Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

loovutamisest kostjale kirjaga. Acme Finants OÜ volitas OÜ-d Incure Inkasso Agentuur kostjalt võlga sisse nõudma, tasudes arve nr 6571 kohaselt osutatud teenuse eest 6 247.72 krooni. Järelmaksulimiidi lepingu üldtingimuste p 3.1.1. kohaselt pidi kostja tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma kontol järelmaksu tasumise päeval. Kostja seda nõuet ei täitnud, mistõttu üldtingimuste p 3.2. kohaselt tuleb kostjal maksta leppetrahvi 1 000 krooni. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 7 247.72 krooni, kuid loobus pärast kostja vastuväite esitamist leppetrahvi nõudest. Kohus lõpetas leppetrahvi nõudes menetluse määrusega. Kostja vaidleb hagile vastu. Leppetrahvi nõudmine on ebaseaduslik, sest VÕS § 415 sätestab ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi, nägemata ette võimalust nõuda täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kahju hüvitamise nõue on samuti alusetu. Hageja on OÜ Incure Inkasso Agentuur OÜ poole pöördumist põhjendanud sellega, et hageja ise võlgade sissenõudmisega ei tegele. Samas reklaamib hageja ennast internetis kui võlgade sissenõudmisega tegelevat äriühingut. Arvel nr 6571 ei ole märgitud, milliseid teenuseid volitatud esindaja on osutanud. Juriidilise teenuse osutamisega tekkinud kulud on võimalik üldjuhul sisse nõuda õigusabi kuludena. Hagejal oleks endal olnud võimalik väidetava kahju tekkimist ära hoida sellega, et ta oleks ise tegelenud võlgade sissenõudmisega maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kahjunõuet vähendanud kostjalt juba välja mõistetud viivise võrra vastavalt VÕS §-s 113 lg 5 sätestatule. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Vastavalt AS-ga Sampo Pank sõlmitud järelmaksulimiidi lepingu nr 481JM20500962 (tl 14-15) üldtingimuste punktile 10.1 kohustus kostja hüvitama teisele lepingupoolele lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. Kohus on seisukohal, et kostja, sõlmides lepingu AS-ga Sampo Pank ei näinud ega pidanud ette nägema asjaolu, et AS Sampo Pank loovutab nõude äriühingule, kelle tegevusala väidetavalt ei ole võlgade sissnõudmine, mistõttu loovutatud nõude saaja volitab kolmandat äriühingut võla kohtuvälise sissenõudmise toiminguid tegema, kusjuures tasu suurus moodustab ca 50 % võla ja kõrvanõuete summast. Kohus on seisukohal, et hagejal tekkinud sellist kahju kostja oma lepingulise kohustuse rikkumise tõttu hüvitama ei pea. Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaande lk 441-442 on märgitud: „Ka ei oma ettenähtavuse ning võlgniku vastutuse suhtes mingit õiguslikku tähendust see, kui võlausaldaja juhib pärast lepingu sõlmimist võlgniku tähelepanu mingitele uutele asjaoludele..., mis võlgniku jaoks lepingu sõlmimise hetkel teada ning seega ettenähtavad ei olnud. Oluline ei ole § 127 lg 3 sõnastuse kohaselt see, kas võlgnik nägi lepingu sõlmimisel ette või pidi ette nägema lepingurikkumist, vaid see, kas ta oleks pidanud arvestama lepingurikkumise selliste tagajärgedega (ehk sellise kahju tekkimisega.)“ Kohus nõustub kostja vastuväitega, et sellises ulatuses kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega ning kahju tekkimist oleks saanud ära hoida, kui sissnõudmise toiminguid oleks teinud nõude loovutuse saaja ise. VÕS § 128 lg 3 kohaselt Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja ise ei oleks saanud maksekäsu kiirmenetluses nõuet esitada, kui hageja reklaamib ennast kui võlgade sissenõudmise ja/või inkassoteenuste osutamisega tegelevat äriühingut (http://www.infoatlas.ee/tegevus.cgi?id=740040040&level=4). Kohus on seisukohal, et nõude

loovutuse saaja poolt esindaja volitamine asjaajamisteks, kusjuures tasu suurus on 50 % nõudest, ei ole mõistlik kulu kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 113 lg 5 kohaselt Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Kuigi tulenevalt VÕS §-s 127 lg 3 sätestatust ei ole kostjal üldse kohustust hüvitada hageja poolt nõutavat kahju, siis kui asuda seisukohale, et see kohustus peaks siiski olema, ei ole hageja tõendanud viivist ületava kahju hüvitamise nõuet. Kostjalt on maksekäsu kiirmenetluses välja mõistetud viivis 919.80 krooni. Mõistlikku ja põhjendatud kulutust maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks suuremas ulatuses kui 919.80 krooni ei ole hageja tõendanud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.