Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-10-6875
Tsiviilasi
R G hagi Narva Linnavalitsuse vastu tehingu tühistamise nõudes Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R G (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: Narva Linnavalitsus (asukoht: Peetri plats 5, 20309 Narva)
Hageja esitas 11.02.2010.a Viru Maakohtule hagi Narva Linnavalitsuse vastu tehingu tühistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli K G hageja endine abikaasa, kes Viru Maakohtu 20.01.2006.a määrusega tunnistati piiratud teovõimega isikuks ning tema hooldajaks määrati N G, kes kuritarvitas hooldusõigust omakasu eesmärgil, soovides põhjendamatult rikastuda eestkostetava arvelt. Olles notar Sergei Nikonoviga kokku rääkinud müüs eestkostja maha garaaži ja sõiduauto Moskvitš 412. Samuti müüs ta maha K G kuuluva ühetoalise korteri asukohaga XXX linnas. Korteri müük toimus Narva linnavalitsuse korralduse nr. 246-k alusel. Korterist kirjutati välja K G lihane tütar, millest hageja sai juhuslikult 18.08.2008.a teada. Hageja pöördus viivitamatult avaldusega kinnisvaratehingute tühistamiseks Narva linnapea, sotsiaalabiameti direktori ja Narva linnavolikogu esimehe poole. Hageja palub tühistada tehtud kinnisvaratehing, kuna see on tehtud rikastumise eesmärgil.
Tsiviilasi nr 2-10-6875 Viru Maakohtu 17.02.2010 määrus
Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Hageja nõuab võlaõiguslikku müügilepingu, kui ka asjaõiguslepingu, mille pooleks ta ei olnud tühistamist. Samuti ei olnud lepingu pooleks kostjana märgitud Narva linn. Kohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda võlaõigusliku müügilepingu ja omandi üleandmise asjaõiguslepingu, mille poolteks olid K G seadusliku esindajana N G ja kolmas isik tühistamist. Hagejal puudus omandiõigus nimetatud korterile. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saaks küll esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi, kuid vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav. Hageja pole hagis välja toonud milles seisneb tema huvi, kuidas leping tema õiguseid on kahjustanud ja mis on hageja nõude lõppeesmärgiks. Kohus leiab, et hagejal puudub õiguskaitsevajadus TsMS § 3 mõttes ja hageja ei ole õigustatud hagi esitama, seda enam Narva Linnavalitsuse vastu. Narva linnavalitsuse korralduse nr. 246-k näol on tegemist haldusaktiga (HMS § 51), mille tühistamist saab õigustatud isik nõuda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning mille andmine ei tee tsiviilvaidluses Narva linnavalitsusest kostjat. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kohus teeb määruse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS §-dest 168 lg 1, 173 lg 3, 371 lg 2 p 2, 463-466 ja 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.