Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-10390/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.02.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2633

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-10390

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja

Kohtunik

Katre Poljakova

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2010, Tallinn Tsiviilasja number

2-05-10390

Tsiviilasi Hagihind

OÜ Aktiva Finants hagi TF vastu põhivõlgnevuse 3728.39 krooni ja viivise 3728.39 krooni, kokku 3728.39 krooni nõudes 3728.39 krooni (põhinõue); 3728.39 krooni (viivis)

Menetlusosalised ja nende

Hageja – OÜ Aktiva Finants

esindajad

Hageja esindaja – Silver E (AS Julianuse Inkasso Agentuur )

Kohtumenetluse liik

Kostja – TF (isikukood xxx, elukoht: xxx); Lihtmenetlus, kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Välja mõista OÜ Aktiva Finants kasuks TF ́lt põhivõlgnevus 728.40 krooni ja viivis 728.40 krooni, kokku 1456.80 krooni.

3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude väljakmõistmist saab vaidlustada koss kohtuotsuse vaidlustamisega. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Allkirjadega lepingutel pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefoniside teenuste Kasutamise Tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 - 28.02.2001 on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0.5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0.15 % päev. Üldtingimuste punkt IX reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 3728.39 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgnes hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 3728.39 krooni, viivised summas 9486.61 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3728.39 krooni. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele oli viivisearvestus järgmine: võla põhisumma jääk x viivitatud päevade arv x 0,15 % : põhivõlgnevus 3728.39 krooni, viivitatud periood 10.02.1999 – 17.06.2005, kokku 2318 päeva, viivis 9486.61 krooni so. kuni hagi esitamiseni. 20.03.2006 saadetud vastuses leiab hageja, et kostja võlgnevus on tekkinud lepingust tulenevate kohustuse mitte täitmisest. Nimetatud kohustuste mittetäitmiseks on teenuste eest mitte tasumine vastavalt tähtajalise lepingu lepinguperioodi lõpuni - s.t. 06.10.1999.a.-ni. Vastuseks kostja väitele, et kaotas telefoni üsna pea pärast lepingu sõlmimist, viitab hageja lepingu tingimuste kohustusele tasuda lepingu lõpetamisel ennetähtaegselt kuumakseid kuni lepingutähtaja lõpuni, samuti hüvitama teenuse osutajale mobiiltelefoni tegeliku maksumuse, juhul kui telefoni ei tagastatud (lepingu tingimuste punkt 8.5). Kostja on kohustus koheselt teavitada tingimuste p.4.1.3 kohaselt telefoni või SIM kaardi valdusest väljumisest ja sama punkti kohaselt vastutas kostja kuni teatamiseni kõigi kahjude eest. Seega on kostja ekslikult mõistnud leppetrahvi mõistet - tegemist ei ole lepingulise sanktsiooniga vaid tegelikult telefoni maksumusega, milline oleks tulnud kostjal tasuda telefoni soetamisel ilma subsideeriva lepinguta. Seega on hageja nõue viiviste osas põhjendatav kuna tegemist on kostja poolt tähtajaks tasumata jäänud maksetelt viiviste arvestamisega, sest telefoni hüvitamise makse on samasugune makse nagu kuumakse(telefonimakse) või kõneteenus. Kostja on õigesti tähele pannud, et talle on lõpparve esitatud enne kui lepingu lõpetamise teatis. Kuna tegemist oli teenuse osutaja ühepoolse lepingu lõpetamise otsustamisega, siis esmaselt väljastati isikule arve, milline sisaldas viidet kuumaksude arvestamisele kuumaksete lõpuni ja leppetrahvi arvestust. Seejärel võeti vastu otsus, kui maksedistsipliin ei paranenud, siis väljastati isikule teatis lepingu lõpetamisest 25 päeva jooksul ja jäädi ootama isiku poolt kohustuste täitmist märgitud tähtpäevani. Tähtpäeva saabumisel leping lõpetati. Kostja viitab oma vastuses dokumentaalsetele tõenditele ning sellest johtuvalt peab hageja vajalikuks esitada kohtule nõuet täiendavalt tõendavad tõendid, milleks on arvete korduv väljatrükid, millest nähtub, kuidas kostja võlgnevus tekkis ja kuidas kujunes.

2.Kostja vastuväited 09.02.2006 vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Hageja väitel on kostja põhivõlgnevuseks 3728.39 krooni, mis koosneb: telefonimaksest 1999.99 krooni; kõneteenusest 728.40 krooni; leppetrahvist 1000.00 krooni. Sõlmitud Q-GSM lepingu järgi esitati arve 06.10.1998.a. summas 495 krooni, mis oli samal päeval ka makstud. Selle arve järgi sai kätte telefoni Motorola Dl60, mille maksumuseks oli 0.- krooni. Arusaadav ei ole, millist telefonimakset nüüd tahetakse. Tarbitud kõneteenuse summa kohta ei ole hageja tõendeid esitanud, et saaks kontrollida summa õigsust. Telefoni kaotas üsna varsti pärast kättesaamist ning ei mäleta, palju oli selleks ajaks rääkinud. Telefoni kaotamisest teatas firmale telefoni teel. Lepingus ei ole teatamise vormi kokku lepitud. Hagis nõutakse nii leppetrahvi kui ka viivise väljamõistmist. Tol ajal kehtinud TsK järgi nii leppetrahv ja viivis on üks ja sama kohustise täitmise tagamise vahend ning ei ole põhjendatud nõuda mõlemat. Pealegi, kuna ei ole tõendatud võlad hagejale, siis ei ole alust üldse viivist küsida. Hageja väidab, et on saatnud 04.03.1999.a. teate lepingu lõpetamisest, 26.01.1999.a. lõpparve. Lõpparve oli dokumentide järgi saadetud isegi enne kui leping lõpetati. Saadetud dokumente kätte ei ole saanud ja hageja peab tõendama, et tema või tema õiguseellane on need saatnud. 09.03.2007 vastuses hagile selgitab kostja täiendavalt, et arve 06.10.1998.a. summas 495 krooni, mis oli samal päeval ka makstud, sisaldas liitumistasu 295 krooni. Kohtule esitatud arves on jällegi märgitud liitumine 250 krooni ja kahte korda liitumistasu ei ole nõus maksma. Selle arve järgi sai kätte telefoni Motorola D160, mille maksumuseks oli 0.-krooni. Arusaadav ei ole, millist telefonimakset nüüd tahetakse. Tarbitud kõneteenuse summa kohta ei ole hageja endiselt tõendeid esitanud, muutus ka kõnede summa - alguses oli 728.40 krooni ja täienduses 712.59 krooni. Neid summasid ei tunnista, kuna kaotas telefoni üsna varsti pärast kättesaamist ning ei mäleta, palju oli selleks ajaks rääkinud. Telefoni kaotamisest teatas firmale telefoni teel, kuid sellest ei tule teha järeldust, et lõpetas hagejaga lepingu ennetähtaegselt ja et hageja saaks kohaldada lepingu p 8.5. Hageja lõpetas ise lepingu ennetähtaegselt, kuna olid tasumata arved.

4.Pooled vaidlevad mobiiltelefoni makse -, kostja poolt tarbitud kõneteenuste maksumuse -, viivise ja leppetrahvi-, liitumistasu üle. Kohus analüüsib poolte väiteid nimetatud vaidlusküsimustes. 4.1 Mobiiltelefoni maksumuse hüvitamise nõue. Hageja on seisukohal, et tulenevalt Üldtingimuste p 8.5 on kostja lepingu ennetähtaegselt lõpetamisel kohustatud maksma kuumakseid kuni lepingutähtaja lõpuni, samuti hüvitama teenuse osutajale mobiiltelefoni tegeliku maksumuse, juhul kui telefoni ei tagastata. Kostja väidab, et 06.10.1998 arve summas 495 krooni, mis on tasutud samal päeval, sisaldab endas mobiiltelefoni Motorola D160 maksumust 0 krooni ja pole arusaadav, millise mobiiltelefoni maksumust hageja nüüd nõuab. Üldtingimuste p 8.5 ei ole kohaldatav, kuna ta ei ise ei lõpetanud lepingut. Kohus on seisukohal, et lepingust ja Üldtingimustest ei tulene kostja kohustust tasuda mobiiltelefoni maksumus. Lepingus trükitud kinnituste osas p 4 on pooled kinnitanud - et tähtajalise Q GSM –i lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumust kohustun tagastama subsideeritava mobiiltelefoni ja tasuma kuumkased lepinguperioodi lõpuni (tl 11). Pakkumises on Motorola D160 maksumuseks märgitud 0 krooni (tl. 12). Kohus nõustub kostja väitega, et Üldtingimuste p 8.5 ei ole siinkohal kohaldatav, kuna viidatud punkt käsitleb juhust, kus klient soovib lepingut lõpetada. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama oma väited, kuid hageja ei ole tõendanud, et mobiiltelefon Motorola D160 oleks müüdud subsideeritava hinnaga. Üldtingimuste p 4.1.11 on pooled küll kokku leppinud, et lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist tuleb teenuspaketis sisalduv mobiiltelefon tagastada või tasuda selle väärtus esitatava lõpparve alusel. Kostja on vastu väitnud, et lõpparvet mobiiltelefoni maksumuse kohta ta saanud ei ole ja hageja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid selle kohta, et ta oleks lõpparve kostjale saatnud. TsK § 165 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui kokkulepe on saavutatud kõigis 4 (6)

olulistes punktides. Antud lepingu sõlmimisel ei ole pooled hüvitamisele kuuluva mobiiltelefoni maksumust kokku leppinud. Mobiiltelefoni hinda, selle tegelikku maksumust, ei nähtu poolte vahel sõlmitud lepingust, pakkumisest ega üldtingimustest. Telefonimakset summas 1999.99 krooni märgitakse esmakordselt saldo kinnituses (tl 13). Selline mobiiltelefoni maksumuse esitamine hageja poolt on kostja jaoks üllatav ja TsK (1994) § 64 lg 3 kohaselt tuleb kahtluse korral tõlgendada tehingut kohustatud isiku kasuks. Kohus ei rahulda hageja nõuet kostjalt mobiiltelefoni Motorola D 160 maksumuse 1999.99 krooni väljamõistmiseks. 4.2 Tarbitud kõneteenuste maksumuse nõue. Hageja nõuab kostjalt 728.40 krooni kõneteenuste tarbimise eest. Üldtingimuste p-de 7.2, 7.3, 7.5 kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuste eest hagejale vastavalt hageja esitatud arvetele 15 kalendripäeva jooksul. Kostja leidis, et kaotas oma mobiiltelefoni varsti pärast selle saamist, teatas sellest telefoni teel firmale ning ei mäleta kui palju oli ta selleks ajaks rääkinud. Kohus leiab, et hageja tasu nõue tarbitud kõneteenuste eest summas 728.40 krooni kuulub rahuldamisele. Hageja poolt esitatud saldo kinnitusest (tl 13), võlateatisest (tl 18) kui ka arvest (tl 32) nähtub kõnede hind lauatelefonile, mis koos käibemaksuga on 728.40 krooni. Üldtingimuste p 4.1.3 kohaselt tuleb viivitamatult teatada kasutuses oleva mobiiltelefoni või SIM kaardi kadumisest, vargusest või vigastamisest- kuni teatamiseni kannab vastutust kõigi eelnimetatud asjaoludest tulenevate kahjude eest. Kostja väidete kohaselt ta mobiiltelefoni kaotusest teatas, kuid ei mäleta millal, samuti ei mäleta kui palju ta oli mobiiliga rääkinud. Seega kostja tunnistab mobiiliga rääkimist so. sideteenuse kasutamist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb tasu kõneteenuste eest summas 728.40 välja mõista. 4.3 Leppetrahvi nõue. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude summas 1000 krooni. Kostja on leppetrahvi nõudele vastu väitnud, et lepingu kehtivuse ajal kehtinud TsK järgi on leppetrahv ja viivis üks ja sama kohustise täitmise tagamise vahend ning ei ole põhjendatud nõuda mõlemat. Hageja vastuse kohaselt on kostja leppetrahvi mõistet valesti mõistnud, sest tegemist ei ole lepingulise sanktsiooniga vaid tegeliku telefoni maksumusega milline oleks kostjal tulnud tasuda telefoni soetamisel ilma subsideeriva lepinguta. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue summas 1000 krooni, tuleb jätta rahuldamata. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks muuhulgas lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi kohta olema sõlmitud kirjalikult. Hageja ei viita lepingu ega ka Üldtingimuste punktile, millest nähtuks leppetrahvi kokkulepe. Kuna leppetrahvi kokkulepet poolte vahel kirjalikult sõlmitud ei ole jätab kohus hageja nõude kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata. 4.4 Viivise nõue. Hageja on viivist arvestanud 2318 päeva eest, summas 9486.61 krooni, mida on vähendanud 3728.39 kroonini. Kostja on leidnud, et kuna ei ole tõendatud võlad hagejale, ei ole alust ka viivist küsida. Kohus leiab, et hagejal on õigus viivist nõuda ja kostjal kohustus viivist maksta. Kostja ei ole täitnud endale võetud kohustust- tasuda kõneteenuste eest 728.40 krooni. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. Vaatamata Üldtingimustes märgitule kohaldas hageja viivise määraks 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse ja viivise rahalist täitmist. Kohtu arvutuste kohaselt on viivise summaks 2526,62 krooni, mida kohus vähendab 728.40 kroonini so. võrdseks põhivõlgnevusega.