Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-41447
Tsiviilasi
SAS hagi LOÜ vastu 16 212 113,58 krooni ja viivise nõudes
Hagi hind
16 212 113,58 krooni
esindajad
Hageja – SAS (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev S Kostja – LOÜ (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja Aivar P Kolmas isik kostja poolel OÜ T(pankrotis; reg.kood XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
26.01.2010.a. kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende
Hageja seaduslik esindaja Raigo R Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev S Kostja lepinguline esindaja Aivar P Kolmanda isiku esindaja pankrotihaldur Kauri R
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja LOÜ-lt SAS kasuks 17 637 307,58 (seitseteist miljonit kuussada kolmkümmend seitse tuhat kolmsada seitse krooni ja 58 senti) krooni. Hageja menetluskulud jätta kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja TOÜ ostu-müügilepingu , mille kohaselt kohustus hageja müüma ja TOÜ ostma alumiiniumprofiile lepingus sätestatud tingimustel, korras ja tähtaegadel. Müügilepingu p.2.1. kohaselt fikseeritakse kaupade kogus, sortiment ja kvaliteet jm ostu-müügitehingu olulised tingimused ostja poolt esitatud tellimuses, mis on pooltele siduv ainult tingimusel, et see on müüja poolt kirjalikult aktsepteeritud. Müügilepingu p 3.1. kohaselt kohustus müüja kauba tarnima tellimuses sätestatud tähtajal, korras ja tingimustel. Tellimuse põhjal tehtud kauba tarned loetakse iseseisvateks müügitehinguteks. Seega on müügilepingu puhul tegemist pooltevahelise koostöö raamlepinguga, mille kohaselt pidi müüja hakkama müüma ja ostja ostma kokkulepitud kaupu, sõlmides igakordse tarne kohta eraldi müügitehingu. Müügilepingu sõlmimisega samal päeval sõlmisid hageja ja OÜ L , kelle õigusjärglaseks on kostja käenduslepingu, milles leppisid kokku, et sellega tagatakse ostjale müügilepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on kostjale esitanud ostutellimusi, mis müüja poolt on aktsepteeritud ja täitmiseks võetud, kokku summas 21 668 429,45 krooni. Hageja on nimetatud tellimuse alusel ostjale tarninud kaupu, ostja on jätnud nende eest tasumata kokku summas14 094 863 krooni. Müügilepingu kohaselt oli maksetähtaeg kauba eest tasumiseks 50 kalendripäeva arvates arve esitamisest. Müügilepingu p. 4.4. kohaselt oli müüjal õigus nõuda ostja poolt arve hilinemisel viivist 0,05% päevas tellimuses sätestatud kauba maksumusest. Pärnu Maakohtu 20.05.2009.a. määrusega on välja kuulutatud ostja pankrot. Ostja pankroti väljakuulutamise seisuga on müüjal õigus nõuda ostjalt üleantud kauba eest tasumisega viivitamise eest viivist kokku summas 1 425 194 krooni. Lisaks eelnimetatud tasumata arvetele on müüja keeldunud kuue tellimuse esemeks oleva müüja poolt valmistatud osa kauba üleandmisest ostjale, kuna ostja jättis temale juba üleantud kaupade eest tähtaegselt tasumata. Müüja kasutas nimetatud olukorras õiguskaitsevahendina omapoolsete kohustuste täitmisest keeldumist. Olukorras kus Pärnu Maakohtu otsusega kuulutati välja ostja pankrot, tegi hageja 03.06.2009.a. kirjas ettepaneku kasutada ostjal valikuõigust müügitehingute edasise täitmise osas. Pankrotihaldur ei teatanud pärast ettepaneku kättesaamist 7 päeva jooksul, et sooviks jätkata müügitehingutest tulenevate kohustuste täitmist. 18.06.2009.a. kirjas teatas hageja ostja pankrotihaldurile müügitehingust taganemisest seoses ostjapoolse olulise lepingurikkumisega ning esitas ostjale kahju hüvitamise nõude. Seega on 07.08.2009.a. seisuga ostja müügilepingust tulenev võlgnevuse suurus 17 637 307,58 krooni. Hageja ja kostja vahel müügilepinguga samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingu eesmärgiks oli tagada hagejale ostja poolt müügilepingu alusel sõlmitavatest igakordsetest müügitehingutest tulenevate kõiki kohustuste nõuetekohane täitmine. Kuigi käenduslepingus on ekslikult defineeritud müügilepingut kui ostja ja hageja vahel 07.12.2005.a. sõlmitud ostumüügilepingut , pidasid pooled tegelikult silmas ostja ja hageja vahel 20.04.2006.a. sõlmitud müügilepingut. Eeltoodu tuleneb asjaolust, et käendusleping sõlmiti müügilepinguga samal päeval ning hageja ja ostja vahel ei ole varasemalt eraldi kirjalikku müügilepinguid üldse sõlmitud. Müügilepingus ekslikult tehtud viide 07.12.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingule tulenes asjaolust, et nimetatud kuupäeval oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kaupade müügi teostamiseks müügi raamleping. Käenduslepingu sõlmimise eesmärgiks ei saanud olla nende
kohustuste täitmise tagamine, mille pooleks on kostja ise. Hageja leiab, et kostjalt kui käendajalt tuleb välja mõista põhivõlgniku poolt täitmata jäetud müügitehingutest tulenev põhivõlg summas 14 094 863 krooni, kahjunõue summas 2 117 250,58 krooni ja viivisenõue summas 1 425 194 krooni.
Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja sõlmisid 20.04.2006.a. käenduslepingu, mille kohaselt kohustus käendaja tagama 07.10.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi juhul kui põhivõlgnik ei täida müügitehingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ega nõuetekohaselt. Kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses toodud käsitlus käenduslepinguga käendatavast kohustusest ei põhine kehtival õigusel ning on meelevaldne ja tõendamata. Hageja poolt välja toodud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et kostja käendas käenduslepinguga tegelikult hageja ja põhivõlgniku vahel 20.04.2006.a. sõlmitud müügilepingu järgseid võlgniku kohustusi. Kostjale jääb selgusetuks käenduslepingu tõlgendamise vajadus, kuivõrd kostja ei ole mitte müügilepingu, vaid käenduslepingu pooleks, mistõttu müügilepingu hagejapoolsest tõlgendamisest ei saa temale tekkida mingeid õiguslikke tagajärgi. Käesoleval juhul on vaidlusaluse käenduslepingu sisu lepingu poolte kui ka lepingupooltega sarnase mõistliku isiku jaoks üheselt mõistetav, selge ja ilma igasuguste vasturääkivusteta. Samuti puudub vastuolu lepingus sätestatud tingimuste ja lepingu kui terviku olemuse vahel. Kostja kinnitab käesolevaga, et tema tegelik tahe käenduslepingut sõlmides ei olnud suunatud müügilepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamisele. Asjaolu, et hageja ja võlgnik käenduslepingus märgitud müügilepingut ei olnud sõlminud ei saa olla etteheidetav kostjale. Kui on ilmnenud, et käenduslepingu järgi käendusega tagatud võlgniku kohustusi ei eksisteeri, ei anna see müügilepingu tõlgendamise kaudu alust asumaks seisukohale, et kostja poolt on käenduslepinguga hageja ees käendatud hoopis käenduslepingus nimetamata teisi võlgniku kohustusi. Hageja oli kõigi eelduste kohaselt käendatava põhikohustuse osapool, samuti käenduslepingu sõlmimise tahteavalduse teinud isik. Seega oli hageja käenduslepingu sõlmimisel isik, kes kandis õigetest asjaoludest ning andmetest lähtumise riski. Hageja poolse eksimuse eest seoses võimalike ebaõigete andmete avaldamisega kostja ees vastutada ei saa, kuivõrd kostja ei pidanud kuidagi eeldama, et hageja poolt temale avaldatud andmed on ebaõiged ning hageja tegelikuks sooviks oli saada käendus hoopis muudele võlgniku kohustustele võrreldes käenduslepingus märgitutega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Kolmas isik kirjalikku seisukohta ei esitanud. ISTUNGI PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUSTE LAHENDAMINE Hageja ja kostja esitasid taotlused 26.01.2010.a. protokolli parandamiseks (tlk 303 ja tlk 298). TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise paranduse taotluse, küsib kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohta. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja protokolli parandamise taotluse p-des 1 ja 2 ning osaliselt p-s 4 märgitu tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p
8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Nimetatud protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud kostja seisukohad, mida kirjalikes seisukohtades pole avaldatud. Rahuldada tuleb hageja protokolli parandamise taotlus ja asendada protokolli esimese lehekülje alt teise lõigu hageja esindaja seletuses viidatud kuupäev 07.12.2005.a. kuupäevaga 20.04.2006. Rahuldada kostja protokolli parandamise taotluse p. 3 ning parandada protokolli esimesel lehel alt esimeses lõigus kostja esindaja seletuses märgitud kuupäev 07.12.2005.a. kuupäevaga 20.04.2006.a. Rahuldada kostja protokolli parandamise taotluse p.4 osaliselt ja parandada protokolli teise lehe ülevalt kolmandas lõigus kostja esindaja seletuse kolmandat lauset järgnevalt: Kostjal ei olnud tahet käenduslepinguga tagada 20.04.2006.a. sõlmitud ostumüügilepingut.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Asja materjalidest nähtub, et 20.04.2006.a. sõlmisid hageja ja TOÜ ostu-müügilepingu (tlk 12-16), mille p.1.1 kohaselt kohustus hageja müüma ja TOÜ ostma alumiiniumprofiile lepingus sätestatud tingimustel, korras ja tähtaegadel. Müügilepingu p.2.1. kohaselt fikseeritakse kaupade kogus, sortiment, kvaliteet, hind jm ostu-müügitehingu olulised tingimused ostja poolt esitatud tellimuses, mis on pooltele siduv ainult tingimusel, et see on müüja poolt kirjalikult aktsepteeritud. Müügilepingu p 3.1. kohaselt kohustus müüja kauba tarnima tellimuses sätestatud tähtajal, korras ja tingimustel. Punkti 3.2 järgi tellimuse põhjal tehtud kauba tarned loetakse iseseisvateks müügitehinguteks. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et TOÜ esitas hagejale ostutellimusi summas 21 668 429,45 krooni, mille hageja ka aktsepteeris ning tarnis TOÜ-le kaupu summa eest kokku 14 094 863 krooni, esitades nende kohta arved (tlk 43-77). Asjas puudub vaidlus, et TOÜ jättis esitatud arved tasumata. Puudub vaidlus selles, et hagejal jäi vastavalt TOÜ poolt esitatud ostutellimusele üle andmata valmis kaupa summas 3 135 670,58 krooni. 18.06.2009.a. taganes hageja eelnimetatud müügitehingutest. Vastavalt hagejale esitatud ostupakkumisele (tlk 88) nõudis hageja TOÜ-lt kahju hüvitamist summas 2 117 250, 58 krooni. Käesolevas asjas puudub kahju hüvitamiseks esitatud nõude suuruse summas 2 117 250,58 krooni üle vaidlus. Samuti puudub vaidlus viivisenõude suuruse summas 1 425 194 krooni üle. Asja materjalidele lisatud käenduslepingu (tlk 17-20) järgi sõlmisid hageja ja OÜ L 20.04.2006.a. käenduslepingu, millega lepiti kokku, et juhul kui TOÜ ei täida TOÜ ja hageja vahel 07.12.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustub OÜ L tagama nimetatud kohustuste nõuetekohase ja tähtaegse täitmise hiljemalt seitsme päeva jooksul alates vastavasisulise hageja nõude saamisest. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus selles, millisest ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi kohustus kostja (kuna OÜ L ühines kostjaga) tagama. Hageja on seisukohal, et käenduslepingusse märgiti ekslikult viide valele müügilepingule, kostja on seisukohal, et tema
käendas vaid käenduslepingus märgitud müügilepingust tulenevate kohustuste täitmist, käenduslepingut tõlgendada võimalik ei ole. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et käenduslepingus märgitud hageja ja TOÜ vahel 07.12.2005.a. sõlmitud ostu-müügilepingut ei eksisteeri. Asja materjalidest nähtub, et hageja väidetel taolist müügilepingut sõlmitud ei ole, TOÜ pankrotihaldur kinnitas istungil, et taolise lepingu olemasolu tuvastatud ei ole. Ka asja materjalidele lisatud kirjavahetusest (tlk 262) nähtub, et enne 20.04.2006.a. hageja ja TOÜ vahel koostööleping puudus. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et poolte vahelist käenduslepingut ei ole võimalik tõlgendada on väär. Nagu nähtub poolte vahel sõlmitud käenduslepingust sisaldub selles vastuolu käenduslepingu eesmärgi ja käenduslepingus märgitud käendatava kohustuse vahel, kuivõrd käenduslepingus märgitud müügilepingut ei olnud olemas. Kohus osutab, et käendus on küll aktsessoorne ning kui käendusega tagatav kohustus ei ole tekkinud või ei eksisteeri on käendusleping sisuliselt esemetu ja võlausaldaja ei saa käendusele tuginedes käendaja vastu nõudeid esitada. Nimetatu ei muuda aga asjaolu, et kehtivat lepingut sh. käenduslepingut saab selle ebaselguse korral tõlgendada. Käenduslepingu sõlmimisel võtab käendaja kohustuse vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kuigi kostja on kinnitanud, et tema tahteks oli käenduslepinguga tagada TOÜ ja hageja vahel 07.12.2005.a. sõlmitud ostumüügilepingust tulenevaid TOÜ kohustusi, ei ole kostja esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, millist kohustust (olemasolevat, tingimuslikku, tulevikus tekkivat) ta käenduslepinguga tagas. Eelpooltoodust nähtub, et asjas on tõendatud, et käenduslepingus märgitud müügilepingut ei ole kunagi sõlmitud, seega ei saanud olla ega tekkida ka nimetatud lepingust tulenevat nõuet mida tagada. Seega leiab kohus, et käesolevas asjas on vajalik käenduslepingut tõlgendada, et välja selgitada millist kohustuse täitmist kostja käendas. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe, lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Arvestades eelpooltoodut ja asjaolu, et käenduslepingu sõlmimisega samal päeval sõlmiti ka hageja ja TOÜ vahel ostu-müügileping ja käenduslepingus märgitud kuupäeva ja numbriga müügileping oli tegelikult sõlmitud hageja ja kostja vahel, leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et käenduslepingusse märgiti ekslikult hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu kuupäev ja number, hageja ja TOÜ vahel 24.04.2006.a. sõlmitud müügilepingu asemel. Seega on tõendamist leidnud, et kostja tagas hageja ja TOÜ vahel 24.04.2006.a. sõlmitud müügilepingut . VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Eelpooltoodust nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus nõude suuruse üle, seega leiab kohus, et hagi tuleb täielikult rahuldada.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.