Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ülle Jänes
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.02.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Andres Ree hagi AS Termia vastu tuvastamaks, et algatatud täitemenetlus on õigusvastane ja hagejal on õigust keelduda AS Termia nõude täitmisest
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Termia apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsionimenetluses
922 880,50 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
02.02.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Andres Ree (ik XXXXXXXXXXX, elukoht
XXX XXX X, XXXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXXXXX), esindaja Kersti Kägi Kostja AS Termia (registrikood 10098891, asukoht Räägu 49B, 11311 Tallinn), esindaja Jüri Urb
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2009 otsus ja teha uus otsus, millega jätta Andres Ree hagi AS Termia vastu tuvastamaks, et algatatud täitemenetlus on õigusvastane ja hagejal on õigust keelduda AS Termia nõude täitmisest, rahuldamata.
Välja mõista Andres Reelt 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni riigilõivu riigituludesse. Menetluskulude jaotus
4.Kõik menetluskulud jätta Andres Ree kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.27.05.2008 algatas kohtutäitur Priit Lantin kostja avalduse alusel täitemenetluse AS Termia ja hageja vahel 09.08.2001 sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu nr 4121 järgse ostuhinna tasumiseks. 09.08.2001 ostis hageja kostja käest AS P. E. aktsiad ja pidi tasuma nende eest kolmes osas: tehingu sõlmimisel, 09.08.2002 ja 09.08.2003. Tehing sõlmiti notariaalselt ja tehinguga võttis hageja endale kohustuse alluda maksekohustuse rikkumisel kohesele sundtäitmisele.
2.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 09.08.2003. Täitmisavalduse esitamise kuupäevana on märgitud 19.05.2008. Seega on hagejal õigus keelduda oma kohustuse täitmisest AS-le Termia tehingust tuleneva nõude aegumise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 sätestab jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõuete, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtajana 30 aastat, kuid TsÜS § 157 lg-t 1 tuleks mõista selliselt, et täitedokumendiks võib olla üksnes jõustunud kohtuotsus. Täitmisteates võlgnikule on täitedokumendina, mille täitmist kohtutäitur alustas, nimetatud 09.08.2001 Tallinna Notar Liia Aigro otsust nr 4121. Tõestamisseaduses puuduvad viited sellisele notariaalaktile nagu notari otsus.
3.20.10.2004 algatas kohtutäitur Risto Sepp juba hageja suhtes täitemenetluse sama täitedokumendi alusel. Võlgnik esitas vastuväite täituri tegevuse peale ja 26.11.2004 otsusega lõpetas täitur täitemenetluse. Kuna sissenõudja ei vaidlustanud menetluse lõpetamise kohta tehtud otsust, siis kohtutäituri otsus jõustus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 35 lg 3 (redaktsioon kuni 31.12.2005) sätestas, et lõpetatud täitemenetlust ei saa enam uuesti alustada. Samas sätestab kehtiv TMS § 49 lg 2, et täitemenetluse lõpetamise korral ei ole piiratud sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele varasemas täitemenetluse seadustikus sätestatud piirang ja kord lõpetatud täitemenetlust ei ole sissenõudja avalduse alusel võimalik enam alustada. Seda seisukohta toetab ka õiguskindluse põhimõte.
4.Eeltoodu tõttu ei ole sundtäitmine hageja suhtes võimalik. Hageja palus tuvastada, et algatatud täitemenetlus on õigusvastane täitedokumendi puudumise tõttu ja tal on õigus keelduda AS Termia nõude täitmisest. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on sisuliselt esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mille võib TMS § 221 lg 3 kohaselt esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitedokument toimetati hagejale kätte 27.mai 2008. Seega ei ole hagi esitatud tähtaegselt ning on aegunud.
2(5)
6.Väär on hageja väide, et tal on õigus keelduda kohustuse täitmisest nõude aegumise tõttu. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Esimese astme kohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi, tuvastas täitedokumendi puudumise täiteasjas 017/2008/4070 ning lõpetas nimetatud täiteasjas sundtäitmise. Menetluskulud jäid kostja kanda.
8.Poolte vahel puudus vaidlus asjaolus, et pooled on 09.08.2001 sõlminud notariaalse müügilepingu.
9.Kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 1 p 13 kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaksmääratud koguses üleandmise ja mille kohaselt võlgnik on nõustunud kohese sundtäitmisega.
10.Kuni 01.01.2006 kehtinud TMS § 23 lg-st 4 tulenevalt algatatakse täitemenetlus võlgniku või omaniku poolt täitedokumendi kättesaamisest arvates kahe nädala möödudes, kui võlgnik või kinnisasja omanik ei esita kohtutäiturile vastuväidet ja sissenõudja esitab lisaks käesoleva seadustiku § 1 lg 1 p-des 13 ja 14 nimetatud täitedokumentidele ka lihtkirjalikus vormis sõlmitud võlaõigusliku lepingu.
11.Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt ei ole TMS § 23 lg 4 tingimused menetluse algatamiseks täidetud, kuna võlgnik esitas vastuväite ning kohtutäitur on oma 26.11.2004 otsuses jätnud täitemenetluse alustamata. Vaatamata asjaolule, et kohtutäituri otsuse resolutsioonis on räägitud täitemenetluse lõpetamisest, on tegemist täitemenetluse algatamata jätmisega. Õigusvaidluse lahendamiseks pole sissenõudja kohtu poole pöördunud.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb täitedokumendile kohaldada mitte tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS § 11 lg 4), vaid TMS § 2 lg 1 p 18, mille kohaselt täitedokumendiks rahalise nõude kohta on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Seega puudub täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 mõttes.
13.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagi on aegunud. Käesoleval juhul on tegemist tuvastushagiga, millele ei laiene TMS §-st 221 tulenev 30 päevane aegumistähtaeg.
14.Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et tal on õigus täitmisest keelduda tehingust tuleneva nõude aegumise tõttu TsÜS § 146 lg 1 alusel. Siinkohal tuleb juhinduda TsÜS §-st 157, mille kohaselt täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Käesolevas menetluses ei oma tähtsust asjaolu, et notariaalset lepingut on täitmisteates nimetatud notari otsuseks. Kohus ei nõustunud hagejaga ka selles, et täitedokumendiks võib olla üksnes jõustunud kohtuotsus. Selline seisukoht ei ole kooskõlas TsMS §-ga 157. Apellatsioonkaebuse nõue ja selle põhjendused
15.AS Termia palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
16.Väär on hageja seisukoht, et hagejal on õigus esitada hagi ainult TsMS § 368 lg 2 alusel. Riigikohus on oma määruses 3-2-1-42-08 juhtinud tähelepanu asjaolule, et juhul kui võlgniku poolt TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud tuvastushagis hagi ka rahuldatakse, ei kõrvaldaks see lahend kohtutäiturile esitatud notariaalse lepingu sundtäidetavust. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on oma olemuslikult
3(5)
tuvastushagile väga lähedane, sest selleks, et sundtäitmine lubamatuks tunnistada ja seeläbi kujundada protsessuaalne seisukoht sundtäitmise jätkamise võimatuse kohta on vaja tuvastada sellise asjaolu olemasolu, mis õigustaks hagi rahuldamist.
17.TMS § 221 lg 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Täitmisteade toimetati hagejale kätte 27.05.2008. Andres Ree kaebuse kohtutäituri tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks jättis kohtutäitur Priit Lantin rahuldamata ning märkis oma otsuses, et täitedokumendist tulenevad vaidlused tuleb lahendada vastavalt TMS §-le 221 esitades hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Hageja tähelepanu on juhitud võimalusele esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks lisaks kohtutäiturile ka Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus.
18.Vale on hageja seisukoht, et tal on õigus keelduda kohustuse täitmisest nõude aegumise tõttu. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Harju Maakohus oma otsuses jõudis samale järeldusele.
19.Võlgnikule määratud summa täitmisteates ei ole ebaselge, vaid tuleneb otseselt notariaalsest aktsiate ostu-müügilepingust, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjale 09.08.2002 150000 krooni ja 09.08.2003 150 481 krooni. Vastavalt lepingu p.
3.4.kohustus hageja tasuma viivist 0,1% päevas tasumata ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Hagejal oli seisuga 19.05.2008 kohustus tasuda viiviseid summas 578 187,90 krooni.
20.Lepingu p-s 3.6 on kirjas, et juhul kui ostja ei täida lepingu p. 3.3. ja/või 3.4. (kohustus tasuda viiviseid), siis on ostja kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Samas on Riigikohus oma kohtumääruses 3-2-1-42-08 jõudnud järeldusele, et isegi see on täiesti piisav kui täidetav summa on kohtutäituril võimalik leida avalikkusele kättesaadavate andmete alusel, nt korrutades lepingus väljendatud summad lepingus sellekohase kokkuleppe olemasolul ametliku elukallidusindeksi vms.
21.TsMSRS § 11 lg 4 sätestab, et kuni 2005. aasta 31. detsembrini tõestatud notariaalse kokkuleppe nõude kohta, mis näeb ette kindlaksmääratud rahasumma tasumise või asendatavate asjade või väärtpaberite kindlaks määratud koguses üleandmise, võib juhul, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega, esitada sundtäitmisele ka peale 01. jaanuarit 2006.
22.Antud juhul on sõlmitud notariaalne kokkulepe 09.08.2001 ja täitmisavaldus esitati 22.05.2008. Järelikult on täidetud täitmiseks vajalikud tingimused. Vastustaja seisukoht
23.Andres Ree vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud jätta täies ulatuses AS Termia kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
25.Hagi aluseks on asjaolu, et kohtutäiturile 19.05.2008 esitatud täitedokumenti, milleks on 09.08.2001 notariaalselt tõestatud leping, ei saa enam täitmisele pöörata ja seetõttu on hageja suhtes toimuv täitemenetlus ebaseaduslik ja tuleb lõpetada. Hageja valis õiguskaitseviisiks tuvastushagi esitamise TsMS § 368 lg 2 alusel, mille kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib
4(5)
sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus.
26.Eeltoodu alusel palus hageja tuvastada, et algatatud täitemenetlus on õigusvastane täitedokumendi puudumise tõttu ja tal on õigus keelduda AS Termia nõude täitmisest. Seega ei ole poolte vahel vaidlust täitedokumendis sisalduva tõlgendamise üle, vaid sundtäitmise lubatavuse üle, kas esitatud täitedokumenti saab täitmisele pöörata või mitte. Selline vaidlus lahendatakse TMS § 221 lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Selle hagi esitamiseks on TMS § 221 lg 3 järgi sätestatud lühike aegumistähtaeg. Lühikese aegumistähtaja eesmärk on selgitada enne täitemenetluse tegelikku toimumist, kas täitedokumendi täitmine on lubatav. Seega kõik need väited, mis on võlgnikul täitemenetluse alustamise vastu, tuleb esitada 30 päeva jooksul, alates täitmisteate kättetoimetamisest. Hagi, mille eesmärgiks on sundtäitmise lõpetamine, peab vastama TMS § 221 järgi esitatava hagi tingimustele.
27.TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud hagi tagajärg saab olla ainult tuvastuslik. Selline lahend ei kõrvalda kohtutäiturile esitatud notariaalse lepingu sundtäidetavust. Kuna hagejal puudub käesoleval juhul tuvastushuvi ja esitatud hagiga ei ole võimalik soovitud eesmärki saavutada, pidanuks maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätma sellise hagi menetlusse võtmata, hagi läbivaatamisel aga jätma selle rahuldamata.
28.Eeltoodu alusel on maakohus ebaõigesti rahuldanud hageja tuvastushagi ja selle alusel lõpetanud sundtäitmise täiteasjas. Tuvastushuvi puudumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
29.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Hagiavalduse esitamisel vabastati hageja riigilõivu tasumisest summas 75 000 krooni, mis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ülle Jänes
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.