Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.veebruaril 2010.a. Pärnu Rüütli tänava kohtumaja Kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-30010
Tsiviilasi
OÜ Lukstal hagi OÜ Betoon Service vastu 610 441 kr ja 04 s nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Lukstal reg nr 10462569 aadress Katusepapi 38 Tallinn 11412 Hageja esindaja advokaat Ingmar Lääts AB Aivar Pilv Vabaduse väljak 10 Tallinn 10146 epost:[email protected] Kostja OÜ Betoon Service reg kood 11186380 aadress Taali küla Tori vald 86818 Pärnumaa Kostja esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Rüütli AB Rüütli 14-214 Pärnu 80010 e-post:[email protected]
Hagihind
332 682 kr
Resolutsioon : Juhindudes TsMS § 363 lg 1 p 4, VÕS § 76 lg 2, § 100 ,§ 108 lg 1, § 113, § 208 lg 1 , kohus otsustas: Rahuldada hagi. Välja mõista OÜ-lt Betoon Service OÜ Lukstal kasuks põhivõlgnevus summas 332 682 kr ja 20 s, viivised summas 250 000 , kokku 582 682 kr ja 20 s ( viissada kaheksakümmend kaks tuhat kuussada kaheksakümmend kaks krooni ja 20 s ). Kohtukulud TsMS 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisele järgnevast päevast esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja OÜ Lukstal on tarninud OÜ-le Betoon Service vastavalt suulisele lepingule tsementi, mille kättesaamine kostja poolt on tõestatud kauba tarnedokumentidega (CMR).Kostjale on hageja poolt esitatud arve-saatelehed summas 332 682 kr ja 00 s. Arvete maksetähtaeg on möödunud.Kostja ei ole siiani arveid tasunud.Läbi Eesti Posti saadetud meeldetuletustele kostja ei vasta.Kostja ei vasta ka telefonikõnedele.Kostja teatab, et on kauba eest väidetavalt sularahas maksnud tuvastamata eraisikule.Tõendeid selle kohta esitanud ei ole. Kostja põhivõlg koos viivistega moodustab 575 441 kr. Hageja palub võlgnevuse summas 575 441 kr kostjalt välja mõista. Kostja kirjalik vastus 27.oktoobrist 2009.a. Kostjal on vastuväited selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis.Kostja andmetel on OÜ Lukstal loovutanud 12.05.2009 nõude OÜ-le Capital Inkasso ja ei ole teada, et oleks toimunud nõude tagasiloovutamine. Kostja väitel ei ole pooled sõlminud eelnimetatud perioodil ühtegi lepingut tsemendi müügiks ja puuduvad ka vastavad suulised lepped. Alates 2008 aasta oktoobrist kuni 2009 jaanuar ostis Betoon Service tsementi suulise kokkuleppe alusel eraisik Andrus Kõnd`ilt, kellele peale tsemendikoorma vastuvõtmist tasuti koorma maksumus sularahas.Mingeid täiendavaid nõudeid antud hanke käigus müüja ei esitanud. OÜ Lukstal poolt esitatud 9 arvet kogusummas 332 682 kr ja 20 s on sisutud, sest nende alusel ei ole OÜ Betoon Service kaupa saanud. Sisuliselt samale seisukohale on asunud ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo, kes kriminaalmenetlust algatamata tõdeb, et arvesaatelehtedel puudub märge kauba kättesaamise kohta, mistõttu pole üheselt tuvastatav kauba üleandmine ja võlasuhete tekkimine. Hageja seisukohad kostja vastusele 12.novembrist 2010 Hageja väitel on kostja seisukohad paljasõnalised ja tõendamata.
Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud suuline leping tsemendi ostmiseks.Lepinguliste suhete tõendamiseks poolte vahel esitab hageja arvesaatelehe nr 141008 14.oktoobrist 2008 koos kauba saatedokumendiga ning arve saatelehe nr 231008 23.oktoobrist 2008 koos kauba saatedokumendiga.Mõlemal saatelehel on kostja esindaja allkiri, mis kinnitab kauba kättesaamist ning mõlemad nimetatud arved on kostja poolt tasutud.Arvete tasumise kohta esitab hageja AS Swedbank poolt väljastatud kinnituse. Hageja väljastas kostjale 31.jaanuaril 2009 .a. seisuga saldoteatise, kus märgiti, et saldodokumendi mitte tagastamisel loetakse esitatud saldo õigeks.Kostja ei ole vastanud saldoteatisele ning on kogu ülejäänud aja vältinud kontakti hagejaga.Esimene vastuväide tuli kostjalt alles 2009 aasta juunis, kui hageja pöördus Capital Inkasso OÜ poole. Kõikide arvetega on kaasas ka kauba saatedokument (CMR), kuhu on märgitud muu hulgas kauba saaja allkiri.Selles valguses jääb hagejale arusaamatuks, millele tuginedes väidab kostja, et ta ei ole hageja tarnitud tsementi kätte saanud. Vähemalt pooled CMR-d on allkirjastanud hageja väitel kostja juhatuse liige I.Roots.Hageja lisab väljavõtte kostja 2007 aasta majandusaasta aruandest, millelt nähtub kostja juhatuse liikme I.Roots`i allkiri. Betoon Service on väitnud, et ostis vaidlusalusel perioodil tsementi kellegi Andrus Kõndi käest.Kui kostja püüab väita, et hageja poolt tarnitud tsemendi eest tasuti hoopis Andrus Kõndile, tuleb esitada ka vastavad kuludokumendid.Samas ei selgitaks see kuidagi asjaolu, et tasutakse hageja poolt müüdava tsemendi eest hoopis kolmandale isikule, kes ei oma hagejaga mistahes lepingulisi suhteid. Nimetatud küsimuses on vajalik kostja poolne täiendav selgitus, vastasel juhul tuleb jätta nimetatud väited tähelepanuta kui paljasõnalised ja asjasse puutumatud seisukohad.Hageja peab vajalikuks, et kohus nõuaks kostjalt selget vastust selle kohta, kas kostja on hageja osundanud CMR-de alusel kauba saanud või ei. Vaatamata suulisele kokkuleppele tsemendi tarnimise osas, on tsiviilasjas esitatud tõenditega tuvastatud kokkulepe poolte vahel tsemendi ostmiseks ning samuti fakt, et kostja on tsemendi kätte saanud.Samas on tõendamata kostja väited nagu oleks tsemendi eest tasutud kolmandale isikule ning lisaks puudub selleks ka igasugune õiguspärane alus. VÕS 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi( viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvetel esitanud viivusemääraks 0,05 % päevas, millele kostja ei ole kunagi vastu vaielnud. Toetudes mõistlikkuse põhimõttele ning asjaomasele Riigikohtu praktikale vähendab hageja nõutava viivise summat 250 000 kroonini.
Kostja väited seoses nõude loovutamisga tuleb jätta tähelepanuta.Hageja täpsustab, et nimetatud 12.mai 2009 .a. Capital Inkasso OÜ saadetud kirjas on ekslikult viidatud , et OÜ Lukstal nõue on loovutatud. Tgelikkuses sõlmisid OÜ Lukstal ja Capital Inkasso OÜ käsunduslepingu, mille alusel Capital Inkasso OÜ hagejale inkassoteenust osutas. Seega ei ole hageja nõuet kunagi loovutanud ning ka viidatud käsundusleping on käesolevaks ajaks lõppenud. Hageja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kostja seisukohad hageja 12.11.2009 seisukohtadele. Kostja on jätkuvalt vastu, et kohus asja menetlusse võttis.Kostja andmetel on hageja nõude loovutanud. Kostja võtab omaks, et on saanud suulise lepingu alusel OÜ-lt Lukstal kaupa arve- saatelehtede nr 141008 14.10.2008 ja arve-saateleht 231008 , 23.10.2008 alusel ja tasunud arved. Kostja väitel osales tehingutes müüja esindajana Andrus Kõnd, keda OÜ Lukstal juhatuse liige Jaan Lukk tutvustas kui müügiesindajat. Peale kahte tehingut tegi Andrus Kõnd ettepaneku, et tema ja OÜ Lukstal on võimelised tsementi müüma odavamalt s.o. ilma käibemaksuta juhul, kui tasumine toimub sularahas ilma dokumentideta. Alates 2008 oktoober kuni 2009 jaanuar ostis kostja tsemendi eraisiku Andrus Kõndi käest, kellele peale tsemendikoora saabumist tasuti sularahas.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja peaks esitama nõude eraisik Andrus Kõnd`i vastu. Hageja kirjalik arvamus kostja 26.novembri 2009 seisukohtade suhtes Hageja hinnangul on paljasõnaline kostja väide, et 14.10.2008 ja 23.10.2008 tehingutes osales OÜ Lukstali esindajana Andrus Kõnd.Väide on paljasõnaline ja tõendamata.Hageja väitel ei ole OÜ Lukstal kunagi omanud lepingulisi suhteid Andrus Kõndiga.Samuti ei ole OÜ Lukstali seaduslik esindaja kunagi Andrus Kõnd`i tutvustanud, kui oma müügiesindajat.Hageja tuletab kostjale meelde, et 27.oktoobri 2009 vastuses on kostja väitnud, et Andrus Kõnd on keegi eraisik, kelle käest kostja suulise kokkuleppe alusel tsemendi sularaha eest ostis.Nüüd aga leiab, et isik on hageja müügiesindaja ? Hageja väidete kohaselt pole OÜ Lukstal teinud kunagi ettepanekut müüa tsementi ilma käibemaksuta.OÜ Lukstal on kõigil vaidlusalustel arvetel kajastuva käibemaksu juba tasunud.Hageja esitab tõendid käibemaksu tasumise kohta. Tõendamata ja alusetu on kostja väide nagu ei oleks pärast kauba tarnimist OÜ Lukstali poolt arveid esitatud.Hageja selgitab, et 2009.aasta veebruari alguses esitati kõik arved koos saldoteatisega ning koondvõlgnevusega.See aga ei tõenda, et arveid ei olnud varem esitatud.Saldoteatise esitamise tingiski asjaolu, et kõik arved olid kostja poolt tasumata.
Isegi juhul, kui Betoon Service tasus tsemendi eest kellelegi Andrus Kõndile, puuduvad selle kohta mistahes tõendid.Äriühing on kohustatud ka sularahas tehtud tehingud vastavalt raamatupidamise seadusele dokumenteerima. Kohtu seisukoht TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatud ümber lükata või sellele vastu vaielda.Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja poolt Lätist ostetud tsemendi sai kostja kätte. Vaidlus on selles, et kostja maksis väidetavalt hageja esindajale kauba eest sularahas.Vastuväited sularahas maksmise osas on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendatud on, et vedu toimus teisest riigist ja kaubale oli lisatud rahvusvaheline kaubaveo saateleht CMR , kuhu on kantud kõik vajalikud andmed veose saatja, saaja , sihtkoha ja vastuvõtja kohta.Kõigil CMR saatelehtedel on kauba saaja allkirjad.Hageja väitel on pooltele saatedokumentidele alla kirjutanud kostja juhatuse liige Hillar Roots.Kostja ei ole vaidlustanud allkirju CMR saatelehtedel. Tõendamist ei ole leidnud kostja väide, et maksis sularahas hageja esindajale Andrus Kõndile.Kostja on juriidiline isik ja ka sularaha väljamakseid tehes tuleb tehingud dokumenteerida raamatupidamises.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et oleks raha Andrus Kõndile maksnud .Juhul, kui see on toimunud, on kostjal alati õigus raha Andrus Kõndi nimeliselt isikult välja nõuda .Antud asjas on lepingu poolteks OÜ Lukstal ja OÜ Betoon Service, mis on tõendatud CMR saatelehtedega kauba ostu-müügitehingute kohta. Hageja on esitanud OÜ Lukstal käibedeklaratsioonid 2008.aasta oktoobri, novembri ja detsembri kohta ja 2009.aasta jaanuari kohta ( tl 122-136) ning esitanud audiitori kirjaliku arvamuse ( tl 141) .Sõltumatu audiitori Elviira Lill`e arvamuse kohaselt 21.jaanuarist 2010 , on tema kontrollinud kauba müüki OÜ Lukstal poolt OÜ-le Betoon Service.Kauba müügi aluseks on koostatud saateleht.Kaup toimetati saajale ( OÜ Betoon Service) Lätis asuvast firmast Cemex SIA, mis edastab kauba kättetoimetamise kohta kaubasaatelehe CMR.OÜ Lukstal on kauba saatelehtede alusel koostanud müügiarved OÜ-le Betoon Service. Saatelehed on koostatud alljärgnevalt: Arve-saateleht nr.150109 summas 38 398 kr ja 90 s s.h.käibemaks 5 857 kr ja 32 s nr.160109 „ 37 046 kr ja 10 s „ 5 651 kr ja 08 s nr.291008 „ 36 150 kr ja 58 s „ 5 514 kr ja 48 s nr.041108 „ 36 394 kr ja 75 s „ 5 551 kr ja 74 s nr.111108 „ 36 883 kr ja 26 s „ 5 626 kr ja 26 s nr.201108 „ 37 507 kr ja 48 s „ 5 721 kr ja
48 s 50s 48 s 16 s 34 s 68 s
nr.011208 nr.151208 nr.291208 nr 150109 nr.160109
„ „ „ „ „
37 317 kr ja 50 s 37 507 kr ja 48 s 36 467 kr ja 16 s 26 045 kr ja 69 s 25 687 kr ja 32 s
„ „ „ „ „
5 692 kr ja 5 721 kr ja 5 564 kr ja 5 717 kr ja 5 638 kr ja
Eeltoodud arvetest on kostja tasunud arved ( tl 57, 67 ) 22.10.2008 .a. 37 046 kr ja 10 s ja 03.11.2008.a., 37 398 kr ja 90 s = kokku 74 445 kr. Seega on kostja tunnistanud poolte vahelist lepingulist suhet. Poolte vahel oli sõlmitud ostu-müügileping.VÕS § 208 lg 1 kohaselt müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Et kostja on müügihinda aktsepteerinud, tõendab asjaolu, et ta on kahe arve eest tasunud. Ostu- müügilepingu sõlmimisel on oluline leppida kokku hinnas. Kostja on väitnud, et hageja on loovutanud nõude.Hageja on väitnud, et tegelikult sõlmiti käsundusleping ja viide nõude loovutamisele on eksitav.Lisatud on käsundusleping ( tl 102), millega on tõendatud hageja väide, et 12.05.2009 sõlmiti OÜ Lukstal ( hageja) ja Capital Inkasso OÜ vahel käsundusleping, mille sisuks oli teenuse osutamine võlgnikult tähtajaks tasumata arvete sissenõudmiseks.Lepingu p.2.3. sätestab, et käsundisaaja tegutseb käsundiandja volikirja alusel, seega ei saa olla tegu nõude loovutamise lepinguga, mille alusel oleks toimunud võlausaldajate vahetus. Lisaks on nõude loovutamise leping tasuline, ehk sisuliselt loovutatakse rahaline nõue uuele võlausaldajale tasu eest, mida aga antud juhul ei ole lepingus märgitud.Lepingu sisuga on tõendatud, et hageja ei ole nõuet loovutanud OÜ-le Capital Inkasso .VÕS § 169 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kuni võlgnikule loovutamisest teatamiseni loetakse nõue uue ja senise võlausaldaja suhetes võlgnikuga kuuluvaks senisele võlausaldajale. Eelnevaga ei ole tõendatud kostja väide, et on toimunud nõude loovutamine ja kohus ei oleks tohtinud hagi menetlusse võtta . Poolte vahel ei ole vaidlust kauba koguse, kvaliteedi, hinna ega viiviste osas, seega kuulub hagi esitatud kujul rahuldamisele.
Menetluskulud
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.