Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad 15.08.2006 toimus Tartumaal Põlva maanteel liiklusõnnetus, milles K. Kreim, juhtides ilma sõidukijuhtimise õiguseta sõidukit Ford Probe reg nr XX XXX , põhjustas varakahju Lesta Tall OÜ-le kuuluvale traktorile MTZ, reg nr 8330EK. Hageja hüvitas liikluskahju summas 27 937 krooni. Hageja sõlmis kostjaga 01.03.2007 võla tagastamise lepingu nr 1186, mida kostja täitnud ei ole. Hageja esitas põhivõla ja samas suuruses viivise nõude maksekäsu kiirmenetluses, millele kostja esitas vastuväite viivise osas. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ei teatanud. Kohtuistungile ilmunud kostja nõustus asja arutamisega hageja esindaja kohalolekuta. Kohtuistungil jäi kostja Karl Kreim selle juurde, et põhivõla osas temal vastuväiteid ei ole. Võlg on tagastamata ainult majanduslikel põhjustel. Ta õpib, töötasu on vahepeal olnud väga väike ning lisaks kõigele on ta tekkinud majanduslikust olukorrast sellises stressiseisundis, et vajab käesoleval ajal ravi. Kostja on töövõimetuslehel alates 2009. a novembrist. Kostja palub vähendada viivist terves ulatuses, sest ta ei ole võimeline tasuma viivist. Põhivõla ja menetluskulude väljamõistmise osas kostjal ühtegi vastuväidet ei ole. Ta püüab võlga tasuda kasvõi ema abiga. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi põhivõla väljamõistmiseks tuleb rahuldada kostja õigeksvõtu tõttu. Kohus jätab välja mõistmata viivise ning hagi selles osas rahuldamata. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 48 lg 2 p 4 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, sest kostja juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. LKS § 48 lg 3 lubab hagejal kostjalt nõuda kindlustusjuhtumi käsitluskulusid. Kahjusumma suurus on kokku lepitud juba 01.03.2007 sõlmitud võla tagastamise lepingus. Kostja võlga tasunud ei ole. Kindlustusjuhtumi asjaolude üle poolte vahel vaidlus puudub. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus vähendab kostja taotlusel temalt väljamõistetavat viivist, jättes kostjalt välja viivise välja mõistmata. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Viivise määr 0,5 % viivitatud summalt päevas on kokku lepitud 01.03.2007 võla tagastamise lepingu punktis 1.5.2. Hageja on vähendanud viivise nõuet, piirdudes viivisega põhinõude ulatuses. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja poolt esile toodud asjaolusid: karistuseks määratud rahatrahvi maksmise kohustuse täitmist, kostja õpinguid, kostja viibimist töövõimetuslehel, on alust arvata, et tema majanduslik olukord võimaldab mõistliku aja jooksul tasuda hagejale ligi 30 000 krooni suurune põhivõlg ning menetluskulud, kuid viivise väljamõistmine paneb kostja sellisesse olukorda, kus tal reaalselt ei ole enam võimalik oma kohustust täita. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et põhivõla ulatuses hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv välja mõista kostjalt. Muude menetluskulude nõuet hagejal ei ole. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 838.11 krooni riigilõivu ja hagimenetluses täiendavalt 5 161.89 krooni riigilõivu, kokku 6000 krooni riigilõivu 27 937 krooni suuruselt võlanõudelt, mis tuleb välja mõista kostjalt. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.