Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2010, Tallinn Tsiviilasja number
2-05-11257
Tsiviilasi Hagihind
OÜ Aktiva Finants hagi DG ́i vastu põhivõlgnevuse 4152.21 krooni ja viivise 3957.91 krooni, kokku 8110.12 krooni nõudes 4152.21 krooni (põhinõue); 3957.91 krooni (viivis)
Menetlusosalised ja nende
Hageja – OÜ Aktiva Finants
esindajad
Hageja esindaja – Silver E (AS Julianuse Inkasso Agentuur )
Kostja – DG (isikukood xxx elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungil 07.novembril 2006.a. Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja Külliki T ; Kostja DG
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista DG ́ilt OÜ-gu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 4152,21 (neli tuhat ükssada viiskümmend kaks, kakskümmend üks) krooni; viivis 3957,91 (kolm tuhat üheksasada viiskümmend seitse, üheksakümmend üks) krooni.
3.Määrata kindlaks, et otsus kuulub täitmisele 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes 11 (üheteistkümne) kuu jooksul igas kuus 675.85 krooni ja viimases kuus 675.77 krooni alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust.
4.Menetluskulud jätta DG ́i kanda. Välja mõista DG ́ilt OÜ-gu Aktiva Finants kasuks menetluskulud so. tasutud riigilõivu katteks 700 (seitsesada) krooni ja tasutud õigusabikulude eest 405, 51 (nelisada viis, viiskümmend üks) krooni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude väljakmõistmist saab vaidlustada koss kohtuotsuse vaidlustamisega. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2-05-11257
1.Hagiavalduse asjaolud
29.juunil 2005.a. Tallinna Linnakohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis 10.07.2001.a. AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga Q-GSM lepingu(d), mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma tulenevalt Q GSM lepingust nr xxx, kuupäev xxx. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale "Pakkumine", mida aktsepteeris kostja allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega (vt hagiavalduse lisa nr 6 - ärakiri AS Tele2 Eesti poolt esitatud Pakkumisest). Seisuga 6.02.2002.a on kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 4152,21 krooni (vt hagiavalduse lisa nr 7 - ärakiri Tele2 Eesti AS poolt väljastatud Võla Kinnitusest). Allkirjadega lepingutel pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefoniside teenuste Kasutamise Tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 - 28.02.2001 on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0.5 % päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0.15 % päev. Üldtingimuste punkt LK reguleerib lepingu ülesütlemise võimalusi. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu, (vt hagiavalduse lisa nr 9 - ärakiri Tele2 Eesti AS poolsest Lepingu Lõpetamise Teatest) Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale (vt lisa nr 10 - ärakiri Tele2 Eesti AS poolt kostjale esitatud Nõude Loovutamise Teatest). Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 4152,21 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud (vt lisa nr 11 - ärakiri hageja poolt kostjale esitatud Võlateatisest). Kostja võlgnes hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: põhivõlgnevus 4152,21 krooni, viivised summas 3957,91 krooni (arvestatud 16.juuni.2005.a seisuga). Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele oli viivisearvestus järgmine: võla põhisumma jääk x viivitatud päevade arv x 0,15 % : 4152.21 krooni, viivitatud periood 6.02.2002 – 16.06.2005, kokku 1226 päeva, viivis 3957.91 krooni so. kuni hagi esitamiseni.
2.Kostja vastuväited 15.03.2006.a vastuses kostja selgitab, et on tõesti 6.07.01.sõlminud lepingu kahe mobiiltelefoni Nokia 5110 kohta paketiga Dünamo. Kuid 2001 aasta augusti keskel üks mobiiltelefonidest, salasõnaga „Dima“ varastati ja sellest teatas ta nii Kohtla-Järve politseisse kui ka AS Tele -2, et nad sulgeksid Q-GSM kaardi. Varastatud mobiiltelefoni number oli xxx. Teise mobiiltelefoni Nokia 5110, salasõna „Nataša“, kinkis oma emale ja seda kasutab ema. Alates 2001 aastast ei suutnud arveid tasuda, kuna viibis pidevalt vangistuses. Vanglas ei tööta, ootab töö saamise järjekorras, võlgnevuse tasumiseks rahalised vahendid puuduvad.
3.Poolte seisukohad kohtuistungil Hageja jäi kohtuistungil oma hagi juurde ja palus see rahuldada. Võlgnevus koosneb 2152.21 krooni kõneteenuseid ja kuumakseid ning 2000 krooni leppetrahvi mõlema tagastamata telefoni eest, mis tuleneb üldtingimuste p-dest 8.1 ja 8.2. Viivist on arvestatud veebruarist 2002 .a. kuni 2 (4)
2-05-11257
juunini 2005.a, kokku 8110.12 krooni. Kompromissi sõlmimiseks ja osade kaupa maksmiseks ei ole mingit kindlust. Kostja tunnistas hagi, kuid kuna puuduvad sissetulekud, siis ei ole võimalik maksta. Vaidleb vastu viivistele, üks mobiiltelefon Nokia 5110 varastati ja selle kohta tegi kirja nii politseisse kui ka Tele 2-le. Soovib sõlmida kokkuleppe ja osadena maksta, kuid raha ei ole.
4.Kohtu seisukoht ja põhjendused. 4.1 Kohus, ära kuulanud hageja esindaja, kostja seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 230 lg- le 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 4.2 Poolte vahel on võlasuhe, mis on tekkinud 06.07.2001 sõlmitud Q lepingust nr 686535 ja 686528 (leping). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRakS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002.a, kohaldatakse seni kehtinud seadust. Seega kuuluvad kohaldamisele Tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 sätestab, et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Lepingu p-de 7.2, 7.3, 7.5 kohaselt on kostja võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuste eest hagejale vastavalt hageja esitatud arvetele 15 kalendripäeva jooksul. Kostja endale võetud kohustust täitnud ei ole ja hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. Lepingu osaks olevate tüüptingimuste kohaselt on viivise määraks 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse ja viivise rahalist täitmist. Seega on õiguslikult põhjendatud nii võlgnevuse kui ka viivise nõue. 4.3 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja AS Tele2 (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja DG ́i vahel on 06.07.01 sõlmitud Q lepingud nr 686535 ja nr 686528 ning kostja poolt on tasutud ettemaksu arved (tl 12-15). Lepingute sõlmimisel on kostja tarbijana kinnitanud muuhulgas ka seda, et Q-lepingu poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud Q-GSMi mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustega (Q-tingimused) mis on Q-lepingu lahutamatuks osaks. AS Tele2 Eesti saldo kinnitusest nähtuvalt moodustab jääk seisuga 20.04.2005 4252.21 krooni, mis koosneb telefonimaksetest summas 1439.81 krooni, kõneteenused 712.40 krooni, leppetrahv 2000 krooni (tl 16). Võlgnevuse kujunemine nähtub ka arvetest , summas 923.60 krooni; summas 682.40 krooni; summas 772.40 krooni; summas 982.40 krooni, 2560973 (kokkuvõte, summas 4152.25 krooni (tl 67-76). Hageja on kostjale saatnud teatise lepingu lõpetamise kohta (tl 22); nõude loovutamise kohta (tl 23) ja võlateatise (tl 24). Kui hageja poolt on saadetud nimetatud teatised aadressile Järveküla tee 50-131, Kohtla – Järve, kuid sõlmitud 3 (4)
2-05-11257
lepingus on kostja elukohaks märgitud Outukumpu 23-47, Kohtla –Järve, ei ole kostja nende teadete kättesaamist eitanud ega vastu vaielnud. 4.4 Mobiiltelefoni kasutamise tingimuste punktis 8.2 on pooled kokku leppinud, et teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni hävimise, kaotamise, varguse, röövimise või vigastuse korral tähtajalise lepingu esimese poole jooksul on tarbija kohustatud Q GSMi esimesel nõudmisel maksma leppetrahvi 1000 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja mobiiltelefone tagastanud ei ole, kostja selgitas, et üks mobiiltelefon varastati ja teist mobiiltelefoni kasutab ema. Seega on lepinguga kooskõlas ka leppetrahvi nõue. 4.5 Mobiiltelefoni kasutamise tingimuste punktis 7.5 on pooled kokku leppinud, et esitatud arved tuleb tasuda viieteistkümne kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamisest ning arve mittetasumisel on viiviseks 0,15% tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivist arvestanud perioodil 6.02.2002 – 16.06.2005, kokku 1226 päeva eest summas 3957.91 krooni. Kohus leiab, et kuna pooled on lepingus viivise suuruses kokku leppinud, on hageja poolt viivise esitamise nõue põhjendatud. 4.6 Kostja on nii kirjalikus vastuses kui kohtuistungil avaldanud, et üks mobiiltelefon Nokia 5110 varastati ja ta pöördus politseisse ning teatas sellest ka Tele 2. Kostja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks mingeid tõendeid ega taotlenud tõendite kogumist kohtu poolt. Kohus ei loe kostja väidet ühe mobiiltelefoni varastamise kohta tõendatuks. Kohus ei hinda hageja poolt esitatud Tele 2 Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimusi (kehtisid al. 4.10.2001 kuni 01.12.2002), (tl 17-21), sest kohaldada tuleb Tele 2 Eesti AS mobiilteenuste kasutamise tingimusi, mis kehtisid lepingu sõlmimise ajal so. 06, juulil 2001.
5.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4152.21 krooni, viivise 3957.91 krooni, kokku 8110.12 krooni.
6.Kohtuistungil taotles kostja maksete teostamist osadena. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Kohus määrab, et otsus kuulub täitmisele 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes 11 (üheteistkümne) kuu jooksul igas kuus 675.85 krooni ja viimases kuus 675.77 krooni alates otsuse jõustumisele järgnevast kuust.
7.Hageja on taotlenud kohtukulude väljamõistmist. Kohtukuludeks on riigilõiv summas 700 krooni ja OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 405.51 krooni. Riigilõivu tasumist tõendab dokument nr 10461 (tl 27) ja õigusabikulude kandmist tõendab arve nr 538869 (tl 26). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna käesolevas asjas on menetlust alustatud 2005 aastal, kuulub kohaldamisele TsMS (2005). TsMS (2005) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS (2005) § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja mõistab temalt välja hageja menetluskulud so. 700 krooni tasutud riigilõivu katteks ja 405.51 krooni õigusabi kulude katteks, kokku 1105.51 krooni. Kohtunik /allkiri/ 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.