22. veebruar 2010. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-22331
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi TP’i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
140 322,85 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank Liising AS Hageja esindaja: Silva K xxx) Kostja: TP (isikukood xxx elukoht: xxx).
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TP’ilt võlgnevus 140 322 (ükssada nelikümmend tuhat kolmsada kakskümmend kaks) krooni ja 85 senti Swedbank Liising AS kasuks.
3.Välja mõista TP’ilt viivis põhivõla 140 322,85 krooni tasumata osalt alates hagi esitamisest 15.05.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 7545 (seitse tuhat viissada nelikümmend viis) krooni ja 16 senti ning alates 22.02.2010 põhivõla 140 322,85 krooni tasumata osalt 0,019 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TP’i kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
Tsiviilasi nr 2-09-22331 astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 29.09.2006 järelmaksuga müügilepingu, mille esemeks oli sõiduk Volkswagen Combi 1,4 reg märgiga xxxehitusaastaga 1998 (Leping 1). Lepingust 1 tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks 29.09.2006-15.05.2010 kostja valdusse ning kostja kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt graafikule. Lepingu p 11.1. kohaselt kohustuskostja sõlmima vara suhtes kohustusliku ja vabatahtliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. 29.09.2006 sõlmisid hageja ja kostja ka kindlustuskokkuleppe, mille p 1.1-1.3 kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustuskokkuleppe p 2.7 kohaselt sõlmitud leping tingimusega, et poliisi lõppemisel vormistatakse automaatselt uus poliis järgmiseks 6 kuuks.
2.Kostja on jätnud tasumata müügilepingust ja kindlustuskokkuleppest tulenevate maksete eest. Tasumata on müügilepingu osamaksed ja intress ajavahemikul 03.04.200804.06.2008 summas 2383,19 krooni ja kindlustuskokkuleppe alusel tasumisel kuuluvad arved ajavahemikul 08.05.2006-09.07.2008 summas 3114 krooni.
3.Hageja ja kostja on sõlminud 02.04.2007 järelmaksuga müügilepingu (Leping 2), mille esemeks oli sõiduk Mercedes-Benz S 500 5,0, reg märgiga xxxehitusaastaga 1999 (vara 2). Lepingust 2 tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks 02.04.200715.04.2012 kostja valdusse ning kostja kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt graafikule. Lepingu p 11.1. kohaselt kohustuskostja sõlmima vara suhtes kohustusliku ja vabatahtliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kostja tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. 02.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja kindlustuskokkuleppe, mille p 1.1-1.3 kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustuskokkuleppe p 2.7 kohaselt sõlmitud leping tingimusega, et poliisi lõppemisel vormistatakse automaatselt uus poliis järgmiseks 3 kuuks.
4.Kostja on jätnud tasumata müügilepingust ja kindlustuskokkuleppest tulenevate maksete eest. Tasumata on müügilepingu osamaksed ja intress ajavahemikul 05.03.200804.06.2008 summas 27 301,77 krooni ja kindlustuskokkuleppe alusel tasumisel kuuluvad arved summas 1962 krooni.
5.Hageja saatis 24.04.2008 kostjale teatise lepingute 1 ja 2 üles ütlemise kohta paludes ühtlasi tasuda võlgnevused 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja on kirja kätte saanud 12.05.2008. Lepingu 1 ja 2 üldtingimuste p 7.1.2. kohaselt on hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks juhul, kui kostja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi tasumata või tasub mittetäielikult ning ei ole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva.
6.Hageja lõpetas 17.06.2008 seoses maksete tasumata jätmisega lepingud ja 2 ennetähtaegselt. Üldtingimuste p 7.5 kohaselt kohustus kostja andma leping vara hageja
2(7)
Tsiviilasi nr 2-09-22331 valdusse. Kuivõrd kostja vara ei tagastanud, pöördus hageja selleks OÜ R poole. Vara tagastati 18.06.2008 üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
7.Pärast vara valduse saamist andis hageja vara võõrandamiseks üle võõrandas vara 1 hinnaga 12 000 krooni ja vara 2 hinnaga 99 750 krooni.
SAAS-le, kes
8.OÜ R ja SAAS esitasid hagejale vara 1 suhtes osutatud teenuste eest arved kokku summas 3882,36 krooni, mille hageja on tasunud. OÜ R ja SAAS esitasid hagejale vara 2 suhtes osutatud teenuste eest arved kokku summas 10 436,96 krooni, mille hageja on tasunud.
9.Hageja lepingust 1 tulenev nõue kostja vastu on 24 647,03 krooni, sh vara jääkmaksumus 15 267,03 krooni, võlgnevus 3114 krooni ja vara tagastamise ja realiseerimise kulud 3882,36 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 12 000 krooni, seega on nõudeks 24 647,03 12 000 = 12 647,03 krooni.
10.Hageja lepingust 2 tulenev nõue kostja vastu on 227 425,82 krooni, sh jääkmaksumus summas 187 725,09 krooni, võlgnevus 27 301,77 krooni, kindlustuse võlgnevus 1962 krooni, vara tagastamise ja realiseerimise kulud 10 436,96 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 99 750 krooni, seega on nõudeks 227 425,82-99 750 = 127 675,82 krooni. Kostja seisukohad
11.Kostja 20.10.2009 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et on jätnud maksed tasumata perioodil 03.04.2008-04.06.2008 summas 2383,19 krooni leping 1 alusel ja kindlustusmaksetega 08.05.2008-09.07.2009 summas 3114 krooni. Kostja tunnistab, et on jätnud lepingust 2 tulenevad maksed tasumata perioodil 05.03.2008-04.06.2008 summas 27 301,77 krooni ning kindlustusleppe alusel 1962 krooni.
12.Kostja on kätte saanud hageja 24.04.2008 teate. Kostja pöördus klienditeenindaja poole edastades hagejale informatsiooni oma varalise seisukorra kohta ning jäi ootama hageja seisukohta. Kostja tegi teenindajale ettepaneku, et korraldab ise vara 2 müügi ja saaks edasi kasutada vara 1.
13.Kostjale sai lepingute ülesütlemine teatavaks alles 18.06.2008, kui kostja poole pöördus inkassoettevõtte töötaja.
14.Kostja leiab, et hageja on mõlemat lepingut üles öeldes käitunud pahas usus, samuti ei ole hageja võimaldanud kostjal ise korraldada vara vigade parandamist. Kostja ei ole keeldunud koostööst vara tagastamisel.
15.Kostja leiab, et hageja on võõrandanud vara 1 ja 2 alla vara turuhinna. Vara 1 väärtus käesoleval hetkel on 20 000 krooni ja vara 2 tegelik väärtus 200 000 krooni, müügi hetkel aga 25 000 krooni ja 250 000 krooni.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-09-22331
17.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 29.09.2006 järelmaksuga müügilepingu, mille esemeks oli sõiduk Volkswagen Combi 1,4 reg märgiga xxxehitusaastaga 1998 (Leping 1). Lepingust 1 tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks 29.09.200615.05.2010 kostja valdusse ning kostja kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt graafikule. 29.09.2006 sõlmisid hageja ja kostja ka kindlustuskokkuleppe, millega kohustus kostja sõlmima vabatahtliku kindlustuse ja liikluskindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakse osamaksed igakuiselt hageja arveldusarvele. Kostja on jätnud tasumata müügilepingu osamaksed ja intressi ajavahemikul 03.04.2008-04.06.2008 summas 2383,19 krooni ja kindlustuskokkuleppe alusel tasumisel kuuluvad arved ajavahemikul 08.05.2006-09.07.2008 summas 3114 krooni.
18.Hageja ja kostja sõlmisid 02.04.2007 järelmaksuga müügilepingu (Leping 2), mille esemeks oli sõiduk Mercedes-Benz S 500 5,0, reg märgiga xxxehitusaastaga 1999 (vara 2). Lepingust 2 tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks 02.04.200715.04.2012 kostja valdusse ning kostja kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt graafikule. 02.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja kindlustuskokkuleppe, millega kohustus kostja sõlmima vabatahtliku kindlustuse ja liikluskindlustuslepingu ning tasuma kindlustusmakse osamaksed igakuiselt hageja arveldusarvele. Kostja on jätnud tasumata müügilepingu osamaksed ja intressi ajavahemikul 05.03.2008-04.06.2008 summas 27 301,77 krooni ja kindlustuskokkuleppe alusel tasumisel kuuluvad arved summas 1962 krooni.
19.Hageja saatis kostjale teatise lepingu üles ütlemise kohta, mille kostja on kätte saanud 12.05.2008. Kostja tagastas sõidukid OÜ R vahendusel 18.06.2008. Hageja realiseeris sõidukid SAAS vahendusel vara 1 hinnaga 12 000 krooni ja vara 2 hinnaga 99750 krooni. Hageja tasus AS-le SAvara realiseerimise teenuse eest vara 1 eest kokku 1631 krooni ja vara 2 eest 9365 krooni. Hageja tasus vara tagastusteenuse eest vara 1 eest 2950 krooni ja vara 2 eest 2950 krooni.
20.Poolte vahel ei ole seega vaidlust selles, et kostja on jätnud täitmata lepingust 1 ja lepingust 2 ning kindlustuskokkuleppest tulenevad kohustused hagiavalduses toodud summades. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud kohustus tasuda vara tagastamisteenuse ja realiseerimisteenuse eest ning selle üle, kas hageja on müünud vara 1 ja vara 2 turuhinnaga. I
21.Esmalt käsitleb kohus küsimust, kas kostjal on tekkinud kohustus tasuda vara tagastamisteenuse ja realiseerimisteenuse eest.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on liisinglepingud üles ütelnud oma 24.04.2008 teatisega lepingute üles ütlemise kohta (tl 28). Vastavalt VÕS § 116 lg 5 võib võlausaldaja täiendava tähtaja määramisel lepingust taganeda tingimuslikult. Ka käesoleval juhul on hageja avaldanud, et palub kostjal tasuda võlgnevuse 14 päeva jooksul pärast teatise kätte saamist ning et võlgnevuse kustutamata jätmisel ütleb hageja lepingud üles.
4(7)
Tsiviilasi nr 2-09-22331
23.Kulutuste hüvitamist lepingu üles ütlemisel reguleerib VÕS § 367. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 4 liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
24.Vastavalt vara 1 ja vara 2 müügilepingu p-dele 21 on lepingute osaks järelmaksuga müügilepingu üldtingimused. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p 7.5 kohaselt lepingu ülesütlemisel kohustub ostja viivitamatult eseme valduse üle andma liisingfirma volitatud esindajale /---/ . Kui ostja ei täida /---/ eseme üleandmise kohustust ning liisingfirma kannab seoses eseme valduse ülevõtmisega lisakulusid, on ostja kohustatud eeltoodud kulutused liisingfirmale hüvitama.
25.Riigikohus on oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-06 p-s 9 viidanud, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 3.7 tähenduses. Riigikohus selgitas ka, et eelnenu ei tähenda aga seda, et nimetatud müügikulud ei peaks olema VÕS § 367 lg 4 mõttes mõistlikult põhjendatud. Sama otsuse p-s 11 on kohus selgitanud, et ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu VÕS § 367 lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest.
26.Käesoleval juhul on kostja hageja saadetud teatise lepingu üles ütlemise kohta kätte saanud 12.05.2008 ja kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud talle antud 14 päevase tähtaja jooksul, loeti leping üles öelduks alates 27.05.2008. Seega tekkis kostjal kohustus tagastada sõidukid hagejale 27.05.2008. Kohus on seisukohal, et kohustus sõidukite tagastamiseks tähendas ka seda, et kostja oleks pidanud välja selgitama, kellele ja millises asukohas on tal võimalik sõidukid tagastada. Vaidlust ei ole selles, et kostja seda ei teinud ning et OÜ R esindaja pöördus sõidukite tagastamiseks kostja poole 18.06.2008 ehk 21 päeva pärast tähtaja möödumist.
27.Kohus leiab, et tõendamata on kostja väited, et ta on pärast 12.05.2008 klienditeenindaja poole pöördunud. Kuivõrd kostja sattus täitmise viivitusse 27.05.2008, oli hageja õigustatud tagastusteenust tellima ka ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata ning seega ei ole hageja teenust tellides põhjustanud ebamõistlikke kulutusi.
28.Realiseerimiskulude osas ei vaidle kostja vastu asjaolule, et müügieelne ülevaatus ja pisiremont olid mõistlikud kulutused esemete müügil, kuid kostja leiab, et hageja on käitunud pahauskselt, kui keeldus lubamast kostjal ise pisiremonti teostada. Kohus märgib, et isegi kui hageja selline käitumine aset leidis, siis ei ole tegemist pahauskse käitumisega, kuivõrd nii vara valdus, kui ka omand kuulusid sel hetkel hagejale.
29.Kostja vastuväite kohaselt ei ole müügiteenuse kulu mõistlik, kuivõrd teenuse hind on seatud sõltuvusse vara realiseerimishinnast. Hageja on selgitanud, et vastavalt hageja ja Sakas Auto AS koostööleppele on teenustasuks 6 % realiseerimishinnast. Kohus leiab, et vahendustasu sõltuvusse seadmine vahendatava teenuse või eseme käibest on levinud
5(7)
Tsiviilasi nr 2-09-22331 praktika ning kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaks, et sellise praktika kohaldamine käesoleval juhul oleks olnud ebamõistlik.
30.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjal on VÕS § 367 lg 4 alusel tekkinud kohustus vara tagastuskulude kandmiseks vara 1 eest summas 2950 krooni ja vara 2 eest 2950 krooni ning vara realiseerimiskulude kandmiseks vara 1 eest kokku 1631 krooni ja vara 2 eest 9365 krooni. II
31.Järgnevalt hindab kohus kostja väidet, et hageja on vara müünud alla turuhinna ning võtab seisukoha haginõuete suhtes.
32.Vaidlust ei ole selles, et hageja on vara müünud realiseerimisteenust osutava ettevõtte SAAS vahendusel vara 1 hinnaga 12 000 krooni ja vara 2 hinnaga 99750 krooni. Kostja väitel vara 1 väärtus käesoleval hetkel on 20 000 krooni ja vara 2 tegelik väärtus 200 000 krooni, müügi hetkel aga 25 000 krooni ja 250 000 krooni, kuivõrd müük toimus varem ja sõidukite hind on ajas langev. Oma väidetes on kostja tuginenud asjaolule, et müügiportaalis www.auto24.ee on sarnastel autodel kostja väidetud pakkumishinnad. Kohus leiab, et isegi kui kostja oleks oma vastusele lisanud tõendid, millest tõepoolest nähtuks, et sarnaste parameetritega autosid müüakse kostja väidetud hindadega, siis ka selliste tõendite olemasolul ei oleks põhjendatud autode turuväärtuse hindamine kostja väidetud suuruses, kuivõrd olenevalt turusituatsioonist võib pakkumishind erineda tehinguhinnast ja turu olulises langusfaasis võib olla põhimõtteliselt võimalik, et tehinguhind on pakkumishinnast vaid 50 %. Samas kostja tõendeid pakkumishindade kohta esitanud ei ole, mistõttu on ka eelnev arutlus ainetu. Seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma väidet et vara müüdi turuhinnast odavamalt.
33.Hageja nõue tugineb VÕS §-le 367 lg-le 1 ja VÕS §-le 108 lg 1. Vastavalt VÕS § 367 lg 1 liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 367 lg 3 kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust debitoorse võlgnevuse summade üle, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingute ülesütlemist ja mida hagejal on õigus nõuda VÕS § 108 lg 1, mõistab kohus nimetatud summas kostjalt välja. Kohus mõistab välja ka vara jääkmaksumuse ning tagastus ja realiseerimiskulud. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 140 322,85 krooni.
34.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Müügilepingutes p-s 5.1 on pooled kokku leppinud viivise määras 0,019 % päevas (7% aastas). Hageja on palunud viivise välja mõista alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid 6(7)
Tsiviilasi nr 2-09-22331 täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
35.Kohus mõistab kostjat välja viivise põhivõla 140 322,85 krooni tasumata osalt alates hagi esitamisest 15.05.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.02.2010 283 päeva eest 140 322,85*0,019 % * 283= 7545,16 krooni ning alates 22.02.2010 põhivõla 140 322,85 krooni tasumata osalt 0,019 % päevas kuni põhivõla tasumiseni.
36.Vastavalt TsMS § 162 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.