Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-09- 19985
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
12.02.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri SKAS hagi OÜ VIvastu hüvitise nõudes. 5422 krooni 19.01.2010 Hageja: SKAS, registrikood XXX, asukoht XXX. Hageja esindaja: Katrin S , XXX Kostja: OÜ VIG , registrikood XXX, XXX Kostja esindaja: Andrei D , XXX Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt OÜ VIG hageja SKAS kasuks 5422 krooni.
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja OÜ VIG kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 04.05.2009 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 04.11.2008 kahjujuhtum
Tallinnas, XXXkorteris nr 18. Kostjale kuuluvast korterist nr 27 sai alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud korter. Kahjustatud korter asukohaga XXX-18 kuulub SK ́ile, kes sõlmis hagejaga kindlustuspoliisi , mille kohaselt kindlustusobjektiks oli siseviimistlus XXX-18 asuvas eluruumis kindlustusperioodil 04.02.2008 -03.02.2009. Hageja on vastavalt kindlustuslepingule tekkinud veekahju hüvitanud SKile summas 5422 krooni 11.12.2008, omavastutus summas 1000 krooni SKi kanda. 09.12.2008 saatis hageja kostjale teate informeerides teda võimalikust tagasinõudest, mille peale kostja esindaja läks SKi juurde ja käskis tal kirjutada tõendi, et kahju tekkimises pretensioone ei ole. Kuupäevaks käskis märkida 15.11.2008, kuigi antud tõend sai kirjutatud 16.12.2008. Pärast seda kui kindlustusvõtja on saanud hüvitise ta enam nõudest loobuda ei saa. Hageja palub kostjalt välja mõista 5422 krooni. Kostja OÜ VIG vastuväited. Kostja hagi ei tunnista (tlk 25), kostja sõlmis VV töövõtulepingu, kes teostas remonditöid kostjale kuuluvas korteris XXX, remonditööde käigus tekkis aga veeleke, mis kahjustaski SK kuuluvat korterit. Kostja palus remondi teostajal läbi rääkida kannatanuga ja hüvitada kahju. Ehitajana pakkus ta oma teenust, pooled kokkuleppele ei jõudnud ehitustööde osas ja SK valis rahalise hüvituse summas 500 krooni.. V. V tasus 500 krooni ja võttis temalt kirjaliku kinnituse, et edaspidised pretensioonid puuduvad. Kuivõrd kahju on täielikult hüvitatud, puudub hagejal alus nõuda kahjusummat kostjalt, sest vastavalt VÕS § 186 lg 4 on võlasuhe kokkuleppega lõppenud. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asja materjalide kohaselt toimus 04.11.2008 kahjujuhtum Tallinnas, XXXkorteris nr 18. Vaidlust ei ole, et just kostjale kuuluvast korterist nr 27 sai alguse veekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hageja poolt kindlustatud korter. Kahjustatud korter asukohaga XXX-18 kuulub SK ́ile, kes sõlmis hagejaga kindlustuspoliisi , mille kohaselt kindlustusobjektiks oli siseviimistlus XXX asuvas eluruumis kindlustusperioodil 04.02.2008-03.02.2009. Haginõude sisuks on väljamakstud kindlustushüvitise tagasinõue kahju tekitaja ja korteri omaniku vastu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue kostja vastu, kostja väidetel on kahju hüvitanud ega vaidlusta toimunut, millest tulenevalt on tõendatud ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 kohaselt
korteris 27 toimunud veeavarii ja korteris 18 tekkinud kahju vahel. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, sest vastavalt VÕS § 186 lg 4 on võlasuhe kokkuleppega lõppenud. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud SK poolt kirjutatud tunnistuse ( tlk 16), mille kohaselt SK kinnitab 15.11.2008, et tal pretensioone ei ole ning on saanud 500 krooni. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatud tõend piisavalt kohutuse täitmist kostja poolt kannatanule, sest SK ei kinnitanud nimetatut ning pealegi on asjas esitatud dokumentaalsed tõendid kahju suuruse kohta ümberlükkavad 500 kroonise kahju osas. Veekahju kahjuavaldusest nähtub, et vesi tungis alla laepaneelide vahele rikkudes esiku lae ja seinakatte (tlk 5), korteriühistu Meie Pesa juhatuse esimehe 21.11.2008 teatisest nähtub, et esialgne vee tilkumine asendus õige pea suurema hulga sooja vee voolamisega mööda püstikut alla tungides kohati laepaneelide vahele, tekitades mitmes korteris kahjustusi (tlk 8), hageja koostatud vaatlusaktist nähtub, et esiku suurus on 2,5 +3 m2, tapeedi all olev püssiplaat on pundunud, laes ja seintel on veekahjustuse jälgi (tlk 9) seega tuleb kohtu hinnangul järeldada esitatust, et kahjustuste likvideerimine nõudis suuremaid rahalisi vahendeid kui 500 krooni. Kohus leiab, et remondikalkulatsioonis toodud materjalid (tlk 13) on seotud ja hädavajalikud tekkinud kahju sisuga. Kahjustused laele, seintele ja tapeedile on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud ning VÕS § 132 lõikest 3 tuleneb, et asja kahjustumisel tuleb kannatanul hinnata üksnes asja parandamise mõistlikke kulusid. Kohus ei välista, et kostja remondimees oleks tekkinud kahju likvideerinud pisut väiksema kuluga, kuid see eeldanuks siiski vastavasisulist kokkulepet, et tegelikkuses ei saavutatud. SK kinnitas oma ütlusi andes, et inimesed olid talle võõrad, keda ta oma korterisse ei soovinud. Kohus juhib ka tähelepanu, et kostja ei ole põhjendanud, milliste vahenditega ja töömahuga ta oleks kahju sellise hinnaga likvideerinud. Seega ei loe kohus eeltoodud põhjendustel kahju ulatuseks vaid 500 krooni. Kohus kuulas tunnistajana üle SKi, kelle ütlustega loeb tõendatuks, et kirja pretensiooni puudumise kohta (tlk 16) kirjutas ta detsembris (tlk 63), kui tema juurde koju tulid kaks vene keelt kõnelevat meest ja dikteerisid teksti ning viskasid 500 krooni lauale. Seega kinnitas tunnistaja, et kuupäev dikteeriti 15.11.2008, kuid see nimetatud ajal kindlasti aset ei leidnud. Tunnistajana ütlusi andnud remonditöid teinud VV ütlustega (tlk 53) loeb kohus tõendatuks, et tekst dikteeriti SKile ette sealhulgas kuupäev, seega ei saa tõendatuks lugeda kostja väidet, SK kinnitas oma tahte kohaselt pretensioonide puudumist. Asja materjalide kohaselt kindlustusandja SKile kui kindlustusvõtjale kahju hüvitanud ja seetõttu läks VÕS § 492 lg 1 alusel SKAS-le kui kindlustusandjale üle SKi kui kindlustusvõtja kahjunõue korteriomanikust kostja vastu. Kahjunõude üleminek VÕS § 492 lg 1 alusel eeldab, et kindlustusvõtjal on tekkinud kahju, mille hüvitamist hõlmab kehtiv kindlustusleping ning kindlustusandja on kindlustusvõtjale kindlustuslepingu alusel tekkinud kahju hüvitanud. Eelnevast tulenevalt on eeldused täidetud ja seetõttu on nõue üle läinud SKAS -le. Hageja on õigesti kahju hüvitamise nõudes tuginenud KOS § 11 lg 1 p-le 1. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-38-05 leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele
kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Seega on hagiavalduses ebaõigesti tuginetud kahju õigusvastase tekitamise sätetele VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi, kuna antud juhul ei kuulu need sätted kohaldamisele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06 leidnud, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 1 p 1 sätestab korteriomaniku hoolsuskohustuse. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Kostja vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel radiaator alla kukkus. Relevantne on see, et kostja oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik, millise asjaolu üle vaidlust ei ole. Seega kuulub eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista 5422.00 krooni hageja kasuks. Menetluskulud ja hagi hind TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd SKAS hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.