Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hagejate nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (I kd tl 1-5), muude hagejate esitatud menetlusdokumentide (I kd: tl 57-59, 67-69 ja 104-106; II kd tl 35-37) ning kohtuistungitel väidetu kohaselt toimus 2003.a suvel hagejate R.ja U. K. ning kostjate S.V.i (hagejate tütar, end. Z.) ja tema tollaegse abikaasa A.Z.i vahel perenõupidamine, millel lepiti suuliselt kokku, et hagejad toetavad kostjaid hoonestatud kinnistu (asuk. Xxx xx xxxxx linn) soetamisel ja renoveerimisel ning muul moel, samuti tasuvad kostjate kohustuste eest kolmandatele isikutele. Kokkuleppe kohaselt pidid kostjad tasutud summad ajapikku võimalusel tagastama, kusjuures täpset tagastamise kuupäeva kokku ei lepitud. Perenõupidamisel otsustatu kohta on hagejad esitanud tunnistajate, kostjate laste, A.V. ja S.V., ütlused. Hagejad tegid kostjaile rahalisi ülekandeid ja tasusid nende eest makseid heast tahtest ja soovist aidata, olemata selleks õigustatud ega kohustatud (konto väljavõtted tl 6-23). Hagejad eeldasid raha kostjatele üle kandes, et saavad selle ka tagasi. Hagejad kandsid kostjatele raha vaid soovist neid aidata üle saada majanduslikest raskustest ning usus, et kostjad asuvad raha tagasi kandma. Juhul kui hagejad soovinuks anda kostjatele raha tagasimaksmiseta, siis vormistanuks nad seda kinkelepinguga või oleks andnud kostjatele kuidagi teada sellest, et see on kostjatele kingituseks (näiteks selgitusega maksekorraldustele). Kostjatel endil ei jätkunud raha enda pere toitmiseks ja garderoobi ostmiseks (nimetatud asjaolu tuleneb kostjate esitatud pangakontode väljavõtetest), kuna selleks oli ainult kostja S.V.i töövõimetuspension. Hagejate arvates ei ole tähtis, kas kostjad kasutasid hagejatelt laenatud raha täielikult või osaliselt kinnistu xxx xx parendamiseks. Isegi juhul kui kostjad palusid hagejatel laenata raha ühe eesmärgiga, kuid kasutasid laenuraha teise eesmärgiga, on tegemist ikkagi laenuga, mis tuleb tagastada. Konkreetsed rahalised maksed ja selgitused olid järgnevad: I. R.K.e kontolt Hansapangas (a/a nr xxxxxxxxxxxxxx, väljavõte I kd tl 8-18, edaspidi R.K.e konto) on kantud S.V.i kontole Hansapangas (a/a nr xxxxxxxxxx, edaspidi konto 1) ja kontole Ühispangas (a/a nr xxxxxxxxxxxxxx, konto 2) kokku 96 000 (üheksakümmend kuus tuhat) krooni. 17.01.2004 10.02.2004 28.02.2004 20.04.2004 03.03.2005 26.06.2005 27.06.2005 26.07.2005 07.11.2006 08.11.2006 17.12.2006

4000.00 3000.00 1000.00 3000.00 5000.00 5000.00 5000.00 5000.00 25 000.00 25 000.00 2000.00

selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 1 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 1 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 1 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 1 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 2 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 2 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 2 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ kontole 2 selgitusega „kaevu ehituseks“ kontole 2 selgitusega „kaevu ehituseks II laen“ kontole 2 selgitusega „makseabiks“ kontole 2 2 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 17.02.2007 05.10.2007 10.12.2007

1000.00 10 000.00 2000.00

selgitusega „makseabiks“ kontole 2 selgitusega „võlg“ kontole 2 selgitusega „makseabiks“ kontole 2

Nagu nähtub kostja S.V.i konto 1 väljavõttest (II kd tl 2), on ajavahemikus 01.06.2003 kuni 03.12.2007 hagejatelt saadud raha kogusummas 12 500 krooni (ülekanded 2004.aastal ning allpool punktis V toodud 03.01.2004.a ülekanne 1500 krooni) kostja S.V. kasutanud toidu ning ravimite ostmiseks, mis kahtlemata kuulub pere vajaduste hulka. S.V.i konto 2 väljavõtte (II kd tl 4-23) kohaselt on hageja R.K.elt 03.03.2005 laekunud raha on kostja S.V. 18.03.2005 kandnud kostja A.Z.i kontole üle. Sama konto väljavõte näitab, et hageja R.K.elt 26. ja 27.06.2005 ning 26.07.2005 saadud raha, kokku 15 000 krooni, on kostja S.V. kulutanud toidu, ravimite, kodumasinate ja - kaupade ning ehitusmaterjalide, samuti lastele jalatsite ostmiseks. Kaevu ehituse laenu kohta on hagejad esitanud TÜ Puur 18.11.2006.a arve/saatelehe nr 168 (I kd tl 81), millest nähtub, et puurkaevu ehitus maksis 45 000 krooni ja milleks on hagejad andnud kostjatele laenu 50 000 krooni. Nimetatud raha on kostja S. V. võtnud oma kontolt 2 kaevu ehitamise osamakse tasumiseks. 17.12.2006 saadud raha on kostja S.V. konto väljavõttest lähtuvalt kulutanud lastele riiete ostmiseks, 17.02.2007 laekunud raha aga ehitusmaterjalide ning toidu ostmiseks. Hagejate andmetel palusid kostjad 2007.aasta oktoobri ja detsembri kuudes raha kas küttepuude ostmiseks või teiste majapidamiskulude katteks. Nagu nähtub kostja S.V.i konto 2 väljavõttest, on kostja hageja R.K.elt 05.10.2007 laekunud 10 000 krooni kasutanud kodukaupade, toidu, ehitusmaterjalide ning jalatsite ostmiseks. II. 21.07.2003.a on R.K.e kontolt kantud OÜ Pille Kinnisvara kontole a/a nr xxxxxxxxxxxx kantud 5000 (viis tuhat) krooni Sindis asuva xxx tn xx maja ettemaksuks. Kuna Sindi linna xxx tn xx kinnistu kuulub A.Z.ile ja S.V.ile, mitte R.K.ele, on R.K. täitnud teise isiku kohustust. Nimetatud väite kinnitamiseks esitas hageja 17.09.2003.a ehitiste müügilepingu ja pandilepingu (I kd tl 70-74), mille p 4.1. kohaselt müüakse lepinguobjekt (ehitised asukohaga xxxx xx Sindi linnas Pärnu maakonnas – lepingu p 1.1.) ostjale, kes on kostja A.Z., 350 000 krooni eest, millisest summast 15 000 krooni on ostja poolt müüja soovil tasutud enne lepingu sõlmimist OÜ-le Pille Kinnisvara ning nimetatud summa laekumisega loeb müüja selle endale tasutuks. Lepingust tuleneva kostja A.Z.i maksekohustuse on osaliselt (5000 krooni tasumise osas) täitnud hagejad, kuna kostjatel puudusid selleks vajalikud rahalised vahendid. III. Lisaks on R.K.e kontolt kantud OÜ Gutmeister kontole a/a nr xxxxxxxxxxxx selgitusega „S.V.i lepingu täiteks“ 41 232 (nelikümmend üks tuhat kakssada kolmekümmend kaks) krooni alljärgnevalt: 13.06.2007 14.06.2007 15.06.2007 18.06.2007 20.06.2007

10 000.00 10 000.00 10 000.00 10 000.00 1232.00

Ka siinkohal on tegemist teise isiku võetud kohustuse täitmisega. Hagejad on esitanud OÜ Gutmeister 21.07.2009.a tõendi (I kd tl 82), millest nähtub, et Sindis xxx xx asuva elamu katuse vahetus maksis 63 468.66 krooni, mille summast osa ongi hageja poolt tasutud.

3 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 IV. R.K.e kontolt on kantud kostja A.Z.i kontole Ühispangas a/a nr xxxxxxxxxxxxxx13 000 (kolmteist tuhat) krooni alljärgnevalt: 22.10.2003 22.11.2003 26.08.2004

5000.00 5000.00 3000.00

selgitusega „akende jaoks“ selgitusega „privatiseerimiseks“ selgitusega „majandusabiks“

22.10.2003.a makse osas on hageja esitanud AS Glaskek ja kostja A. Z. 10.10.2003.a ostumüügilepingu nr 17185 ja kviitungid (I kd tl 78-80), mille kohaselt müüdi kostjale aknaid hinnaga 14 400 krooni, millest 7000 krooni oli tasutud lepingu sõlmimisel ning ülejäänud summa 28.10.2003, s.o peale hagejate raha kostja kontole laekumisel (vt ka allpool). 22.11.2003.a ülekande selgituseks on hagejad esitanud Pärnu maavanema 28.10.2003.a korralduse 28.10.2003 nr 623-m (I kd tl 75) mille p.5 kohaselt oli maa asukohaga xxx xx Sindi linnas Pärnu maakonnas ostu-müügihinnaks määratud 9600 krooni. Müügileping allkirjastati 16.12.2003 (I kd tl 76-77), mille p. 3.1. kohaselt on lepingu ese (xxxx tn xx katastriüksus koos selle oluliste osadega) müüdud vastavalt Pärnu maavanema 28.10.2003 korraldusele nr 623-m ostjale, kes on kostja A.Z., hinnaga 9600 krooni, millega on maa ostmüük täielikult tasutud ja mille saamist müüja esindaja kinnitab käesoleval lepingul oma allkirjaga. V. Ajavahemikul 01.01.2003 kuni 24.01.2008 on hageja U.K. kontodelt Hansapangas a/a nr xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx (väljavõte I kd tl 19-23) kantud S.V.i (Z.) kontodele 1 ja 2 ning kontole Hansapangas a/a nr xxxxxxxxxxxx kokku 12 000 (kaksteist tuhat) krooni, millest S.V. on saanud 11 700 (üksteist tuhat seitsesada) krooni, alljärgnevalt: 03.01.2004 18.11.2006 03.02.2007 03.04.2007 08.09.2007

1500.00 3000.00 1500.00 3500.00 2500.00

selgitusega „omale 1200, lastele 300“ selgitusega „makseabiks“ selgitusega „makseabiks“ selgitusega „makseabiks“ selgitusega „makseabiks“

Nagu nähtub kostja S.V.i konto xxxxxxxxxxxx väljavõttest, on ta ajavahemikus 01.06.2003 kuni 03.12.2007 tema kontole hageja U.K.lt (18.11.2006.a ja 03.02.2007.a) laekunud 4500 krooni kasutanud ka pere huvides. S.V.i konto 2 väljavõtte kohaselt on ta hageja U.K.lt 03.04.2007 laekunud 3500 krooni kasutanud toidu, ehitusmaterjalide ning riiete ostmiseks, 10.09.2007 saadud 2500 krooni aga toidu ostmiseks. Hageja on esitanud ka 28.08.2007.a ostu-müügilepingu nr 78370 (I kd tl 83), mille kohaselt müüs OÜ Glaskek kostja S.V.ile aknaid hinnaga 4651 krooni, mille summast on kostja S.V. tasunud 2351 krooni (19.09.2007.a kviitung I kd tl 84), s.o peale 2500 krooni enda kontole hageja U.K. kontolt laekumist. VI. Samalt U.K. kontolt on kantud A.Z.i kontole a/a nr xxxxxxxxxxxxxx 1000 (üks tuhat) krooni 23.10.2003.a. selgitusega „juurdemaks akende jaoks“. Selles osas on tegemist täiendava maksega ülalmärgitud kaashageja poolt 22.10.2003.a tehtud maksele. Lähtudes eeltoodust, on R.K.e kontolt kantud S.V.i ja A.Z.i kontodele kokku 155 232 krooni ning U.K. kontolt 12 700 krooni, seega kokku on hagejad kandnud kostjatele 167 932 krooni.

4 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 Pärast kostjate abielu lahutamist 03.12.2007.a (I kd tl 60) asusid hagejad nii kostjatele otse kui ka nende eest tasutud summasid tagasi nõudma, algul suuliselt, hiljem ka kirjaliku pretensiooniga (pretensioon 17.05.2008.a, I kd tl 24-26). Kostjad seda senini teinud ei ole, A. Z. vastas 30.05.2008.a (I kd tl 27), et nõudmisel puudub õiguslik alus. S. V. ei ole hagejate pretensioonile vastanud. Nagu nähtub rahaliste maksete selgitustest – „majapidamise vajadusteks“, „makseabiks“, „kaevu ehituseks“, „akende jaoks“, „privatiseerimiseks“, on nimetatud rahasummad täies mahus kasutatud kostjate ühisvaras oleva Sindi linna xxx tn xx kinnistu renoveerimiseks ja parendamiseks, samuti maa erastamiseks. Seega on kostjad kasutanud ühiselt 167 932 krooni oma elukoha ja elujärje parendamiseks. Hagejad on viitega perekonnaseaduse (PkS) § 14 lg 1 ja § 20 lg 2 arvamusel, et saadud summade näol oli kokkuleppest tulenevalt tegemist perekonna huvides võetud rahalise kohustusega ning paluvad nimetatud summad kostjailt välja mõista järgnevalt: - välja mõista kostjatelt solidaarselt hagejatele neile pangamaksetega üle kantud 121 700 krooni; - välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja R.K.e kasuks teise isiku võetud kohustuse täitmise eest 46 232 krooni. Juhul kui kohus ei tuvasta laenusuhte olemasolu, paluvad hagejad kostjatele üle kantud või nende eest tasutud summad välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 ja § 1028 lg 1).

Kostja A.Z.i seisukohad, vastuväited ja tõendid, teiste menetlusosaliste seisukohad kostja vastuväidetele Kostja A.Z. oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 36-40) ja teistes menetlusdokumentides (I kd tl 63-66, 93-97, 129-130, 147-148 ja II kd tl 27-32) ning kohtuistungitel hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostjal puudub teave, mille jaoks hagejad oma tütrele S.V.ile ülekandeid teostasid. Väide, et kõik hagejate poolt ülekantud rahad läksid täies mahus xxx tn xx kinnistu renoveerimiseks on väär ja vastuoluline ka hagiavalduses faktilistes asjaoludes kirjeldatuga. Hagejad on jätnud selgitamata, kuidas R. K. poolt 05.10.2007.a ja 10.12.2007.a tütrele S. V. teostatud ülekanded seotud kostjate ühisvaras oleva xxx tn xx kinnistu renoveerimiseks, kui pooled olid alates 03.10.2007.a lahutatud ning S. V. elas oma uue elukaaslase juures hagiavalduses toodud aadressil xxx xxx-x, Pärnu linnas. Seega ei näita selgitusse märgitud „makseabiks”, „akende jaoks”, „majandusabiks” ja „majapidamise vajadusteks” ülekannete teostamine rahaliste vahendite andmist perekonna huvides hagejate poolt kirjeldatu kohaselt. Kuna käesoleval ajal jagavad kostjad ühisvara, soovivad hagejad kokkuleppel S. V.panna kostjale täiendavaid kohustusi. Hagejate poolt hagiavalduses kirjeldatu kohaselt ei nähtu, mille alusel hagejatel tekkis kohustus teha kostjate kasuks ülekandeid ning hagejad ei ole tõendanud, et A. Z.oli S.V. kontodele tehtud ülekannete osas üldse teadlik. Hagejad on märkinud, et nad on kandnud raha S. V. ja A. Z. kontodele oma heast tahtest ja soovist kostjaid aidata. Eelnimetatud soovi kinnitab ka makseülekannetes sageli kasutatav sõna „abi”. Kostja A. Z. on menetluses järjekindlalt seisukohal, et temal puudus igasugune tahe sõlmida hagejatega võlaõiguslik leping, millisega võtta endale või perekonnale kohustusi. Hagejad on märkinud, et on kandnud kostjate pangakontole summasid, teades, et kostjad maksavad summad tagasi esimesel võimalusel. Samas esitatud dokumentide põhjal nähtub, et 5 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 ülekanded on tehtud alates 21.07.2003 kuni 10.12.2007.a. Arvestades hagejate poolt rohkem kui neli aastat tehtud järjepidevaid raha ülekandeid ilma ühegi tagasimakseta, on väheusutav hagejate väide, et raha on kantud kostjate pangakontole teades, et kostjad maksavad summad tagasi esimesel võimalusel. A. Z.ei ole kunagi lubanud hagejatele nende poolt ülekantud raha tagasi maksta. Lisaks on kostja seisukohal, et hagejate nõue on kuni 28.12.2005 tehtud ülekannete osas aegunud. See kehtib kõigi enne nimetatud kuupäeva tehtud ülekannete osas kummagile kostjale, samuti 21.07.2003.a OÜ-le Pille Kinnisvara tehtud ülekande kohta. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Arvestades asjaolu, et ülekanded on tehtud hagejate poolt hagejate enda pangakontodelt, on hagejad alates ülekannete tegemisest teadlikud alusetust rikastumisest tuleneva nõude olemasolust. Kokku on aegunud nõudeid kokku summas 51 200 krooni, millest tulenevalt taotleb kostja nimetatud nõuete osas aegumise kohaldamist. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud aegumise kohaldamise osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1, § 143 ja § 151 lg 1. Hagejad on seisukohal, et nende nõuded ei ole aegunud. Alles kostja A.Z.i vastusest 30.05.2008 said hagejad teada, et kostja A.Z. ei tunnista eelnimetatud kokkuleppe sõlmimist ega soovi raha tagastada. Samas viitas A. Z. ka sellele, et kui tähtaeg ei ole teada, siis ei ole hagejate nõue sissenõutavaks muutunud. Seega alles 2008.a. mais said hagejad teada oma õiguse rikkumisest ja seetõttu olid sunnitud pöörduma Pärnu Maakohtu poole vastavasisulise hagiga kostjate vastu. Kuna kostjate faktiline kooselu oli juba 03.10.2007.a lõppenud, asub kostja A.Z. seisukohale, et hagejad nimetavad faktilise kooselu lõppemist lahutuseks. Arvestades hagejate uskumust, et isegi 10.12.2007.a (s.o peale lahutuse vormistamist) tehtud ülekanne S.V. pangakontole on tehtud pere toetamiseks, on kostjal põhjendatud kahtlus, et S. Vizel ei ole oma vanematega olnud siiras ning on esitanud vanematele rahalise hüve saamise eesmärgil ebatõeseid andmeid poolte kooselu ja perekonna nn vajaduste kohta. Hagejad andmetel elas kostja S.V. kuni 2008.aasta jaanuarini aadressil Xxx xx Sindi linnas ja nende poolt tema kontole üle kantud raha 05.10.2007 10 000 krooni selgitusega „võlg“ ning 10.12.2007 2000 krooni selgitusega „makseabiks“ oli küsitud küttepuude ostmiseks Xxx xx maja jaoks ja teiste majapidamiskulude katteks eelnimetatud aadressil poolte elamise kestel ja hagejate andmetel kulutatud ka eelnimetatud eesmärgiks. Kostja kontole tehtud ülekannete (summas 14 000 krooni) osas märgib ta, et need olid hagejate poolt tehtud tagastamatu abina (ehk kinkena). A.Z. ei ole palunud hagejatelt abi maja renoveerimiseks ega lubanud saadud raha tagasi maksta ning raha hakkasid hagejad nõudma kostjalt A.Z.ilt (mitte kostjatelt) peale kostjate kooselu lõppemist ajal, kui kostjatel tekkisid lahkarvamused ühisvara (kinnistu Xxx xx Sindi linn) jagamisel. Asjaolu, et hagejad soovivad kogu raha saada ainult kostjalt A.Z., toetab ka 17.05.2008.a dateeringuga pretensioon, kus nõue raha tagastamiseks on esitatud eelkõige A.Z.ile. Pretensioonis väidavad hagejad, et 168 232 krooni on täies mahus kasutatud elamu/kinnistu Xxx xx Sindis renoveerimiseks ja parendamiseks ja asuvad seisukohale, et kuna elamus elab ainult kostja A.Z., on ta kõik kinnistu renoveerimiseks ja parendamiseks teostatud kulutused omandanud ning taotlevad 168 232 krooni tagastamist. Eelnimetatu näitab ilmekalt, et hagejad on, süvenemata ülekantud raha tegelikku otstarbesse, esitanud kohtusse solidaarnõude kostjate vastu eesmärgil saada 6 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 poolte ühisvara jagamisel suuremat tulu tütrele. Kostjale teadaolevalt toetavad hagejad oma tütart S.V.t rahaliselt kuni käesoleva ajani. Eelnimetatud asjaolu kohta taotles kostja väljavõtted hagejate pangakontodest ajavahemikus 01.01.2008 – 29.10.2009 (väljavõtted I kd tl 114-124). Hagejate väitel ei teinud nemad abielu ajal vahet kostjate pangaarvete vahel. Nende arvates andsid nad raha võlgu mitte ühele või teisele abikaasale isiklikult, vaid kogu perele. Laenatud raha kasutamist perekonna huvides, sh kinnistu Xxx xx korras hoidmiseks ning renoveerimiseks kinnitab kostja S.V.. Hagejad ei nõustu A.Z.i väitega, et eelnimetatud 14 000 krooni oli temale hagejate poolt kingitud. Kuidas võiks täiskasvanu ja töövõimeline inimene lugeda kingituseks pensionäridelt saadud 14 000 krooni, jääb hagejatele arusaamatuks. Kinkeleping peab olema vormistatud kirjalikult, mida eelnimetatud juhtudel tehtud ei ole. Ka hagejate ülekannete selgitustel ei viita midagi kingitusele. 17.09.2003.a ehitise müügi- ja pandilepingu osas leiab A.Z., et see ei tõenda tema ja R. K. vahelist laenulepingulist suhet. Samal seisukohal A.Z. ka Pärnu Maavanema 28.10.2003.a korralduse nr 623-m ja 16.12.2003.a maa ostu-müügilepingu ning AS Glaskek 10.10.2003.a ostu-müügilepinguga nr 17185 osas. Gutmeister OÜ tõendil puuduvad kostja arvates lepingutunnused ning tõendil märgitud summa ja R.K.e poolt OÜ–le Gutmeister kontole kantud summa ajavahemikul 13.06.2007-20.06.2007 selgitusega „S.V.i lepingu täiteks“ ei kattu. Samuti ei ole tõend raamatupidamise algdokument. Kostja märgib ka, et S.V.i praegune elukaaslane A.L: näol on OÜ Gutmeister juhatuse liikmega (registrikaart I kd tl 101), kellele on U. Kompuse poolt teostatud ka hilisemaid ülekandeid. Seega ei ole OÜ–le Gutmeister tehtud ülekanne tehtud faktiliselt perekonna huvides, vaid sooviga A.Z.i arvelt rikastuda. Kostja A.Z. nõustub, et kostjate ühisvaraks oleval kinnistul on toimunud puurkaevu ja katuse ehitus, samas on kostjale A.Z. arusaamatu kostja S. V. käitumine ning raha küsimine oma vanematelt, kuna A.Z. tasus puurkaevu ehituse eest hagejate esitatud arve alusel oma arvelduskontolt 21.11.2006.a 20 000 krooni, 22.11.2006.a 20 000 krooni ja 23.11.2006.a 5000 krooni (maksekorraldused nr 614, 617 ja 618, I kd tl 98-100). Seega ei ole hageja R.K.e poolt tehtud ülekanded kogusummas 50 000 krooni kasutatud perekonna huvides. Vastavalt hagejate poolt 15.12.2009.a kohtuistungil taotletule, on A.Z. esitanud kohtule tema nimele avatud kontode väljavõtted ajavahemikust 01.06.2003 – 31.12.2007.a (tl 150-197). Konto nr xxxxxxxxxxxxxx väljavõttest nähtub, et korteri, asukohaga xxxx xxx-xx, Pärnu linn, müügist laekus 12.08.2005.a 410 000 krooni, millisest summast tasuti ennetähtaegselt osaliselt pangalaenu 107 000 krooni. Ülejäänud summa 303 000 krooni on kulunud ehitusmaterjalide ostuks, remonttöödeks, kodumajapidamismasinate soetamiseks ning muudeks perekonna vajaduste rahuldamiseks. Kontolt nähtub, et kaaskostja S. Z. (V.) kontole nr xxxxxxxxxxxxxx on tehtud alljärgnevad ülekanded: 01.06.2006.a 5000,00 krooni selgitus „Puu brus” 01.09.2006.a 1000,00 krooni selgitus „Paksus masin” 04.09.2006.a 500,00 krooni selgitus „Torukork” 12.09.2006.a 8000,00 krooni selgitus „Pesu masin” 24.09.2006.a 5000,00 krooni selgitus „Nõude Pesumasin” Konto väljavõttest ei nähtu, et enne kostja A.Z.i poolt 21.11.2006.a, 22.11.2006.a ja 23.11.2006.a tehtud ülekannet TÜ–le Puur summas 45 000 krooni oleks kostja S.V. kontolt laekunud 50 000 krooni selgitusega „kaevu ehituseks”. Lisaks soovib kostja märkida, et kui hagejate poolt tehtud ülekanded oleksid laen, oleks vähemalt peale korteri müüki laenusummad kindlasti tagastatud, sest puudub loogiline selgitus, miks kostja tagastas ennetähtaegselt pangalaenu ning jättis samas hagejatele laenu tagastamata. 7 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 Tõendamaks kostja A.Z.i väidet, et kõik maksed kostjate kontodele on tehtud ilma tagasimaksmise kohustuseta hõimlaste vastastikuse abistamise eesmärgil, on kostja esitanud filtreeritud väljavõttena hagejate palvel tehtud maksetest hagejate poja A.A. eest kokku summas 6904.50 krooni (tl 197-202). Täiendavalt esitas kostja koonddokumendina arvestuse kostja kontole laekunud sissetulekute (pension, toetused, töötasu) kohta, millise õigsust on võimalik esitatud kontoväljavõtete alusel kontrollida ning millisest nähtub, et ajavahemikul 01.01.2003 – 06.12.2007.a on kostja kontole laekunud 485 999.60 krooni (tl 203-208). Seega puudus kostja arvates igasugune vajadus laenu võtmiseks hagejailt. Vaadates kostja konto väljavõtte läbi, on hagejad seisukohal, et kostja A.Z. ei vajanud hagejate rahaabi maja remontimiseks, kuid on varjanud oma rahalist seisu ning küsinud hagejatelt raha juurde kas kinnistu omandamiseks ja parendamiseks. A.Z.i kontole on laekunud tema pension, töö- ja teenustasu, ning hagejatelt saadud laenuraha, mis oli kulutatud pangalaenu tagasimaksmiseks ning majandusarvete tasumiseks. Samas nähtub, et kostja A.Z. ei ole ostnud perele toitu ega kandnud garderoobikulusid. Nagu nähtub kostja S.V.`i pangakontode väljavõttest, ei ole kostja A.Z. kandnud abikaasa arvele üle piisavalt raha pere ülalpidamiseks. Kostja S.V.`i ainsaks sissetulekuks oli töövõimetuspension ning hagejatelt laekunud laenuraha, mida kostja S.V. on kasutanud pere toitmiseks ning muude pere vajaduste rahuldamiseks.

Kostja S.V.i seisukohad, vastuväited ja tõendid, teiste menetlusosaliste seisukohad kostja vastuväidetele Kostja S.V. oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 42-43) ja teistes menetlusdokumentides (I kd tl 85-86, 103-104, II kd tl 25-26) ning kohtuistungitel võtab haginõude täies ulatuses õigeks ja tunnistab enda vastu suunatud nõuet. Kostja kinnitab, et kõik hagis esitatud rahalised summad on läinud nii tema kui ka kaaskostja A. Z. vajalike kulutuste katteks, eelkõige Xxx xx Sindi linnas asuvale kinnistule, aga ka pere majapidamiskulude katmiseks. Kostja A.Z. leiab, et S.V. seisukohad kinnitavad veelkord, et seoses kostjate poolt ühisvara jagamisega on hagejad kokkuleppel S.V.ga esitanud hagiavalduse 167 932 krooni nõudes eesmärgiga panna A.Z.ile täiendavaid rahalisi kohustusi ning soodustada S.V. majanduslikku olukorda. Kuigi S. V. võtab esitatud haginõude täies mahus õigeks ja tunnistab enda vastu suunatud nõuet, jätab S. V. täies ulatuses põhistamata laekunud summade vajadust perekonna huvides. S. V. ei ole tõendanud, kuidas ta on R.K.e poolt saadud rahalist abi ajavahemikul 01.01.2003. kuni 10.12.2007.a summas 96 000 kasutanud Xxx xx Sindi linnas asuva elamu/ehitiste renoveerimiseks ja parendamiseks. Samuti jääb paljasõnaliseks S.V. väide ülejäänud hagejate poolt esitatud rahaliste nõuete kasutamine A.Z.i vajalike kulutuste katteks, eelkõige Xxx xx Sindi linnas kinnistule, arvestades, et R.K.e poolt 05.10.2007.a ja 10.12.2007.a S.V.le ülekantud summad kokku 12 000 krooni on laekunud peale kostjate kooselu lõppemist ning eelnimetatud ajal ei elanud S. V.enam Sindi linnas xxx tn xx kinnistul asuvas elamus. S.V. kinnitab, et kaaskostja A.Z. oli hagejate poolt laenu andmisest teadlik. Ebaõige on ka A.Z.i väide, mille kohaselt käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse eesmärk on S.V.i majandusliku olukorra parandamine, kuna S. V. on nõude osas solidaarvõlgnik ning nõude rahuldamine võib tuua talle kaasa hoopis varaliste kohustuste suurenemise. Vastavalt hagejate poolt 15.12.2009.a kohtuistungil taotletule, on S.V. esitanud kohtule tema nimele avatud arveldusarvete väljavõtted ajavahemikust 01.06.2003 – 03.12.2007.a (II kd tl 28 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 23). Kontoväljavõtete kohaselt on S.V. tasunud ehitusmaterjalide ja ehitusseadmete eest vanematelt saadud rahaga 5830.40 krooni ulatuses, kodu- ja autotarvete eest summas 8653.59 krooni ning kandnud A.Z.ile üle ehitusmaterjalide ostmiseks ja ehitustöödeks 6100 krooni. Peale selle on S.V. kulutanud kaevu ehitamiseks 50 000 krooni, mis on laekunud R. K. kontolt

Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Hagejad tuginevad oma nõuetes esimeses järjekorras asjaolule, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 sätetele kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kuigi on selge, et konkreetset rahasummat väidetava kokkuleppe sõlmimisel ei mainitud (oluliseks peeti just laenu kasutamise otstarvet), saab ka sellist kokkulepet kohtu arvates laenulepinguna käsitleda. Laenulepingu puhul ei ole välistatud ka isikute paljusus – s.t kaks laenuandjat (hagejad) võivad sõlmida laenulepingu kahe laenusaajaga (kostjad) selliselt, et vastutus lepinguliste kohustuste täitmise eest on solidaarne. Võlausaldajate ja/või võlgnike solidaarsus võib tuleneda ka seadusest (vt allpool). 9 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 Kohus leiab, et kostjate ühiste laste – tunnistajate A. ja S.V. – ütlused on piisavad, tuvastamaks, et poolte vahel lepiti 2003.a perenõupidamisel kokku järgnevas:

10 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 Kohus juhib tähelepanu sellele, et tunnistajad A. ja S. V.ei märkinud kordagi, et hagejatega lepiti kokku kostjate pere toetamises nt söögi või majapidamistarvete ostuks (tegelikult ju ei kasutatud üldse sõna „laen“, nagu kinnitas tunnistaja A. V.). Laenulepingu alusel ülekantavad summad olid sihtotstarbelised – need olid mõeldud kinnistu soetamisega seonduvaks ja vajalikuks remondiks. Kuivõrd kostjad ei saanud kuidagi mõjutada ülekantud summade selgitustesse märgitut ja hagejad märkisid vabatahtlikult paljudele ülekannetele selgituseks kas „majapidamise vajadusteks“ või „makseabiks“, siis ei pea kohus veenvaks ega tõendatuks nimetatud maksete tegemist just sõlmitud väidetava laenulepingu täiteks. Kohus peab nimetatu all silmas järgmisi makseid: 1) hageja R. K. ülekanded S.V.le 17.01.2004 4000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 10.02.2004 3000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 28.02.2004 1000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 20.04.2004 3000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 03.03.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 26.06.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 27.06.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 26.07.2005 5000.00 selgitusega „majapidamise vajadusteks“ 17.12.2006 2000.00 selgitusega „makseabiks“ 17.02.2007 1000.00 selgitusega „makseabiks“ 10.12.2007 2000.00 selgitusega „makseabiks“ 2) hageja R. K. ülekanne A.Z.ile 26.08.2005 3000.00 selgitusega „majandusabiks“

Vormindatud: Täpp- ja numberloendid

3) hageja U. K. ülekanded S.V.le 03.01.2005 1500.00 selgitusega „omale 1200, lastele 300“ 18.11.2007 3000.00 selgitusega „makseabiks“ 03.02.2008 1500.00 selgitusega „makseabiks“ 03.04.2008 3500.00 selgitusega „makseabiks“ 08.09.2007 2500.00 selgitusega „makseabiks“

Vormindatud: Täpp- ja numberloendid

Viimase, 10.12.2007.a tehtud, makse osas ei ole hagi rahuldamine enam võimalik ainuüksi põhjusel, et see on tehtud pärast kostjate abielu lahutamist 03.12.2007.a ja tegemist ei saanud olla perekonna huvides võetud kohustusega. Siinkohal märgib kohus täiendava põhistusena, et mõlemad hagejad on kas teineteisele või S.V.le ülekandeid selgitusega „makseabiks“ (millele võib lisanduda mõni täpsustav täiendus, nt „kohtu toimetuste eest“) teinud ka 2008. ja 2009.aastal, mis nähtub hagejate kontoväljavõtetest (I kd tl 114-124). Seega on selline selgitus tavaline ega kinnita mingeid laenu- vm kohustusi tekitavaid suhteid ning nimetatud rahasummade osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hagejate nõudeid ka väidetavalt kaevu ehituseks antud laenu osas (07.11.2006 ja 08.11.2006.a ülekanded). Kostja A.Z. on esitanud maksekorraldused summas 45 000 krooni (haakub ka hagejate esitatud arvega nr 168), millega ta on kaevu eest TÜ-le Puur tasunud, muid tõendeid kaevu ehituse suurema maksumuse kohta ei ole menetlusnorme järgides esitatud (kostja S. V. üritas sellist tõendit esitada pärast eelmenetlust, kuid kohus seda ei menetlenud). Mis puutub R. K. poolt 05.10.2007.a tehtud 10 000-kroonist ülekannet selgitusega „võlg“, siis selles osas leiab kohus, et nõue tuleb rahuldada osaliselt. Sõltumata makse selgitusest on kostja 11 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 S.V. konto 2 väljavõttest (II kd tl 21 pöördel) näha, et nimetatud summast on 3 päeva pärast ülekannet kasutatud 2682.60 krooni ehitusmaterjalide ostuks, mida kohus peab piisavaks seoseks raha kasutamiseks andmise sihtotstarbe ja selle tegeliku kasutamise vahel tulenevalt eelnevalt tuvastatud laenusuhte sisust. Muus osas on saadud raha kasutatud erinevates toidupoodides ja tanklates, millise kasutamise osas ei ole pooled laenulepingut sõlminud ega saa ka nõuet selles osas rahuldada. Kohus märgib, et tuleb nõustuda kostja A.Z.iga selles, et kui vanemate poolt ülekantud raha kasutas S. V. mitte kinnistu soetamise või renoveerimisega seonduvaks, vaid igapäevaste esmatarbekaupade ostuks, ei saa selle summa tagasimaksmise kohustusega ülekannetest mitteteadlikku osapoolt koormata ja saadud summa laenuna käsitleda. Kui S.V.l ei jätkunud raha laste ülalpidamiseks vm igapäevasteks vajadusteks, saanuks ta nõuda elatist kaaskostjalt nii laste kui enda (kui töövõimetuspensionäri) ülalpidamiseks ning selleks vanematelt saadud raha abikaasalt tagantjärele sissenõudmine ei ole kohane ega vasta PkS § 20 lg 2 mõttele. Kostja A.Z.ile tehtud kolme eelnevalt käsitlemata ülekande osas (selgitused „akende jaoks“, „juurdemaks akende jaoks“ ja „privatiseerimiseks“) on ülalpool tuvastatud laenusuhet ning hagejate esitatud asjakohaseid tõendeid (AS Glaskek tõendid, maavanema korraldus ja müügileping) silmas pidades ilmne, et tegemist oli vastavaks sihtotstarbeks antud ja kasutatud summadega ning selles osas tuleb haginõuded summas 11 000 krooni rahuldada. Ka teistele isikutele otse makstud summad – OÜ-le Pille Kinnisvara 5000 krooni ja OÜ-le Gutmeister 41 232 krooni - haakuvad asjas esitatud tõenditega ning tuvastatud asjaoludega, mistõttu tuleb nende summade osas hagi rahuldada. Asjaolu, et OÜ Gutmeister tõend ei ole raamatupidamisdokument ja et tõendil nimetatud summa ei haaku ülekantud summadega, ei väära kohtu järeldust. Vaidlust selles, et elamu katust sel ajal (suvel 2007.a) ja OÜ Gutmeister poolt parandati, ei ole. Kohus küll ei nõustu, et tegemist on alusetu rikastumise nõudega, vaid sootuks käsundita asjaajamisega, kuid kohus on sellist võimalikku hinnangut kohtuistungil pooltele ka selgitanud ning see ei ole takistuseks nimetatud haginõuete rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt: VÕS § 78 lg 1 järgi vabanesid kostjad seoses hageja R. K. eelnimetatud maksetega oma kohustusest vastavate isikute ees (kasvõi osaliselt). VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja (VÕS § 1018 lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2). VÕS 1018 lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. VÕS § 1023 lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused. Seega juhul, kui hageja maksis kostjate eest 46 232 krooni kolmandatele isikutele VÕS § 78 lg 1 järgi ja kostjad kiitsid sellise maksmise heaks, võlgnevad kostjad hagejatele nimetatud summa VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 järgi. Alusetu rikastumise sätted sellisel juhul ei kohaldu, kuivõrd kostja rikastus VÕS § 1018 alusel. Sama käsitlus tuleneb Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-54-08. Asjas puudub vaidlus selles, et maad oli vaja erastada ning et Xxx xx asuva elamu katust parandati ning kindlasti oli see paigutatav poolte vahel perenõupidamisel kokkulepitud abistamise (laenu) alla. Nimetatud summade tasumine oli kostjate huvides ja nad on selle heaks kiitnud. Kostja A.Z.i poolt kohtuistungil väljendatu, nagu ta arvas, et katuse eest maksti perekonna vahenditest ja et tema ei teadnud maksmisest midagi, ei ole usutav. Tema kontolt selliseid summasid ei makstud ning ta pidi teadma, et kaaskostja sissetulek ja rahalised võimalused ei küündi katuse remondiks vajalike summade tasumiseks. Kuna hagejad ei ole esitanud oma nõuet ühiselt, vaid kõnesoleva nõude on esitanud üksnes 12 (13)

Tsiviilasi nr 2-08-91767 R.K., tuleb hagi rahuldada temale – solidaarvõlausaldajana võib ta esitada oma nõuet ka üksi tulenevalt VÕS § 73 lg 1 kohaselt. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kostja A.Z.i suhtes osaliselt, mõistes temalt hagejate kasuks solidaarselt välja 13 682.60 krooni ning hageja R. K. kasuks 46 232 krooni. Kostja S.V. suhtes rahuldab kohus haginõuded täies ulatuses tulenevalt õigeksvõtust. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt peab kostja S. V. kandma menetluskulud täies ulatuses. A.Z.i vastu suunatud nõuete osas viitab kohus TsMS § 163 lg 1 sätetele, mis annavad muuhulgas võimaluse hagi osalise rahuldamise korral kanda poolte menetluskulusid võrdsetes osades, võrdelistes osades (sõltuvalt hagi rahuldamise ulatusest) või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et - hagejate menetluskulud on küll ühised (üks esindaja), kuid ilmselt kostja A.Z.i menetluskuludest siiski suuremad, kuivõrd hagejad pidid tasuma riigilõivu 8750 krooni, - kui hagejate nõuded kokku liita, siis rahuldati need kostja A.Z.i vastu ca 36% ulatuses, siis on tõenäoline, et 64% kostja menetluskuludest on samas suurusjärgus 36%-ga hagejate menetluskuludest. Seetõttu, ja selleks, et vältida keerulisi arvutusi ja tasaarvestusi solidaarvõlgnikest kostjate/hagejate vahel hilisemas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, jätab kohus hagejate ja kostja A.Z.i menetluskulud nende omavahelises suhtes nende endi kanda ja mõistab hagejate menetluskulud välja kostja S.V.lt.

Toomas Talviste Kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.