Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

viis protsenti) põhivõlast (otsuse tegemise ajal 7511 krooni 58 senti) päevas alates 18.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Rahuldada hageja IQMS Reval OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

eest 9369 krooni 20 senti ja sisuhalduse ning virtuaalserveri eest ettemaksuna 12 kuu eest 1285 krooni 02 senti kuni 01.10.2008. Lepingu üldtingimuste p 2.5.2 alusel võimaldas kostja hagejale WEB2 tarkvara kasutusõiguse lepingutasu laekumisel kostja kontole. Lepingu üldtingimuste p 2.8 kohaselt hakatakse WEB2 CMS sisuhalduse ja virtuaalserveri rendi kuutasu arvestama pärast materjalide tarneaja möödumist ning hetkest, kui kostja seadistab kodulehe serverisse. Hageja tellis kostjalt uudismooduli kolmes keeles (eesti, inglise ja soome). Lisaks soovis hageja, et uudismooduli kujunduse juures oleks sobivas toonis suunav nupp (sarnaselt WEB2-le või EMT-le). Kostja teatas 02.09.2008 kell 18.34, et kui hageja ei tasu koheselt võlga, siis suletakse e-mailikontod 03.09.2008 õhtuks. Kostja lõpetas 03.09.2008 etteteatamata kõigi lepinguliste serveriteenuste osutamise, sulges ligipääsu kodulehe sisuhalduse ja e-mailikontode haldusliidesele. Hageja kodulehe asemel oli 04.09.2008 koduleht eemaldatud kasutusest. Hageja pöördus 09.09.2008 kostja poole kirjalikult ja teatas, et ta käsitleb kostja tegevust lepingu rikkumisena ja annab kostjale täiendava tähtaja 10.09.2008 kella 18.00-ni hagejale kuuluva kodulehe ja e-posti kontode avamiseks, väljastaks e-kirjad ja annaks kinnituskirja, et tagab edaspidi tõrgeteta lepinguliste teenuste kättesaadavuse. Vastasel juhul tõlgendab hageja kostja tegevust tahtliku lauskahju tekitamisena. Hageja teatas 17.09.2008 kostjale, et viimane on rikkunud oluliselt lepingut, jättes rikkumised talle antud tähtaja jooksul kõrvaldamata ja hageja esitas lepingu ülesütlemisavalduse VÕS § 196 lg 3 alusel ning nõudis varade ja õiguste tagastamist. Kostja keeldus vara ja õigusi tagastamast. Hagejale kuuluva domeeni on kostja üle andnud EENet. Alates 03.09.2008 rikkus kostja ühepoolselt lepingut ja lõpetas kõigi tähtajatu lepingu kohustuste täitmise. Kuna kostja omab hageja kodulehe programmi lähtekoode, siis on kostjal võimalus teha kodulehel hageja tahtest olenemata nii sisulisi kui ka tehnilisi muudatusi. Hageja leidis juba augustis, et tema kodulehe tekstid olid segamini paisatud. Kodulehe valmistamine 2007.a oli hageja jaoks mitu kuud kestev tööprojekt. Hageja töötas välja kodulehe ideekavandi ja kujundus- ja tekstimaterjalide failid, bänneri- ja logofailid; tõlkis kodulehe sisulehtede päised ja tekstid inglise ning soome keelde; sisestas kodulehele andmed ja tekstid ning seadis kodulehe üles otsingumootoritesse. Olulise aja moodustas kostja töötegija juhendamine, kodulehe vigade testimine ja parandamine. Kostja omastas kogu hageja töö ja materjalid. Kostja poolt osutamata teenused ühe kuu ettemaksu ulatuses on 107 krooni 08 senti sisuhalduse rendi ja serveriteenuste eest kuni 01.10.2008. Hageja näol on tegemist mikroettevõttega, kelle teenuste müük toimub ainult läbi kodulehe. Ilma koduleheta ei olnud võimalik teha reklaami ja sellest johtuvalt tuli üles öelda kokkuleppeid reklaamitegijatega ja seletada, et koduleht on ära varastatud ja hageja polnud klientidele kättesaadav. Hagejale oli koduleht peamine reklaami ja klientide hankimise kanal, mille sulgemine põhjustas kogu äritegevuse seiskumise alates 03.09.2008. Kostja on teadlikult põhjustanud hagejale kahju, mis on määratletav lauskahjuna ja lepingu p 4.5 kohaselt peab kostja kahju hüvitama. Uue kodulehe valmimiseks kulus 3 kuud. Uue kodulehe tegemine tähendas tööaja kulu. Hageja oli just läbi viinud töötegijate otsingukampaania ja kodulehe ootamatu sulgemine takistas ettevõttel uute töötegijate rakendamist. Kostja omastas hageja e-posti kirjavahetuse koos selles sisalduva dokumentatsiooniga ja hageja oli infosulus 10 päeva kuni domeeni kättesaamiseni ja uute e-posti kontode loomiseni uues serveris. Kostja tegevuse tõttu läks kaduma ega jõudnud kliendini tellitud äriprojekt maksumusega 25 000 krooni ja kõik e-kirjad, mis selle 10 päeva jooksul hagejale saadeti. Kostja omastas hageja kodulehe koos tarkvara kasutusõigusega selle varalises koosseisus: kodulehe lahutamatuks koostisosaks olev ja lepinguga ostetud struktuurkavand ja peamoodul, lisamoodulid (uudised, bännersüsteem, tagasisidevorm), statistikaprogramm, ja sisuhaldusprogramm koos kasutuslitsentsiga ning teenused. Kodulehe valmistamiseks hageja poolt kulutatud tööaeg ja materjalid on kui intellektuaalne omand, mis on kodulehe ja selle väärtuse oluline osa TsÜS § 53 mõistes. Hageja kahju moodustab 49 476

krooni 28 senti, milles sisaldub väljaostetud WEB2 tarkvara maksumusega 9369 krooni 20 senti, hageja poolt kodulehe tegemiseks tehtud kulutused (tekstide koostamine, tõlkimine (kolmes keeles) ja sisestamine, pildid, ideekavandite väljatöötamise aeg, WEB2 projektijuhi juhendamine 20 000 krooni; hageja saamata jäänud tulu 20 000 krooni ning tasutud ettemaks 107 krooni 08 senti. Hageja taotleb kostjalt kahju hüvitamist põhinõude ulatuses summas 49 476 krooni 28 senti ja ja kohtuotsuse tegemisest kahjunõude tasumise täitmise viivitamisel viivitusintressi 0,5% iga viivitatud tööpäeva eest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 alusel. Lepingu p-st 4.3 tulenevalt on lepingu rikkumiste korral on lepingut rikkunud pool kohustatud teise poole nõudmisel tasuma 0,5% tööpäevas tähtaegselt tasumata summas iga viivitatud tööpäeva eest. Põhinõude summalt 49 476 krooni 28 senti tuleb kostjal tasuda viivist iga viivitatud tööpäeva eest 247 krooni 38 senti. Kostjalt laekunud hüvitise summade arvel loetakse kõigepealt tasutuks hagejale kahju väljanõudmisega seotud kulud, seejärel kahju hüvitise viivis ja seejärel kahju hüvitise põhiosa. Hageja tugines Põhiseaduse (PS) § 32, § 39, autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4, § 13, konkurentsiseaduse (KonKS) § 50, infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 8 lg 2, VÕS § 3 lg 2, § 127 lg 1, 4, 6, § 128 lg 2, 3, 4, § 373 lg 1, § 374, § 116 lg 2 p 3 ning TsÜS § 112 lg 2. Kostja vastuväited

uudismooduli kujunduse juures oli sobivas toonis suunav nupp. Seega on kostja täitnud hageja ees korrektselt lepingulise kohustuse. Kostja poolt hagejale tarnitud moodul oli standardmoodul, mille muutmine oleks omakorda tähendanud lisatasu maksmist. Seega ei hõlmanud hageja tellimus standardmooduli muutmist. Standardmooduli kasutuselevõtu puhul on oluline kasutuselevõtja pädevused ja oskused, millest käesoleval juhul jäi väheseks. Hageja on ekslikul seisukohal, nagu tema enda poolt tellitud lisa, ehk uudismoodul, ei olnud poolte vahel sõlmitud lepingu esemeks. Hageja tellis uudismooduli. Ene Kukk on 28.11.2007 kell 11:08 saadetud elektronkirjas kinnitanud, et tellis 02.04.2007 uudismooduli, et kasutada seda uudis/reklaamkirja koostamise ja saatmise keskkonnana. Elektronkirju vahetades saab sõlmida kehtivaid kokkuleppeid, mida tegid ka pooled uudismooduli osas. Tegu oli tavalise kokkuleppega ning pärast kokkuleppe saavutamist asus kostja vastavat teenust ka pakkuma. Arusaamatuks jääb hageja väide nagu oleks kostja poolt esitatud elektronkirjad on kostja poolt konstrueeritud, mitte hageja poolt koostatud ega kajastaks tegelikke asjaolusid. Hagi vastuse lisast on tuvastatav poolte kirjavahetus seoses võlgnevusega ja www.iqms.ee domeeniga – hageja viitab sellele ka hagis. Järelikult hageja kasutas(b) oma igapäevases majandus- või kutsetegevuses elektronposti aadressi [email protected]. Hageja nimetatud e-postiaadress on märgitud ka hagi kontaktandmetes. Hageja on eksinud, et alates septembrist 2007 oli hageja kodulehe sisuhalduse keskkonda sisenemine kontolt www.iqms.ee/admin ja http://first.hansanet.ee~ halduskeskkonda haldas, sai siseneda ja kasutada ainult hageja. Tingituna eelpool toodust ei osanud hageja pakutud teenust korralikult kasutada – mõlemasse keskkonda sai siseneda ühe ja sama parooliga ning hageja kasutas järjekindlalt sisenemiseks aadressi www.iqms.ee/admin. Hagejale sai teatatud, et selle aadressi kaudu sisenemine on vale. Hageja on eksinud, et serveriteenuste eest tehtud ettemaks välistab uudismooduli eest tasumata arve. Hageja ettemaks puudutas serveriteenust, ilma milleta ei oleks ta saanud serveriruumi kasutada ja seda ei saa lugeda tasumata arvega tasaarvestatuks. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus vaid avalduse tegemisega teisele poolele ja seda avaldust ei ole kostja teinud. Isegi, kui kostja oleks tasaarvestanud uudismooduli kasutamise eest esitatud tasu serveriteenuse eest ettemakstud osaga, oleks tasaarvestamise hetkest tekkinud võlgnevus serveriteenuse osutamise eest. Hageja ei ole toonud ühtegi põhjendust, mis välistaksid kohustuse tasuda tellitud uudiskirja eest. Kostja on pakkunud hagejale tavalist serveri kasutamise võimalust. Lepingu üldtingimuste p 2.1 kohaselt võtab kostja endale kohustuse registreerida serverisse domeen ja hoida seda kohases seisundis, mis on vajalik selle sihipäraseks kasutamiseks interneti kaudu. Üldtingimuste p 1.4 kohaselt tähistab server kostja poolt pakutavat internetiteenuste pakkumiseks kasutatavat riist- ja tarkvara. Üldtingimuste p 2.8 kohaselt hakatakse CMS sisuhalduse ja virtuaalserveri rendi kuutasu arvestama pärast materjalide tarneaja möödumist ning hetkest, mil kostja seadistab kodulehe serveris. Üldtingimuste p 2.5 kohaselt võimaldab kostja hagejale tarkvara kasutamise serveri vahendusel, mitte omandiõiguse müümise. Kostja ei ole omastanud hagejale kuuluvat vara. Serverisse üles riputatav info on hageja poolt kostjale esitatud, mille avaldamiseks annab hageja kostjale nõusoleku. Tegu on VÕS § 370 lg 1 tähenduses lihtlitsentsiga, piirdudes kostja õigusega hageja poolt esitatud materjale vaid serverisse salvestada. AutÕS § 9 lg 2 kohaselt loetakse teos avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. Käesoleval juhul on kostja poolt materjalide serverisse salvestamine käsitletav nende avalikustamisega. Kõik algfailid ja materjalid kuuluvad ja on kaitstud nende looja autoriõigustega (AutÕS § 12 ja 13). Seega pakub kostja teenust sarnaselt ajalehega, mille lehekülgedel avaldatakse reklaami. Kostja valis õiguskaitsevahendi, mille eesmärk on suunata võlgnikku kohustuse täitmisele, ehk

piirata talle pakutud hüvesid senikaua, kui hageja täidab lepingulist kohustust. Tänaseks on kostja ainukeseks õiguskaitsevahendiks osa hageja elektronposti väljastamisest keeldumine, sest hageja domeen ja sellega seotud elektronpost on hageja kasutuses. Hageja ei täitnud lepingulist kohustust, sest jättis tasumata arve nr 7033 ja oli alates 28.11.2007 maksmisega viivituses. Kostjal puudub kohustus väljastada hagejale talle kuuluv e-post. VÕS § 111 lg 1 kaitsealasse jäävad ka juhtumid, kus kohustuse täitmisest keeldumise raames on kostjal õigus hagejale mitte ühtegi teenust pakkuda ega väljastada teenuse pakkumisega seotud materjale seni, kuni hageja on tasunud võlgnevuse. Kahjunõue on ebaselge ja tõendamata. Hageja on saanud tarkvara kasutada alates lepingu sõlmimisest 02.08.2007. Tarkvara eest tehtavad maksed ongi ühekordsed ja kestavad lepingu kehtivuse aja. Vastava tarkvara tellis hageja ning tegu oli ühekordselt osutatava teenusega – see nähtub ka lepingu ülesehitusest, kus tegelikult on püsiv kuutasu vaid valitud paketil. Hageja on esitanud kahjunõude WEB2 tarkvara maksumuse osas 9369 krooni 2 senti, hageja poolsete tõlgete, sisestamiste, piltide, ideekavandite väljatöötamise ja juhendamise kulude 20 000 krooni, äritegevuse kahjustamise kulude 20 000 krooni ja osutamata teenuse eest makstud ettemakse osas. WEB2 tarkvara maksumus on ühekordne makse, millega hageja ostis tarkvara. Hageja poolt kodulehe jaoks tehtud kulutused 20 000 krooni on põhjendamata ning tõendamata. Kostja oli vaid hageja poolt esitatud materjalide litsentseeritud avalikustaja ja tal ei tekkinud sellega mingeid õigusi hageja poolt loodud teostele ning originaalteosed on hageja valduses (tekstid, pildid jne). Seda kinnitab ka lepingu tüüptingimuste p 4.2, mille kohaselt on kõikidele serverisse lisatud materjalide autoriõiguste alane vastutus hagejal. Kahjuna ei ole käsitletav ka hageja ettemaks 107 krooni 08 senti. Hageja majanduslik kahjunõue 20 000 krooni on hüpoteetiline ja ei olnud kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav. Väide, nagu elektronposti ajutine sulgemine kaotas äriprojekti, on paljasõnaline. Hageja põhjustas väidetava kahju endale ise, jättes tasumata arve nr 7033, mistõttu kostja keeldus 03.09.2008 kohustuse täitmisest seni, kuni hageja on tasunud võla. Seega puudub VÕS §-s 127 lg 4 sätestatud põhjuslik seos võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel. Kostja vastuhagi

teenused ning ühekordsest töövõtulepingust, mille sisuks oli kodulehe valmistamine koos sisuhalduse süsteemi ja valitud lisamoodulitega uudised, tagasisidevorm ja bännerisüsteem. Ühekordne töövõtuleping loeti lõppenuks kodulehe valmimisega koos valitud lisamoodulitega septembris 2007. Kodulehe moodulsüsteem on üles ehitatud üksikmoodulitest, mis ei ole kodulehe oluline osa. Iga sellise üksikmooduli ostmiseks tuleb sõlmida eraldi vormikohane kokkulepe ja see on iseseisev toiming. Antud juhul pole pooled sõlminud vormikohast kirjalikku ega elektrooniliselt nõutud vormis allkirjastatud dokumenti uudismooduli ostu-müügitehinguks kokkulepitud tingimustel. Kostja pole esitanud üleandmisakti, mis tõendaks, et ta andis üle ja hageja võttis uudismooduli vastu ning ostu-müügitehing hagejaga toimus. Kostja nõudel summa 1700 krooni ja viivise sissenõudmiseks pole alust. Esitatud 06.11.2007 kuupäevaga arvel nr 7033 pole kirjeldatud arve koostamise alust (kirjalik või elektrooniline leping või üleandmisakt) ja puudub raamatupidamiskohustuslast esindava isiku nimi ja allkiri, kes tõendaks majandustehingu toimumist. Hageja oli kostjale teostanud ettemaksu 1285 krooni 2 senti serveriteenuste eest kuni 01.10.2008 ja kostjal puudub alus väita, et hageja oli võlgu alates novembrist 2007. Kostja poolt esitatud e-kirjad on konstrueeritud, need ei ole hageja poolt koostatud ning need ei kajasta tegelikke asjaolusid. Vastuhagi on tahtlik pettus TsÜS § 94 kohaselt. Kostja ei ole tõendanud oma võlanõuet, vastuhagi on põhjendamata. Kostja väide, nagu oleks hagejal olnud võimalus kasutada mitut kodulehe keskkonda, on vale. Alates septembrist 2007 oli hageja kodulehe sisuhalduse keskkonda sisenemine kontolt www.iqms.ee/admin ja http://first.hansanet.ee~ Halduskeskkonda haldas, sai siseneda ja kasutada ainult kostja. Leping ei laienenud tuleviku lisateenuste ja lisamoodulite ostu-müügitehingutele, kirjalikus vormis lepingus kokkulepitud tingimusi poolte kokkuleppel kirjalikult ei muudetud. Uusi lisamoodulite või teenuste tehinguid poolte vahel ei sõlmitud. Hageja oli teostanud aastase ettemakse serveriteenuste eest. Maakohtu otsus

oli sobivas toonis suunav nupp. Seega on kostja täitnud lepingulise kohustuse. Kostja poolt hagejale tarnitud moodul oli standardmoodul, mille muutmine oleks tähendanud lisatasu maksmist. Seega ei hõlmanud hageja tellimus standardmooduli muutmist. Standardmooduli kasutuselevõtu puhul on oluline kasutuselevõtja pädevus ja oskused. Hageja väide, et kostja ei vaidlustanud uudismooduli teenusest loobumist, on meelevaldne, kuna poolte e-kirjade väljatrükiga on tuvastatud, et hageja on 27.11.2007 kinnitanud, et uudismoodul töötab ja kostja on selgitanud, et first.hansa on arendusaadressiks ja tuleb lähtuda www.iqms.ee/admin keskkonnast. Ainetu on hageja väide, et kostja poolt esitatud elektronkirjad on konstrueeritud ega ole hageja poolt koostatud ega kajasta tegelikke asjaolusid. Poolte kirjavahetusest seoses võlgnevuse ja www.iqms.ee domeeniga ning hagi päisest nähtub, et hageja kasutas(b) oma igapäevases majandusvõi kutsetegevuses elektronposti aadressi [email protected]. Kostja esitas 06.11.2007 hagejale arve nr 7033, summas 1770 krooni, mille maksetähtaeg oli 27.11.2007. Lepingust nähtuvalt pidi tasumine toimuma vastavalt WEB2 poolt esitatud arvetele. Iseenesest on õige hageja viide RPS §-le 7, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema nõutavad andmed, kuid andmete puudumine ei anna alust jätta tasumata kostja osutatud teenuste eest ja esitatud arve alusel. Elektronkirju vahetades saab sõlmida kehtivaid kokkuleppeid, mida tegid ka pooled uudismooduli osas ja kokkuleppe saavutamist asus kostja vastavat teenust ka pakkuma. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei täitnud pikka aega lepingulist kohustust, kuna jättis teadlikult tasumata arve nr 7033 summas 1770 krooni. Kuna hageja oli alates 28.11.2007 arve maksmisega viivituses, on põhjendatud kostja käitumine keelduda edasisest kohustuse täitmisest ja sulgeda hagejale pakutud teenus. Hageja on esitanud nõude väljastada talle kuuluv e-post. Kohus nõustus kostjaga, et tal oli õigus hagejale mitte ühtegi teenust pakkuda ega väljastada teenuse pakkumisega seotud materjale seni, kuni hageja on tasunud võlgnevuse. Lepingu p 4.3 kohaselt lepingust tulenevate rahasummade tasumisega viivitamisel on lepingut rikkunud pool kohustatud teise poole nõudmisel tasuma viivist 0,5% tööpäevas tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud tööpäeva eest. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus asus seisukohale, et kostja vastuhagi on põhjendatud ja hagejalt tuleb välja mõista uudismooduli tasu 1770 krooni ja sellelt arvestatud viivis 1770 krooni, kogusummas 3540 krooni. Kohus kohaldas WEB2 tarkvara kasutusõiguse osas autori- ja litsentsilepingule sätestatut. Kohus asus seisukohale, et kuna poolte vahel sõlmitud leping on hageja poolt erakorraliselt üles öeldud, millele kostja vastu ei vaielnud, siis on pooltevaheline leping WEB2 tarkvara kasutusõiguse osas lõppenud. Seega on ka pooltevaheline autorileping lõppenud AutÕS § 52 lg 1 tähenduses. VÕS § 368 kohaselt ei omasta litsentsilepingu alusel litsentsisaaja teisele isikule kuuluvaid intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi, vaid saab loa neid teatud tingimustel kasutada. Litsentsiandja saab litsentsilepinguga anda litsentsisaajale loa konkreetse varalise õiguse suhtes. Lepingu p 2.5.2 kohaselt kostja võimaldab kliendile WEB2 tarkvara kasutamise serveri vahendusel. WEB2 tarkvara kasutusõiguse saab klient WEB2 tarkvara lepingutasu laekumisel kostja kontole. Kõik muud õigused WEB2 disainile ja tehnilisele lahendusele (sh programmi lähtekood, jms) säilivad kostjal. Litsentsileping intellektuaalse vara kasutamiseks võib olla piiratud sisu, territooriumi, tähtaja ja muude tingimuste osas. Tulenevalt VÕS § 368 sai hageja tarkvara kasutusõiguse kostjalt lepingu kehtivuse ajaks. Hageja väide, et kostja tegi domeeniga e-posti aadressi [email protected] ja kasutas seda oma tarbeks hageja teadmata, lükkas kohtuistungil ümber kostja seaduslik esindaja, kelle väitel EENet on riiklik asutus. Kui EENetile tuleb avaldus serverteenuse pakkuja vahetamise kohta, saadab ta välja e-kirja praegusele serveri pakkujale ja tulevasele ning küsib arvamust. Kostja vastas, et tal on vastuväited

domeeni üleandmiseks, kuna hageja on neile võlgu. Antud kirja saatjaks on EEnet ise, kuna tegemist ei ole reaalse meilikontoga. Sellist kontot reaalsuses ei eksisteeri. [email protected] ei ole kostja loodud, see on süsteemi e-mail ja EENet on selle saatnud, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Väär on hageja tõlgendus kostja 09.07.2007 pakkumisest nr 09070716610p, mille kohaselt on selgelt välja toodud üldlevinud kodulehe sisuhaldustarkvara tööpõhimõte, et sisuhaldustarkvara lisatakse kodulehele kaasa ja töötab internetipõhiselt, sellega töötamiseks on vajalik ainult internetiühenduse olemasolu ja igast internetis olevast arvutist saab kodulehe omanik ise hallata kodulehe menüüsid ja sisestada sisutekste, pilte, tabeleid, luua linke ja alamlehti, kuna kostja pakkumisega on tuvastatud, et kõik kostja poolt valmistatud kodulehed on varustatud WEB2 CMS sisuhalduse süsteemiga, mille abil saab igast internetis olevast arvutist ise sisestada kodulehele tekste, pilte, tabeleid ning muuta linke ja luua alamlehti. E-kirjade väljatrükiga on tuvastatud, et pooled vahetasid hageja kodulehega seotud informatsiooni ja materjale. Hageja viide TsÜS § 112 lg-le 2 on ebaõige, kuna eelmärgitu kehtis kuni 30.06.2002. Väär on hageja viide VÕS §-le 63, kuna see puudutab osavõlgnike vastutust ega ole kohaldatav. Ebaõige on hageja viide VÕS § 189 lg 1, mis sätestab lepingust taganemise, kuna hageja on lepingu üles öelnud VÕS § 196 alusel. Ebaõige on hageja viide PS §-le 32, kuna kostja ei ole hageja vara võõrandanud. Tõendatud ei ole, et kostja kui teenuse osutaja vastutab varalise kahju eest. mis on tekkinud tema poolt hagejale teenuse osutamisel tahtlikult (VÕS §104 lg 5) toimepandud õigusvastaste tegude tagajärjel, milleks on määramata tähtajaga teenuste lepingu ja litsentsilepingu rikkumine, hageja majandustegevusse sekkumine ja selle oluliseks ajaks seiskamine, hageja õiguste ja varade õigusvastane omastamine, ebaausa äritegevuse ja heade kommete ja tavade vastane tahtlik käitumine. Hageja kahjunõue on ebaselge ja tõendamata. Hageja on esitanud kahjunõude WEB2 tarkvara maksumuse (9369 krooni 2 senti), hageja poolsete tõlgete, sisestamiste, piltide, ideekavandite väljatöötamise ja juhendamise kulude (20 000 krooni) ja äritegevuse kahjustamise kulude (20 000 krooni) osas. WEB2 tarkvara maksumus on lepingu alusel tehtud ühekordne makse, millega hageja ostis Web2 tarkvara. Nimetatud tarkvara sai hageja kasutada kogu lepingu kehtivuse ajal. Hageja on esitanud kostja vastu kodulehe raames kantud kulude hüvitamise nõude. Kostja seisukohalt ei ole VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooniga kooskõlas selliste kulude käsitlemine kahjuna. Nimetatud tõlked, tekstid, pildid, jne jäid hagejale. Nimetatud teosed on autoriõigusega kaitstud, nende avaldamise õigust kostjal, ilma hageja nõusolekuta, ei ole. Hageja on nõudnud kahju hüvitamist ka äritegevuse tahtliku kahjustamise tõttu saamata jäänud tulu ulatuses. Kostja ei rikkunud lepingulist kohustust, vaid keeldus kohustuse täitmisest kuni hageja tasub maksmata arve. Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu, kuna kostja poolne lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest keeldumine oli põhjustatud hageja oma tegevusest. Seega puudub VÕS §-s 127 lg 4 sätestatud põhjuslik seos võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel. Hageja nõudis kahju hüvitamist osutatud teenuste ettemakse ulatuses. Kostja võttis kohtuistungil õigeks, et tagastab hagejale osutamata teenuste eest ühe kuu ettemakse 107 krooni 08 senti ja selles osas kuulub nõue rahuldamisele. Väär on hageja järeldus, et serveriteenuste eest tehtud ettemaks välistab uudismooduli eest tasumata arve. Serveriteenuse eest makstud ettemaksu ei saa lugeda automaatselt tasumata arvega tasaarvestatuks. Tasaarvestusavaldust ei ole kostja teinud. Isegi, kui kostja oleks tasaarvestanud uudismooduli kasutamise eest esitatud tasu serveriteenuse eest ettemakstud osaga, oleks tasaarvestamise hetkest tekkinud võlgnevus serveriteenuse osutamise eest. Nagu nähtub ka lepingu üldtingimustest väljendub kostja poolt osutatud teenus vaid serveriruumi kasutuse rentimises, mitte omandiõiguse müümises. Hageja võis esitada kostjale kodulehele üles riputatavad materjalid ja kostjalt tellida täiendavaid teenuseid.

Ekslik on hageja etteheide, et kostja on omastanud hagejale kuuluvat vara. Serverisse üles riputatav info on hageja poolt kostjale esitatud, mille avaldamiseks annab hageja kostjale nõusoleku. Lepingu üldtingimuste p 2.3 kohaselt hageja kohustub tarneaja jooksul saatma WEB2-le disaini valmistamiseks vajalikud materjalid ning välja valima kavandi, millel valmistatav koduleht hakkab põhinema. Täpne saadetavate materjalide nimekiri lepitakse kokku pärast lepingu sõlmimist ning kinnitatakse e-posti teel. Seega on tegemist VÕS § 370 lg 1 tähenduses lihtlitsentsiga, piirdudes kostja õigusega hageja poolt esitatud materjale vaid serverisse salvestada. AutÕS § 9 lg 2 kohaselt loetakse teos avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. Käesoleval juhul on kostja poolt materjalide serverisse salvestamine käsitletav nende avalikustamisega, mis oli ka hageja huvi. Argumenteeritud on kostja positsioon, et teose avalikustamisega ei teki avaldajal teose suhtes mingeid õigusi. Kõik algfailid ja materjalid kuuluvad ja on kaitstud nende looja autoriõigustega (AutÕS § 12 ja 13). Kostja ei rikkunud 02.08.2007 sõlmitud lepingut, vaid kasutas õiguskaitsevahendit, milleks on VÕS §-s 111 sätestatud õiguslik alus ning seetõttu ei ole kostja vastutav hagejale kahju põhjustamises. Hageja poolt nõutud kahju suurus on alusetu ja põhjendamata. Hageja ei ole esitanud kahjunõuet tõendavaid asjaolusid, mistõttu puudub hagis viidatud kahju. Kahju hüvitamise nõue on vastuolus VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooniga eelkõige seetõttu, et kostja pole rikkunud lepingulist kohustust ning puudub põhjuslik seos kahju ja tagajärje vahel. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja on saanud tarkvara kasutada alates lepingu sõlmimisest ehk 02.08.2007. Tarkvara eest tehtavad maksed on ühekordsed ja kestavad lepingu kehtivuse aja. Vastava tarkvara tellis hageja ning tegu oli ühekordselt osutatava teenusega, mis nähtub ka lepingu ülesehitusest, kus tegelikult on püsiv kuutasu vaid valitud paketil. Hageja poolt kodulehe jaoks tehtud kulutused 20 000 krooni on põhjendamata ning tõendamata. Kostja oli vaid hageja poolt esitatud materjalide litsentseeritud avalikustaja. Kostjal ei tekkinud sellega õigusi hageja poolt loodud teostele ning originaalteosed on hageja valduses (tekstid, pildid jne). Seda kinnitab ka lepingu üldtingimuste p 4.2, mille kohaselt hageja kannab iseseisvat vastutust autoriõiguste kaitse ning muu ebaseadusliku tegevuse eest seoses hageja poolt serveri kaudu edastatava informatsiooniga. Hageja kahjunõue 20 000 krooni on hüpoteetiline. Selline kahju ei olnud kostjale lepingu sõlmimisel ettenähtav. Väide, et elektronposti ajutine sulgemine kaotas äriprojekti, on paljasõnaline. Kohus nõustus kostja seadusliku esindaja väitega, mille kohaselt saab e-kirja saatja veateate, kui saaja e-post on suletud, millele hageja vastuväiteid ei esitanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused

tõendaks, et ta ei ole süüdi ja vastutav kostja poolt toime pandud tegude eest. Kohus on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja on toimunud menetluse ümber pööranud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta rajas otsuse väärjäreldustele. Pooled ei sõlminud uudismooduli osas eraldi lepingu lisa, kuid kohus nõustus kostja seisukohaga, et kui on tuvastatav ühe poole tahe lepingut muuta ja teine pool sellega nõustub, siis on seaduse kohaselt pooltevaheline leping kehtivalt muudetud uudismooduli tellimise ja selle eest tasu maksmise kohustuse osas. Uudismoodul asus arendusaadressil ja hageja oleks pidanud uudismooduli kasutamiseks tegema ise muudatusi ja parendusi juba õigel aadressil. Kohus esitas teadvalt valesid asjaolusid, sest uudismoodul kui tarkvara ei ole teenus, vaid on toode VÕS § 1063 lg 1 ja VÕS § 370 tähenduses, mille suhtes VÕS § 372 lg 1 sätestab, et litsentsiandja peab mõistliku aja jooksul peale lepingu sõlmimist andma litsentsisaajale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguse kasutamiseks lepingu alusel. Tarkvara toote ostu-müügi korral peab ostja saama ametlikud dokumendid, mis tõendavad, et ostetud tarkvara on legaalselt ostetud ja määratlevad toote kvaliteedi ja muud olulised tingimused. Uudismoodul oli väljatöötatud tarkvaralahendus ehk valmistoode, mille ostmisel müüja pidi toote ainult liitma ostja kodulehele. Väär on kohtu väide, et koduleht ja sisuhaldustarkvara kasutuslitsents on teenused, Koduleht on toode (immateriaalne vara) ja tarkvara on toode VÕS § 1063 lg 1 tähenduses. Kohus pole põhjendanud, miks on tema arvates väär kostja kodulehe pakkumuses kirjeldatud ja üldtunnustatud kodulehe sisuhaldustarkvara töötamise põhimõte (kasutaja ei pea tarkvara oma arvutisse installeerima, sest sisuhaldustarkvara kasutamine toimub internetipõhiselt ja tähtajatu litsentsi müümisega tagab müüja sellele tähtajatu juurdepääsu). Kohus on vääralt tõlgendanud hageja ja kostja e-kirjavahetust, mille põhjal ei saanud kohus teha järeldusi, et kostja oli jõudnud hagejaga kokkuleppele uudismooduli müümiseks. Kostja poolt esitatud 04.09.2008 e-kiri hagejale ei ole käsitletav 06.11.2007 tellimuse algdokumendina. See on kostja poolt koostatud kiri, milles kostja esitab kirjavahetust hagejaga, kus hageja küsis, millega võib arvestada ja seadis tingimuseks tarnetähtajaks 2-3 päeva. Kostja kodulehel on üleval ostumüügi tehnilised etapid, mille kohaselt ostuhuvi korral peabki ostja alustuseks saatma müüjale tellimuse kui soovi, mille peale müüja peaks vastama konkreetse pakkumuse ja tingimustega, et alustada läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks. Kostja pole esitanud tõendeid, et kostja esitas pakkumuse või pooled olid sõlminud kokkuleppe uudismooduli lepingu suhtes või kostja tarnis ja hageja oli vastu võtnud uudismooduli või mingil muul moel tekkis hagejal kohustus tasuda uudismooduli eest. Hageja oli seadnud ostutingimuseks tarnetähtaja 2-3 päeva. Kostja esitatud ekirjast nähtub, et 27.11.2007 asus uudismoodul kostja arenduskontol, mis ei olnud kasutuskõlblik ja kostja väitis, et peab seda parendama. Kostja pole tõendanud, et tema subjektiivseid õigusi oli rikutud ja et vastuhagil oli põhjendatud alus. Kostja müüs hagejale kodulehe koos sisuhaldustarkvara ja tähtajatu kasutuslitsentsiga ning nimetatud toodete omandiõigus läks hagejale üle peale ostu eest tasumist 2007.a septembris. Kostja vastutus oli määratletud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega. Kohus pole põhjendanud, millega oli õigustatud kostja poolt lepingu rikkumine. Pooled ei olnud kokku leppinud lepingu muutmises või lõpetamises. Hagejal oli teenuste eest kehtiv ühe kuu ettemakse ja kostjal polnud õigust lõpetada tema vastutusel olevate lepinguliste kohustuste täitmist etteteatamata 03.09.2008. Lepingu p 3.3 alusel tuli lepingu muutmise soovist teatada teisele poolele kirjalikult 30 päeva ette ning kodulehe sisuhaldustarkvara tähtajatu litsentsilepingu üles ütlemisest pidi kostja teatama ette vähemalt üks aasta (VÕS § 374). Sideteenuste ajutisest piiramisest pidi kostja teavitama ette vähemalt 30 päeva. Leping ei sätestanud kostja õigust lõpetada ühepoolselt ja etteteatamata kõigi teenuste osutamist. Kostjal polnud õigust omastada lõpetamisel hageja koduleht koos sisuhaldustarkvara ja selle kasutuslitsentsiga ning e-posti. Hageja esitatud tõendid kinnitavad äriplaani kaotsiminekut ja kostja on tõendanud, et tegu on hageja e-kirjade hoidmisega, kuid teenuse osutajal polnud mingit õigust omastada hageja e-posti ja

ettevõtte äriplaani. Hiljemalt 12.12.2007 oli kostja teadlik, et hageja ei soovi osta veel ühte lisamoodulit. Kostja oli saanud hagejalt hiljemalt 14.02.2008 kolm teadet, milles hageja vaidlustas kostja poolt alusetult esitatud arve. Kostja pole esitanud tõendeid, et ta vaidlustas hageja õiguse loobuda sobimatu praaktoote ostmisest, et kostja kasutas oma õiguste kaitseks lubatud legaalseid vahendeid s.h läbirääkimisi hagejaga, maksekäsu kiirmenetlus või kohtumenetlust, mis oleks võimaldanud lahus hoida võetud lepingulised kohustused ja vaieldava tehingu asjaolud. Kostja ei nõustunud läbirääkimistega ja soovitas hagejal kohtusse minna. Kohtuvaidluse käigus teatas kostja, et alusetud inkassoähvardused olid kostja meelest piisav teavitusviis oma halbadest kavatsustest. Kuna kostja vastuväide kahju tõendamatuse kohta oli üldsõnaline, pidi kohus arvestama hageja tõenditega ja kahjunõude arvestusega. Tegemist oli oluliste lepingu rikkumistega. Väär on kohtu väide, et kahju hüvitamise nõue on vastuolus VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise regulatsiooniga eelkõige seetõttu, et kostja pole rikkunud lepingulist kohustust ning puudub põhjuslik seos kahju ja tagajärje vahel. Esitatud tõendid ja ka leping kinnitavad, et hageja esitas kostjale ainult kodulehe disainimaterjalid ja kõik muu kodulehega seotud infomaterjali salvestas hageja juba ise kodulehele sisuhaldusliideses. Hageja kodulehe majutamine kostja serveris ei andnud kostjale õigust peale kodulehe valmimist ja üleandmist hagejale siseneda hageja kodulehe keskkonda ja omastada selles sisalduvaid originaalmaterjale, mille autoriõigus kuulus hagejale. Kostja tegutses tahtlikult ja ette teatamata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kui kostja pole tõendanud, et ta pole süüdi, siis tuleb eeldada, et kahju oli tekitatud kostjast tulenevatel põhjustel ja kostjal tuleb hüvitada hagejale tekitatud kahju. Kohtukulude jätmine hageja kanda on ebamõistlik ja pole kooskõlas efektiivse õiguskaitse printsiibiga, kuna kostja oleks saanud seda olukorda vältida. Kostja keeldus igasugustest kompromissidest ja väljendas kohtumenetluses selget vaenulikkust hageja suhtes. Esimese astme kohus on rikkunud korralise kohtupidamise elementaarseid põhimõtteid, eelkõige kohtuniku erapooletuse, õigluse ja õiguskindluse põhimõtet. Kodulehe ootamatu varguse tõttu septembris 2008, mil algas aastas kõige olulisem reklaamimise ja teenuste müügi periood, tuli üles öelda varasemad kokkulepped reklaamitegijatega ja polnud võimalik teha üldse mingit reklaami. Hageja polnud klientidele üldse kättesaadav kuni uue kodulehe valmimiseni. Uue kodulehe valmimiseks kulus 3 kuud. Kostja põhjustas oma tegevusega hageja majandustegevuse seiskumise sisuliselt viieks kuuks praeguses majanduslanguse tingimustes. Kahju hüvitamise eeldusena on tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos kostja käitumise ja kahju vahel. Kostja kahjustas lepingu rikkumisega hageja huve, omastas hageja õigused ja varad selle eest tasumata ja põhjustas sellega kahju, mis tuleb hagejale hüvitada. Vastused apellatsioonkaebusele

menetles kostja vastust ja vastuhagi, mis olid esitatud väidetavalt hilinemisega. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud kostjale täiendavalt aega vastuse esitamiseks ja lubanud esitada vastus kuni 28.11.2008 ning kostja on sel päeval ka vastuse esitanud. Asjaolu, et maakohus ei teinud tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise kohta eraldi kirjalikku määrust, ei ole käsitletav sellise menetlusnormi rikkumisena, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus teatas ka hagejale, et kostjale oli antud võimalus vastata hiljemalt 28. 11.2008 (I kd, lk 51). Kuna tegemist ei ole toimingu tegemisega kohtus, on kostja poolt vastuse esitamine elektrooniliselt kell 21.53 toimunud tähtaegselt TsMS § 62 lg 2 kohaselt (Riigikohtu 20.06.2008 määruse 3-2-1-58-08 p 9). Ringkonnakohus leiab, et maakohus peab igas menetluse staadiumis aitama kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ja täies ulatuses ja aitaksid kaasa asja võimalikult kiirele ja väikeste kuludega lahendamisele. Isegi kui nõustuda hagejaga, et kostja oligi esitanud oma vastuse hilinenult, siis sellega ei kaasnenud asja menetluse venimine ja kohus sai asja arvestades TsMS § 392 lg-s 2 sätestatud nõudel ette valmistada. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetlust venitanud, ega sellega pooltele kulutusi tekitanud. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.05.2009 otsus tuleb osaliselt tühistada hagi osalise rahuldamise osas ja vastuhagi täieliku rahuldamises osas ning teha asjas uus otsus. Maakohus on asja arutamisel hinnanud ebaõigesti tõendeid, kohaldanud ebaõigesti seadust ja seega rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid, mis on kaasa toonud osaliselt ebaõige otsuse. Vaidlust ei ole selles, et 02.08.2007 sõlmisid pooled kirjaliku lepingu nr 02080716650w, millega kostja kohustus valmistama hagejale kodulehe ja tagama tähtajatult e-posti, serveri- ja sisuhaldusteenused. Pooled ei vaidle ka selles, et hageja tasus kodulehe valmistamise eest 9369 krooni 20 senti ja oli tasunud ettemaksuna 12 kuu eest 1285 krooni 2 senti. Nimetatud summast nõustus kostja maakohtu istungil hagejale tagastama 107 krooni 8 senti (I kd lk 146). Maakohus on eelnimetatud summa välja mõistnud ja kostja otsust ei vaidlustanud. Edasises, s.o uudismooduli ostmise osas on poolte seisukohad erinevad. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kuna kodulehe moodulsüsteem on ülesehitatud üksikmoodulitest, tuli poolte vahel üksikmooduli ostmiseks sõlmida eraldi leping. Hageja saatis kostjale 06.11.2007 elektronkirja, milles esitas pakkumuse ja soovis, et kostja lisaks uudismooduli ja seda kolmes keeles ja koos vastava kujundusega, mille juures oleks sobivas toonis suunav nupp. Kostja andis nõustumuse ja lisas kodulehele 06.11.2007 uudismooduli. Ringkonnakohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et pooled olid sõlminud suulise lepingu uudismooduli ostmiseks. Selle järelduse aluseks on poolte poolt kohtule esitatud kirjavahetus, mille kohaselt avaldas hageja soovi uudismooduli omandamiseks (I kd lk 38-39, 41-44). Poolte kirjavahetusest ilmneb, et hagejal oli uudismooduli kasutamisega probleeme, kuid need ei olnud tingitud kostjast. Kirjavahetusest nähtub, et hagejal tekkis probleeme sellest, et ühed muudatused tehti arendusaadressil ja edaspidised muudatused oleksid tulnud teha õigel aadressil. Selleks ajaks oli kostja ühekordse töövõtulepingu lõpetanud, s.t koduleht koos valitud lisamoodulitega oli septembris 2007 valminud. Hageja väited selle kohta, et ta ei sõlminud kokkulepet uudismooduli omandamiseks, ei ole õige. Kostja on hagejale uudismooduli üle andnud, s.t lepingulise kohustuse täitnud. Hageja on uudismooduli kasutusele võtnud ja selle eest oli kostja talle arve esitanud (I kd t.lk 40), mille kättesaamises ei ole vaidlust. Ekslik ja asjas esitatud tõenditega ei ole kooskõlas kostja vastuväide, et uudismoodul oli varemsõlmitud lepingu esemeks ja sellega vaid täiendati varemsõlmitud lepingut. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist eraldi suulises vormis sõlmitud lepinguga ja hageja on kinnitanud teenust tellides lisatasu maksmise kohustust. Et hageja tellis uudismooduli, on ta kinnitanud 28.11.2007 saadetud e-kirjas. Uudismooduli ostmiseks läbirääkimiste pidamise alguseks oli leping täidetud kodulehe valmistamise osas. Et hageja jäi uudismooduli eest kostjale võlgu, ei ole vaidluse all, vaid küsimus oli selles, kas hageja on uudismooduli vastu võtnud ja

kasutab seda ning kohustub selle eest tasuma. Hageja on esitanud menetluse kestel erinevaid vastuväiteid vastuhagile, muuhulgas, et ta ei ole uudismoodulit tellinud ja et ta ei soovinud valmis kodulehele enam midagi juurde osta. Need vastuväited ei ole kooskõlas aga poolte poolt esitatud tõenditega. Toimiku materjalide kohaselt on hageja 27.11.2007 kinnitanud, et uudismoodul töötab. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastuhagi rahuldamise kohta oli põhivõla väljamõistmise osas õige, kuid muuta tuleb väljamõistetud viivise suurust. Vaidlust ei ole selles, et kostja lisas uudismooduli hageja kodulehele. Ringkonnakohus aga ei nõustu maakohtuga selles, et tegemist oli poolte vahel 02.08.2007 sõlmitud lepingu täiendamisega. Pooled olid kirjalikus lepingus kokku leppinud selle muutmise korra (lepingu p.3.3), mille kohaselt võis lepingut muuta poolte kokkuleppel pärast allakirjutamist mõlema poole poolt. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist eraldi suulises vormis sõlmitud lepinguga, mitte aga varemsõlmitud lepingu muutmisega. Nimetatu ei tähenda, et hageja seda lepingut ei pidanud täitma ja üleantud uudismooduli eest tasuma. Kostja tunnistas nii maakohtu istungil (I kd lk 78) kui ka ringkonnakohtu istungil, et tegemist on eraldi tellitud teenusega. Kostja on õigesti pidanud ekslikuks hageja seisukohta, et serveriteenuste eest tehtud ettemaks 107 krooni 8 senti välistab uudismooduli eest tasumise vajaduse. Kostja on selgitanud, et hageja ettemaks puudutas vaid serveriteenust, ilma milleta hageja ei oleks saanud serveriruumi kasutada. Sellise selgitusega tunnistab kostja veelkord, et tegemist on eraldi iseseisvate lepingutega. Samas on tuvastatu oluline, et vastata küsimusele, kas kostja käitus õiguspäraselt, kui sulges 28.11.2007 hageja kodulehe ja e-posti kontod. Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt 06.11.2007 hagejale esitatud arve nr 7033 summas 1770 krooni, mille makstähtaeg oli 27.11.2007, oli tähtaegselt tasumata ja hageja oli alates 28.11.2007 viivituses. Maakohus leidis, et kostja käitumine keelduda edasisest kohustuse täitmisest ja hagejale pakutud teenuse sulgemine oli põhjendatud osaliselt, sest hageja oli arve maksmisega viivituses ja kostja oli hagejale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei käitunud seaduslikult kirjalikult sõlmitud lepingu lõpetamise osas ja ta oleks pidanud tagama hagejale jätkuvalt kirjalikus lepingus kokkulepitud teenuse osutamise. Hageja ei olnud rikkunud 02.08.2007 sõlmitud lepingut ja kostja poolt hageja kodulehe ja e-postikontode sulgemine oli ebaseaduslik. Kostja omandas ka hagejale kuuluva domeeni, mille kostja tagastas hageja seletuse kohaselt hiljem (19.12.2008 kohtuistungi protokoll lk 76). Et kostja keeldus hageja domeeni ümberregistreerimise lubamisest EENet poolt seoses võlgnevusega (peale uudismooduli eest tasumata jätmist muud võlga hagejal ei esinenud), näitab, et kostja omandas vara ilma seadusliku aluseta. Hageja domeeni omandamine ja kinnihoidmine ei olnud seaduslik. Hageja rikkus poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingut, jättes uudismooduli eest tasumata ja kostja poolt kasutatud meede ei vastanud hageja käitumisele. Seega tekitas kostja oma tegevusega hagejale kahju, mille hüvitamist hageja õigustatult nõuab. Kahju hüvitamise nõude osas on ringkonnakohus järgmisel seisukohal. Hageja nõue kahju hüvitise 49 476 krooni 28 sendi väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Vaidlust ei ole pooltel enam selles, et leping nende vahel on lõppenud ja et kostja kohustus ettemaksu 107 krooni 8 senti hagejale tagastama. Ettemaksu väljamõistmise osas ei ole otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus leiab, et väljaostetud tarkvara maksumuse 9 369 krooni 20 senti peab kostja hagejale hüvitama. WEB2 tarkvara maksumus on lepingu alusel tehtud ühekordne makse, millega hageja ostis WEB2 tarkvara ja sai seda kasutada kuni 02.08.2007 lepingu ennetähtaegse ebaseadusliku lõpetamiseni. Kostjal puudus alus omandada hagejale loodud tarkvara. Maakohus jättis kulutuste ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõude rahuldamata tõendamatuse tõttu ja selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja ei põhjenda otsust TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole kulutuste ja tulu hüvitamise nõuet tõendanud, kuigi kohus on 30.03.2009 istungil selleks ettepaneku teinud (I kd t.lk 147). Hageja väited selle

kohta, et kostjal võttis kodulehe valmistamine aega lubatust kauem, ei ole asjakohased, sest hageja hakkas sisuhalduse ja teenuste eest kuumakseid tasuma alates teenuse saamisest 01.10.2007. Kostja pidas kolme kuud normaalseks kodulehe valmistamise ajaks (I kd lk 77). Kui hagejat see ei rahuldanud, oleks tulnud tal kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, kuid nimetatu ei saa olla kahju hüvitamise nõude rahuldamise aluseks käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades. Vastuhagi rahuldamise osas on kohtuotsus õige võla 1770 krooni väljamõistmise osas, kuid muuta tuleb viivise summat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ja kostja olid sõlminud lepingu uudismooduli omandamiseks. Hageja oli esitanud kostjale tellimuse uudismooduli lisamiseks kodulehele ja vastava tellimuse kostja täitis. Uudismoodul oli tellitud 02.11.2007 ja et hageja loobus sellest hiljem, ei anna alust vastuhagi rahuldamata jätmiseks. Asjaolu, et hageja ei osanud talle pakutut kasutada, mida tõendab poolte kirjavahetus, ei anna alust uudismooduli eest tasumata jätmiseks. Hagejal on kohustus põhivõlg koos viivisega tasuda. Kuna ringkonnakohus leidis, et pooled olid sõlminud suulises vormis müügilepingu ja kokkulepe viivise suuruses puudub, tuleb viivise väljamõistmisel lähtuda seadusest. Kostja nõudis vastuhagis viivist perioodi 28.11.2007- 28.11.2008 eest summaliselt 1770 krooni. Ringkonnakohus leiab, et hageja peab väljamõistetud summalt 1770 krooni tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses, lähtudes VÕS §-s 94 sätestatud viivisemäärast, s.o Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.