2-09-31020
Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2010.a Pärnu
Tsiviilasja number
2-09-31020
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi M.L.’a vastu võlgnevuse 6204.45 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
6204.45 krooni
Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Swedbank, registrikood 10060701, asuk. Liivalaia 8, Tallinn; volit.esindaja Silva Kark, e-post: [email protected]; Kostja: M.L.
Juhindudes VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.1 ja 6, § 113 lg.1, TsMS §162 lg.1, § 174.1 lg. 1, § 434-436, § 438, § 440 lg. 3, § 442, § 468 lg.1 p.1, § 630-633
2-09-31020 või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud AS Swedbank esitas maksekäsu kiirmenetluses 01.07.2009.a avalduse põhivõla 49 405.31 kr ja kõrvalnõuete (intressi ja viivise) summas 4315.61 kr saamiseks, tasudes avalduselt riigilõiv 1482.16 krooni. M.L. esitas 24.07.2009.a vastuväite kõrvalnõuete osas, mille järel tegi Pärnu Maakohus 10.11.2009.a tunnustatud nõudes summas 49 495.31 kr ja riigilõivu 1482.16 kr osas maksekäsu, vaidlustatud osas lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis 08.12.2009.a asja üle hagimenetlusse. 22.12.2009.a esitas Swedbank AS kohtu nõudel täpsustatud hagi M.L.’a vastu intressi ja viivise summas 6204.45 kr nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 04.10.2008.a AS Swedbank ja kostja vahel väikelaenuleping nr 08-149507-VV, millega anti kostjale laenu 49 549.31 kr krooni intressimääraga 23% aastas. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama krediidi ja tasuma intressi, tagades maksepäeval püsimaksete debiteerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Kostja võlgnevus hagejale moodustab seisuga 22.12.2009.a kokku 6204.45 krooni, millest intress 3935.04 kr perioodi 16.12.2008.a -04.06.2009.a eest ja viivis 2269.41 kr perioodi 16.02.2009-22.12.2009.a eest. Hageja palub välja mõista M.L.’alt võlgnevuse summas 6204.45 krooni ja alates 23.12.2009.a kuni põhivõla tasumiseni (10.11.2009.a maksekäsu määruse alusel) tekkiva viivise seaduses sätestatud protsendina põhinõudelt (hagi esitamise seisuga põhinõude suurus 49 335.31 kr ). Hageja palub jätta menetluskulud, s.o. hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 1400.- krooni kostja kanda. Menetluse käik Kostja M.L. kirjalikus vastuses 22.10.2010.a hagile vastuväiteid ei esitanud, võttis hagi õigeks ja nõustus kirjaliku menetlusega, menetluskulud palus jätta võrdselt poolte kanda, ja teatas, et on nõus kompromissiga, pakkudes pikendada laenu tagastamise perioodi viie aasta asemel kümne aasta peale (tagasimakse 500-600 kr kuus), kuna kostja on kasvatab kahte alaealist last, on alates 20.03.2008.a 80% ulatuses töövõimetu ja alates 01.01.2009.a töötu. Hageja 02.02.2010.a vastuses teatas, et asja lahendamine kompromissiga ei ole võimalik, kostjal on võimalik sõlmida pärast otsuse tegemist kohtuotsuse ja maksekäsu täitmiseks üks kokkulepe. Hageja taotleb asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas TsMS § 440 lg.1 ja 3, kuna kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ja mõlemad pooled on nõus kirjaliku menetlusega. Hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt esitatud hagiavalduse ja kirjalike tõenditega ning kostjapoolse õigeksvõtuga. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, s.h. VÕS § 94 kohaselt intressi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Võla tasumine osade kaupa on täiteküsimus, mille osas on kostjal endiselt võimalik ka peale kohtuotsuse kättesaamist asuda läbirääkimistesse hagejaga ja kokku leppida võla vabatahtlikuks tasumiseks maksegraafik.
2 (3)
2-09-31020
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning TsMS § 174.1 lg. 1 tulenevalt võib kostja õigeksvõtul põhinevas kohtuotsuses määrata kindlaks ka menetluskulude suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, kannab antud asjas menetluskulud kostja M.L.. TsMS § 147 lg.5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga ning hageja on juba käesolevas asjas tasunud maksekäsu kiirmenetluses 1482.16 krooni, millega on kaetud riigilõiv hagimenetluses vastavalt 6204.45 kr suurusele hagihinnale. Seega on hagimenetluses hageja poolt 22.12.2009.a tasutud 1400.- kr puhul tegemist enammakstud riigilõivuga, mille tagastamist on hagejal õigus taotleda vastavalt TsMS § 150 lg. 4 sätestatud korrale. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse.
Ingrid Hallas Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.