15.veebruar 2010 kell 16.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
OÜ Ehagi OSvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
380 000 krooni Hageja: OÜ E(registrikood xxx; asukoht xxx), seadusjärgne esindaja: Hageja lepinguline esindaja OS(OÜ Emerlin Consult ÕB ) Kostja: OS(isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde (OÜ Karl Saavo Ab )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi läbi vaadatud kohtuistungil
28.01.2010
Kohtuistungil osalesid
O. Smirnova, V. Murde
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OÜ Ehagi OS vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja OÜ E(xxx) kanda.
3.Mõista OÜ-lt E(xxx) Eesti Vabariigi kasuks välja käekirjaekspertiisi kulu 2 880 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni. Ekspertiisikulu tuleb riigituludesse tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
4.Tühistada hagi tagamine ning kustutada OS(xxx) kuuluvale kinnistule, korteriomandile asukohaga XxxTallinnas, registriossa nr xxx OÜ Ekasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 448 000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
17.07.2008 OÜ E esitas Harju Maakohtule hagi OS vastu 448 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 05.11.2007 OÜ E sõlmis laenulepingu MD, mille kohaselt hageja laenuandjana andis laenusaajale MDlaenu summas 380 000 krooni. Hageja täitis oma kohustused ning samal päeval andis sularahas 170 000 krooni MD, ülejäänud summa 210 000 krooni anti MD 12.11.2007. Lepingu kohaselt MD kohustus maksma intressi 3 % laenusummast ning hiljemalt 05.05.2008 pidi tagastama laenusumma koos intressidega summas 448 400 krooni. MDsuri 29.03.2008. Enne oma surma tegi MD testamendi oma abikaasa OS nimele. MD pärimisasja menetlenud notari A. Ainsoni soovitusel hageja teatas MD võlgnevusest kostjale ning soovis küsimuse lahendamiseks kohtumist. Kostja hagejale ei vastanud ega ole hagejaga ühendust võtnud. Hageja taotleb hagi rahuldada, kostjalt välja mõista 448 000 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
27.10.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et võttis vastu 30.10.2007 koostatud testamendi järgi MD(MD) pärandvara, mille koosseisu kuuluba korteriomand asukohaga Xxx Tallinnas ning Tallinna Äripangas olevad rahalised vahendid. Kostja kinnitab, et 05.11.2007 laenulepingu alusel ei ole MD saanud OÜ-lt E ei 05.11.2007 ega 12.11.2007 sularaha summas 380 000 krooni. Hageja väited MD 380 000 krooni sularaha üleandmise kohta ei ole usaldusväärsed. Kostja kinnitusel oli MD näol tegemist isikuga, kes oli pidevalt alkoholijoobes. Alkoholi liigtarvitamist tõendavad kirjalikud tõendid, millest nähtub, et isegi ravi ajal oli MD alkoholijoobe seisundis. Ei ole usaldusväärne, et äriühing, mille põhikiri on kinnitatud 11.12.2006 ning esmakanne tehtud 09.03.2007, andis juba 2007.a. novembris laenu summas 380 000 krooni pool-asotsiaalsele isikule. Kostja arvates puudusid hagejal sellised rahalised vahendid. Pärandaja arvelduskonto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks saanud 380 000 krooni. Samast konto väljavõttest nähtuvalt oli pärandaja sissetulekuks ainult pension 2283 krooni. Ei ole usutav, et laenuandja ei kontrolli võimaliku laenusaaja maksevõimet. Kostja esitab tõendid, millest nähtub, et pärandaja allkiri erineb 05.11.2007 laenulepingul ning 05.11.2007 ja 12.11.2007 kassa väljaminekuorderitel olevatest allkirjadest. Eeltoodu alusel on kostja veendunud, et hageja ei ole andnud MD laenu summas 380 000 krooni ja tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 ei ole MD pärijal tekkinud kohustust see summa tagasi maksta OÜ-le E .
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE SUHTES
Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 28.11.2009 märkis, et MD oli korralik isik, mida on võimalik tõendada tunnistajate L. L ning V. R ütlustega. Hagejale oli teada, et laenusaaja on pensionär, kuid laenu saamiseks MD esitas testamendi, mille järgi MD pärandab kogu oma vara oma õe vennapojale SL, MD oli lahutatud ning seega hageja huvi laenuandjana oli kaitstud.
Hageja tegutseb kinnisvara müügi tehingutega, laenu ja liisingu andmisega, mistõttu on alusetud kostja väited, et hagejal puudusid laenu andmiseks vahendid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kuulanud ära menetlusosalised, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, kohus leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
2.Hageja on esitanud laenulepingu täitmise nõude võlgniku pärija vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. MDsurma ajal 29.03.2008 kehtinud pärimisseaduse (PäS) § 130 lg 1 järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on laenusaaja pärijana pärandi vastu võtnud. Eeltoodu alusel tuleb kostja kui laenusaaja pärija vastu nõude rahuldamise eeldusena esmalt tuvastada, et pärandajal oli täitmata kohustus hageja ees.
3.Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (VÕS § 9 lg 1). Kirjalikult vormistatud tehingu puhul tõendab lepingupoole tahet leping sõlmida eelkõige omakäeline allkiri lepingul (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1).
4.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud MD laenulepingu sõlmimist ega 380 000 krooni MD sularahas väljamaksmist. Kostja taotlusel viidi käesolevas tsiviilasjas läbi käekirja ekspertiis, et teha kindlaks, kas 05.11.2007 laenulepingu ning 05.11.2007 ja 12.11.2007 kassa väljaminekuorderid on allkirjastanud MD. 02.06.2009 ekspertiisiaktis nr DK-0147-09/1741 kohtueksperdid Helle R ja Galina R andsid arvamuse, et MD tõenäoliselt ei ole allkirjastanud OÜ E ja MD vahel 05.11.2007 vormistatud venekeelset laenulepingut, samuti MD tõenäoliselt ei ole saajana alla kirjutanud OÜ E 05.11.2007 ja 12.11.2007 kassa väljaminekuorderitele. Ekspertiisiaktile lisatud, alates 01.05.2001 kehtiva hindamisskaala kohaselt eksperdi tõenäoline eitav hinnang tähendab, et vastavalt eksperdi poolt läbiviidud uuringutele selgus, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja allkiri tõenäoliselt ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt; esinevad identifikatsioonilised tunnused ei võimalda kategoorilisemat arvamust anda, kuid on suur tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtu siseveendumus hagi tõendamatuse kohta on kujunenud ekspertiisiakti objektiivsel hindamisel koos teiste asjas kogutud tõenditega vastavalt TsMS § 232 lg-le 1. OÜ E registreeriti Äriregistris osakapitali suurusega 40 000 krooni. Kostja esitas kohtule Krediidiinfo andmebaasist 05.12.2008 saadud hageja 2007.a. raamatupidamise aruande väljatrüki. Nimetatud aruandest ei nähtu MD(või kellelegi teisele) laenu andmist. Samade andmetega aruanne oli 25.06.2008 esitatud Äriregistrile ja 12.03.2009 kättesaadav Äriregistri andmebaasis, mistõttu kohus ei pea usaldusväärseks tõendiks hageja poolt 12.03.2009 esitatud 2007.a. majandusaruande koopiat, milles on kajastatud muude lühiajaliste nõuete real 380 000 krooni. Hageja esitatud tõendi ebausaldusväärsust suurendab asjaolu, et väidetav 2007.a. majandusaasta aruanne on selles näidatud kuupäeva kohaselt allkirjastatud 23.05.2007, seega enne majandusaasta 31.12.2007 lõppemist. Samuti oli Äriregistri andmetel 2007.a. hageja kogukäive ainult 228 000 krooni. Eelnev kinnitab kostja väiteid, et hagejal ei olnud 2007.a. novembris selliseid rahalisi vahendeid, et OÜ E oleks saanud hagis nimetatud ulatuses MD laenu anda. Väidetavat väljamakse tõendamiseks ei ole piisavad
hageja raamatupidamisprogrammist tehtud väljatrükid, sest programmi sisestatud andmeid on lihtne vastavalt vajadusele muuta.
6.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt veenvad hageja väited, et MD enda soovil väljastati talle laenu 380 000 krooni sularahas, seejuures hagejat ei huvitanud, milleks MD laenu vajas, hageja oli teadlik, et laenusaaja on pensionär ning luges piisavaks laenutagatiseks testamendi, millega MD pärandas kogu oma vara oma õe vennapojale (tõenäoliselt on hageja eksinud ning tegemist on õe pojapojaga). Testament ei tõenda vara olemasolu, seega ei saanud testament, millega pärandatakse kellelegi umbmäärane vara, olla tõsiseltvõetav laenutagatis. Seejuures tuleb arvestada, et laenuandmine ei olnud hageja tegevusala: äriregistri andmetel on hageja põhitegevusaladeks „kinnisvara ostu, müügi, rendileandmise ja hindamise vahendamine“ ning 2007.aastal on hageja tegevusalaks märgitud „hoonehalduse abitegevused“. On mõistlik eeldada, et kui sellisel äriühingul mingil põhjusel tekib vajadus eraisikule laenu anda, siis kontrollitakse laenusaaja maksevõimet hoolikalt ning nõutakse ka piisavat tagatist, mille arvelt oleks reaalselt võimalik vajadusel laenuvõlgnevus kustutada. Juhul, kui testament olnuks hageja jaoks piisavaks tagatiseks ning MD tõepoolest esitanuks laenu saamiseks testamendi, on mõistlik eeldada, et laenu tagamiseks esitatakse kõige värskem testament. 30.10.2007, so enne 05.11.2007 laenulepingu väidetavat allkirjastamist oli MDallkirjastanud notariaalse testamendi, millega pärandas kogu oma vara kostjale. Puudub mõistlik põhjus, miks laenu tagatiseks anti kehtetuks muutunud testament. Kahtlusi, et MDnimel on laenudokumendid allkirjastanud keegi teine isik, süvendab veel see, et hageja valduses oli MD23.03.2005 allkirjastatud notariaalne testament, millega MD pärandas oma vara S L (L ) ning määras asepärijaks I L i. kirjalikus vastuses MD alkoholilembuse kohta esitatud väite ümberlükkamiseks taotles hageja tunnistajana üle kuulata MD õe L L . Võttes lisaks arvesse, et hageja on pidanud oluliseks rõhutada MD abielu lahutamist, iseloomustab M. D kui korralikku inimest, kuid samas nimetab kostjat MD alkoholitarvitamise põhjustajana, on kostja ja MD sugulaste vahelised suhted tõenäoliselt halvad. Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtlusi, et laenulepingu kaudu võisid loodetud pärandist ilma jäänud sugulased proovida kostjalt MD pärandit kätte saada.
7.Kõige eeltooduga on tõendatud, et MD ei ole vaidlusalust laenulepingut ega sularaha väljamaksuordereid allkirjastanud. Seega ei ole M. D hageja ees tekkinud sellest laenulepingust mingeid kohustusi, mis oleksid pärijale üle läinud. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
8.TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu ja kustutab kostjale kuuluva korteriomandi registriosast hageja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 179 lg 1 alusel kohus mõistab käesoleva kohtuotsusega OÜ-lt E Eesti Vabariigi kasuks välja käekirjaekspertiisi maksumuse. Ekspertiisiaktile lisatud õiendi kohaselt kulus ekspertiisi teostamiseks 16 tundi, ekspertiisi tunnihind Vabariigi Valitsuse 21.12.2001 määruse nr 438 alusel on 180 krooni, ekspertiisi kogumaksumus 2880 krooni. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb ekspertiisitasu riigituludesse tasuda kohtulahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS§
179 lg 9 alusel on hageja kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest kuni ekspertiisitasu tasumiseni lisaks tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Käesolevas tsiviilasjas kohus kohustas käekirja ekspertiisi taotluse esitanud kostjat tasuma ekspertiisikulu ettemaksuna. IP tasus 20.04.2009 kohtu tagatiste kontole OS eest ekspertiisi tasu ettemaksuna 2500 krooni. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda ning kohus mõistis ekspertiisitasu välja hagejalt, tuleb kohtu tagatiste kontole tasutu TsMS § 150 lg 7 alusel kostjale tagastada. TsMS § 150 lg –te 4 – 6 kohaselt ekspertiisitasu ettemaksu tagastab kohus üksnes kostja OS avalduse alusel. Avalduses tuleb ära näidata arveldusarve number, millele tagastatav summa kanda, samuti selle arveldusarve omaniku nimi ja isikukood.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.