 2008 on AS Saare Finants (hageja õiguseellane) ja kostja 1 sõlminud laenulepingu nr. 3942 /t.l. 4/. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 1 laenu 40350 krooni, intressimääraga 15,6 % aastas. Kostja 1 pidi laenu tagastama ja intressid tasuma vastavalt maksegraafikule /t.l. 6/ 2018,99 krooni kuus, 20. maiks 2010.a. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlgnik oma kohustusi ei täitnud ja 21. 08. 2009 ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles. Kostjale 1 tehti ettepanek võlgnevuse likvideerimiseks 07. 09. 2009.a. Kostja 1 võlga ei maksnud. Kostja 1 võlg tagastamata laenuna on 38 855,56 krooni, intressivõlg 8917,35 krooni. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
2-09-45873 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p. 4 kohaselt on kostja 1 võtnud endale kohustuse tasuda tähtaegselt tasumata jäänud summadelt viivist 1 % päevas. Kostja 1 võlg viivisena hagi esitamise aja seisuga on 61 585,87 krooni. Hageja on nõuet vähendanud ja taotleb viivise väljamõistmist kostjatelt summas 38 000 krooni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Lepingu p.5 kohaselt on käendajad kostja 2 ja 3 võtnud endale kohustuse vastutada selle eest, et laenusaaja (kostja 1) täidab nõuetekohaselt oma lepingulised kohustused ja kohustusid vastutama laenuandja ees laenulepingu täitmise eest laenusaajaga solidaarselt, mistõttu võlgnevus kuulub väljamõistmisele kostjatelt solidaarselt. Võlgnevuse sissenõudmisel tuleb arvestada käendajate vastutuse piirmäära , mis lepingu kohaselt on 70 613 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peavad kostjad kandma hageja menetluskulud. Lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest leiab kohus, et asjas võib kindlaks määrata ka menetluskulude rahalise suuruse, mille kohaselt peavad kostjad peavad tasuma hagejale tema poolt kantud menetluskulud. Hagi esitamise seisuga on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 7500 krooni. TsMS § 165 lg. 3 järgi kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnistab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.