Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused 05.05.2008 esitatud hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 06.02.2007 lepingu nr 73/07 ja 26.03.2007 lepingu nr 82/07, millega hageja tellis kostjalt laevaehitustöid. Lepingute alusel maksis hageja kostjale ettemaksu summas 1 582 401,17 krooni. Kostja ei asunud töid tegema. Sellest tulenevalt taganes hageja 09.10.2007 avaldusega lepingutest ja nõudis raha tagastamist. Kostja ei ole raha tagastanud. 23.01.2008 saldoteatises on kostja kinnitanud, et ta võlgneb hagejale 1 582 401,17 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates. Intressimääraks on VÕS § 94 sätestatud intressimäär. Alates raha saamisest, s.o 19.07.2007 kuni raha tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumiseni, s.o 10.10.2007, on kostja kohustatud tasuma intressi 14 094 krooni. Alates raha tagastamiskohustuse sisenõutavaks muutumisest (s.o alates 10.10.2007) on kostja kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 sätestatud määras. 01.09.2009 seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 256 310 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1 528 401,17 krooni, intressi 14 094 krooni ja viivise 01.09.2009 seisuga 256 310 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 8% põhinõudest aastas alates 02.09.2009 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on teostanud töid summas 618 606,74 krooni (koos käibemaksuga). 2007. augustis selgus, et hageja on faktiliselt pankrotis ja tal puuduvad seaduslikud alused majandustegevuse jätkamiseks. Samuti oli hagejal võlgnevus BLRT Grupp AS-i kontserni kuuluva äriühingu Turun Korjaustelakka OY ees summas 63 954 eurot. 04.09.2007 toimunud nõupidamisel lubas hageja juhatuse liige kinnitada hageja tegevuse seaduslikkust ja tasuda võlgnevuse Turun Korjaustelakka OY ees. Hageja seda aga ei teinud. Vastavalt kostja ja Turun Korjaustelakka OY vahel 23.10.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingule omandas kostja nõude hageja vastu summas 63 954 eurot. 12.11.2007 tasaarvestas kostja Turun Korjaustelakka OY-lt omandatud nõude hageja poolt tehtud ettemaksuga. Sellest tulenevalt jäi hageja kostjale võlgu 11 725,55 eurot. Hageja on nimetatud summa kostjale tasunud.

Kolmanda isiku seisukoht Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Turun Korjaustelakka OY vaidles hagile vastu. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 528 401,17 krooni, intressi 14 094 krooni ja viivise 256 340 krooni ning viivise 8% põhivõlalt aastas alates 02.09.2009 kuni põhivõla tasumiseni hageja kasuks. Hageja ja kostja menetluskulud jättis kohus kostja kandaja iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Pooled on sõlminud 06.02.2007 ja 26.03.2007 lepingud, millega kostja kohustus teostama hagejale laevaehitustöid. Maksekorraldustest nähtuvalt on hageja tasunud kostjale tööde eest ettemaksuna 11.07.2007 ja 19.07.2007 kokku 1 582 401,17 krooni. 09.10.2007 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks, kuna kostja ei ole lepingut täitnud. Kohtu hinnangul olid paljasõnalised kostja väited, et ta on teostanud töid summas 618 606,74 krooni. Tööde teostamise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Asjaolu, et kostja töid ei teostanud, kinnitab ka see, et kostja on väljastanud 23.01.2008 saldoteatise, mille kohaselt ta võlgneb hagejale 1 582 401,17 krooni. Samuti on kostja tagastanud 09.11.2007 aktiga hagejale lepingu täitmiseks saadud materjalid. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Kuna kostja ei ole töid teinud, siis oli hageja õigustatud lepingust taganema. Kostja väide, nagu annaks hageja väidetav halb majanduslik olukord kostjale õiguse keelduda saadud ettemaksu ulatuses tööde teostamisest, ei tugine seadusele. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja ning kolmas isik kostja poolel sõlminud 23.10.2007 nõude loovutamise lepingu, millega kolmas isik loovutas kostjale nõude hageja vastu summas 63 954 eurot. 12.11.2007 on kostja teinud hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas oma nõudest 52 201,45 eurot hageja nõudega samas summas. Tasaarvestuse avalduse kohaselt jääb hageja tasaarvestuse tulemusena kostjale võlgu 11 725,55 eurot. Maakohus leidis, et kostja väide, et nõuded on tasaarvestatud, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et Turun Korjaustelakka OY-l oli nõue hageja vastu summas 63 954 eurot. Hageja on sellele nõudele vastu vaielnud. Ainuüksi Turun Korjaustelakka OY 14.02.2007 arve koos spetsifikatsiooniga ei tõenda nõude olemasolu. Kostja ei ole tõendanud, millisel alusel oli kolmandal isikul õigus hagejalt nõuda arvel märgitud projektijuhtimise kulusid. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal oleks nõue hageja vastu, siis ei saa tasaarvestust lugeda tehtuks. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha uue otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsus on ebaõige ja põhjendamata. Apellant on seisukohal, et kohtu järeldused ei vasta asja faktilistele asjaoludele ja on erapoolikud, kuna kohus ei ole analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid. Kohtuotsuse kohaselt esitas hageja kostjale 09.10.2007 avalduse lepingust taganemiseks, kuna kostja ei ole lepingut täitnud. Tegelikult ei ole 09.10.2007 kirjas SRC Uusehitused OÜ kinnitanud, et kostja ei ole lepingut täitnud. Nimetatud kirjas SRC Uusehitused OÜ konstateerib, et käesolevaks ajaks ei ole tööd lõpetatud ja ta lõpetab lepingu vastavalt lepingu

p-le 8.3. Vastavalt lepingu nr 73/07 ja lepingu nr 82/07 p-le 8.3 võib tellija lõpetada lepingu, tasudes seejuures kõik tööettevõtja poolt faktiliselt kantud kulud, mis nimetatud projektiga on seotud. Eelnevas 01.10.2007 dateeritud kirjas ei viidanud SRC Uusehitused OÜ samuti asjaolule, et töid poleks teostatud, vaid pretensioon seisnes selles, et selleks päevaks ei ole tööd lõpetatud. Puudub kahtlus, et SRC Uusehitused OÜ on tunnistanud OÜ BLRT Rekato poolt tööde teostamist ja sellega kaasnevat kohustust tasuda tööettevõtjale tema poolt kantud faktilised kulud. 09.11.2007 aktiga tagastas OÜ BLRT Rekato SRC Uusehitused OÜ-le kogu tööde teostamisel kasutamata jäänud materjalide jäägi ja 12.11.2007 avalduse alusel teostas vastastikuste nõuete osas tasaarvestuse, sh. lepingute nr 73/07 ja nr 82/07 alusel tehtud ettemaksude osas kokku summas 826 981,50 krooni. Mingeid vastuväiteid SRC Uusehitused OÜ-lt eelmainitud lepingute osas ega ka teostatud tasaarvestuse osas ei laekunud. Järelikult on ebaõiged kohtu kinnitused, et tööde teostamise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Alusetu on ka kohtu seisukoht, et asjaolu, et kostja töid ei teostanud, kinnitab ka see, et kostja on väljastanud 23.11.2008 saldoteatise, mille kohaselt ta võlgneb hagejale 1 582 401,17 krooni. Selline dokument asjas puudub. Dokument, millele kohus osundab, on tegelikult väljavõte OÜ BLRT Rekato müügireskontra saldost, kus OÜ BLRT Rekato raamatupidaja teatab SRC Uusehitused OÜ raamatupidajale, et seisuga 23.11.2008 OÜ BLRT Rekato arvel SRC Uusehituse OÜ poolt tehtud ettemaks. Vastavalt raamatupidamiseeskirjadele on sellel dokumendil vaid informatiivne tähendus. Et äriühingutevahelised arveldused olid veel lõpuleviimata saatis OÜ BLRT Rekato 18.03.2008 SRC Uusehitused OÜ-le võlanõude summas 16 348,25 eurot ja pankrotihoiatuse. Alles 28.03.2008 eelnimetatud nõudele esitatud vastuses asus SRC Uusehitused OÜ esindaja kinnitama, et OÜ BLRT Rekato ei asunud kokkulepitud ajal töid tegema ja SRC Uusehitused OÜ oli sunnitud lepingud lõpetama ning tasutud ettemaksu summas 101 176,55 eurot ja materjalid tagasi nõudma. Sellised kinnitused on vastuolus 01.10.2007 ja 09.10.2007 SRC Uusehitused poolt saadetud kirjade sisuga. Kohtuotsuses puudub motiveering, miks kohus jätab tähelepanuta SRC Uusehitused OÜ 09.10.2007 kirja, mille kohaselt vastustaja lõpetab lepingu vastavalt lepingu p-le 8.3, millest omakorda tulenes vastustaja kohustus tasuda tööettevõtja poolt faktiliselt kantud kulutused. Samuti ei ole kohus selgitanud, millised asjaolud annavad kohtule aluse lugeda vastustaja 28.03.2008 kirjas toodud kinnitused usaldusväärsemateks varasematest kinnitustest. Apellant on seisukohal, et kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid Turun Korjaustelakka OY nõude osas. SRC Uusehitused OÜ ei ole kunagi vaidlustanud ega vaidlusta, et Turun Korjaustelakka OY tegi talle töid tankeri ehitusele vastavalt SRC Uusehitused OÜ poolt aktsepteeritud 23.02.2006 pakkumisele 19/04/06 kokku summas 107 790 eurot (tl 224). Vastavalt nimetatud pakkumisele ei kuulunud ülalmärgitud hinna sisse projektijuhtimiskulud, reisimisega seonduvad kulud, päevarahad, kulutused hotellile, reisil oleku aeg ja transpordikulud. Kuna algselt planeeris Hageja teostada nimetatud tööd Soome Vabariigis, siis ei pööranud ta nendele kuludele tähelepanu. Tegelikult otsustati vastustaja poolt, et nimetatud tööd tuleb teostada Eestis ja sellega seoses lisandusid kolmanda isiku töötajate Tallinnasse reisimise ja siin viibimisega seonduvad kulud, milline summa lõppkokkuvõttes kujunes arvestatavaks ja need olid täpselt kajastatud arvele lisatud spetsifikatsioonis. Hageja ei ole vaidlustanud Turun Korjaustelakka OY töötajate poolt ülalmärgitud tööde teostamist Eestis, kuid ekslikult kinnitab, et need kulutused ei olnud nendega eelnevalt kooskõlastatud. Tegelikult on need kulud (nende tekkimisel) aktsepteeritud Turun Korjaustelakka OY pakkumise 19/04/06 vastuvõtmisega 23.02.2006. Pakkumises on Turun Korjaustelakka OY selgelt fikseerinud, et need kulud pakkumises näidatud hinda ei kuulu ja kuuluvad seega

hüvitamisele vastavalt faktilistele kulutustele. Mingeid muid sisulisi vastuväiteid nende kulude osas esitatud ei ole, peale selle, et vastustaja leiab, et neid ei ole eelnevalt temaga kooskõlastatud. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud seadust. Kohus on otsuses asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole töid teinud, siis oli hageja õigustatud lepingust taganema VÕS § 116 lg 1 alusel. Kostja väide nagu annaks hageja väidetav halb majanduslik olukord kostjale õiguse keelduda saadud ettemaksu ulatuses tööde teostamisest, ei tugine seadusele. Asjas on vannutatud audiitorite arvamus (tl 28) selle kohta, et SRC Uusehitused OÜ-l on seisuga 31.12.2006 negatiivne omakapital summas 43 miljonit krooni ning ettevõte ei ole võimeline oma lühiajalisi kohustusi täitma, kuivõrd prognoositav aasta rahavoog äritegevusest on selleks ebapiisav ning tegevuse jätkuvus sõltub likviidsuse taastamisest. Vastavalt VÕS § 111 lg-le 4 lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Sel põhjusel OÜ BLRT Rekato 04.09.2007 toimunud nõupidamisel ja ka 12.10.2007 kirjas palus põhjendatult kinnitada dokumentaalselt SRC Uusehitused OÜ tegevuse seaduslikust ja põhjendatult peatas lepinguliste kohustuste täitmise. Maakohus leidis ekslikult, et OÜ-l BLRT Rekato puudus alus mitte täita oma kohustust tööde teostamisel ettemaksu summa piires. Apellant väidab, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. 09.09.2009 eelistungil esitas apellant vastuhagi Reval Shipbuilding OÜ vastu lepinguliste kohustuste täitmise tuvastamiseks ja 185 195 krooni nõudes. Kohus keeldus protokollilise otsusega vastuhagi menetlusse võtmast. Apellant pidas sellist vastuhagiga seonduvat küsimuse lahendamist TsMS nõuetele mittevastavaks, osundades, et vastuhagi menetlusse võtmine või mittevõtmine tuleb lahendada kohtumäärusega vastavalt TsMS § 372 lg 5. Kohus selgitas, et keeldumise täpsemad asjaolud ja seaduslikud alused saavad apellandile teatavaks 28.09.2009 avaldatavas kohtulahendis ja apellandil on võimalus esitada selles osas apellatsioonkaebus kohtu tegevuse peale. TsMS § 373 lg 1 kohaselt on kostjal õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga, kui vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise või vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiret läbivaatamist. Sellist kohtu poolt TsMS 372 lg 5 sätte eiramist tuleb apellandi arvates käsitleda menetlusnormi olulise rikkumisena, mis tingib kohtulahendi tühistamise. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on kolleegiumi arvates otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, mis tingib otsuse tühistamise ja saatmise uueks läbivaatamiseks maakohtule. TsMS § 373 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on kostjal õigus esitada kuni kohtuvaidluseni maakohtus hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi), kui

vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele ja kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. 09.09.2009 toimunud maakohtu eelistungil on kostja esitanud vastuhagi lepingulise kohustuse täitmise tuvastamiseks ja hagejalt 185 195 krooni väljamõistmiseks. Eelistungi protokolli kohaselt selgitas maakohtu kohtunik, et keeldub vastuhagi menetlusse võtmast ja kirjalik määrus selle kohta tehakse teatavaks koos kohtuotsusega. Kolleegium leiab, et maakohus on vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 373 lg 1 annab hagejale võimaluse esitada vastuhagi, mis kuulub läbivaatamisele koos põhihagiga. Kostjal on õigus otsustada, kas ta esitab ainult vastuväited hagile või vastuhagi. Arvestades, et maakohus pidas 09.09.2009 eelistungit, siis oli vastuhagi esitamine lubatud ja see oleks tulnud maakohtul läbi vaadata koos hagiga. Kostja palus vastuhagis tuvastada, et ta on kohustuse hageja ees, mis tulenes 06.02.2007 sõlmitud lepingust nr 73/07 ja 26.03.2007 sõlmitud lepingust nr 82/07, osaliselt täitnud ja välja mõista võla. Seega välistaks vastuhagi rahuldamine põhihagi rahuldamise. Kostjal on vastuhagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks õigus esitada tõendeid ning hagi ja vastuhagi koos menetlemine tagab asja õige lahendamise. Eeltooduga on maakohus rikkunud vastuhagi vastuvõtmisest keeldumisega menetlusõiguse norme, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise ja asja saatmise uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium märgib, et maakohus peab asja menetledes juhtima menetlust selliselt, et pooled saaksid oma menetlusõigusi seaduses sätestatud viisil teostada. 09.09.2009 toimunud eelistungil on maakohus suulises vormis teatanud, et keeldub vastuhagi menetlusse võtmast. Õige on kaebaja väide, et maakohus oleks pidanud vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise vormistama TsMS § 373 lg 5 järgi määrusega. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumisel ja selle menetlusse võtmisel hagina on oluline hinnata, kas esitatud vastuhagi on võimalik menetleda iseseisva hagina. Vastuhagis esitatud nõude aluseks olevad asjaolud võivad kuuluda tuvastamisele ka põhihagis tehtud otsuses. Sellisel juhul võib olla vastuhagi menetlusse võtmine eraldi hagina TsMS § 371 lg 1 p 4 või p 5 järgi välistatud, kuna tegemist on sama vaidlusega, samade poolte vahel samal alusel. Eeltoodu rikub kostja tsiviilkohtumenetlusõigusi ja ei taga asja õiget lahendamist. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse seoses menetlusõigusnormi olulise rikkumisega, siis kolleegium ei vasta apellatsioonkaebuse väidetele maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ja nendest tehtud järelduste kohta. Poolte menetluskulud tuleb jagada asja läbivaatamisel maakohtus.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.