Tsiviilasja number
2-07-35634
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2010, Tallinn
Kohtukoosseis
Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Reet Allikvere, Kaupo Paal
Tsiviilasi
Andrei Ševljakovi hagi Aleksandr Otseljuki vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
5000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Otseljuki apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised, nende esindajad
14. jaanuar 2010, avalik kohtuistung Hageja Andrei Ševljakov (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx), esindaja Aleksei Smelov Kostja Aleksandr Otseljuk (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxx-xx xxxxxxx xxxxx), esindaja adv Valli Murde
Harju Maakohtu 12.06.2009 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja Aleksandr Otseljuki kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hageja nõue Andrei Ševljakov esitas 17.09.2007 Harju Maakohtule hagi Aleksandr Otseljuki vastu, milles palus kostjalt välja mõista varaline kahju 331 krooni ja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel.
17.11.2006 kella 16.00 paiku aadressil Xxxxxxxxxx xxx lõi kostja hagejat tüli käigus peaga hageja näo piirkonda, millega tekitas hagejale kehavigastuse ja füüsilist valu. 17.11.2006 SA PER Mustamäe korpuse EMO-s tuvastati hagejal ninaluude murd. Hagejale on tekkinud kostja teo tagajärjel nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Varaline kahju koosneb keemilisest puhastusest 115 krooni, tasudest arstile 200 krooni ning postikuludest 16 krooni. Mittevaraline kahju seisneb füüsilises ja hingelises valus. Saadud trauma tõttu halvenes hageja tervis ning hageja on kannatanud ninavalusid. Samuti on häiritud hageja tavaline eluviis. Kostja vastus Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on tõendamata. Kohtule esitatud visiiditasudest arstidele ei nähtu, millistel asjaoludel on hageja pöördunud haiglasse vastuvõtule. SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik 18.12.2006 tõendist ei nähtu, kuidas hageja nina kõverus ja ninas asuvad koorikud on seotud kostja väidetava õigusvastase käitumisega. Dr A. Marguse 05.02.2007 tõendist ei nähtu hageja nõudeid põhjendavaid asjaolusid. Hageja ei ole esitanud tõendeid temale kostja poolt kehavigastuse ja füüsilise valu tekitamise kohta. Samuti ei ole täidetud eeldused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju 215, 90 krooni ja mittevaralise kahju 5000 krooni. Kohus mõistis hageja menetluskulud kostjalt välja 17% ulatuses ning jättis kostja menetluskulud tema enda kanda. Poolte vahel puudub vaidlus, et 17.11.2006 kella 16 paiku aadressil Xxxxxxxxxx xxx lõi kostja tüli käigus hagejat peaga näo piirkonda. Leht ja Margus OÜ 05.02.2007 tõendiga ja SA Kõrva-NinaKurguhaiguste Kliinik 18.12.2006 teatisega on tõendatud, et hagejale on põhjustatud ninaluude murd. Juhtunu kohta alustati 17.11.2006 kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 06231703609, mis lõpetati, kuna kostja süü antud asjas ei olnud suur ning hagejale tekitatud tervisekahju ei olnud eluohtlik, samuti oli tegemist teise astme kuriteoga, puudus avalik menetlushuvi ja kriminaalmenetluskulud, tsiviilhagi ei esitatud. Samas on kriminaalmenetluses tuvastatud kostja süü. Kahju tekitaja peab kahju hüvitama juhul, kui sündmus, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju võib vastutuse liiki arvestades pidada sündmuse tagajärjeks (põhjuslik seos). VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus leidis, et hagejale kahju tekitamine on õigusvastane ja kostja vastutab juhtunu eest. Hageja on esitanud OÜ Silmaarst K.T 17.01.2007 tasulise teenuse arve nr 2A 0005653 summas 50 krooni, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 17.11.2006 omaosalusarve nr MH 5220530 summas 50 krooni, SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste 18.12.2006 tasulise teenuse arve nr 2A 00004629 summas 50 krooni ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste 05.02.2007 tasulise teenuse arve nr 2A 00005158 summas 50 krooni. Seega on tõendatud, et hagejal kulus arsti visiitidele 200 krooni. AS Eesti Post 26.01.2009 kviitungiga nr 3678050 on tõendatud, et postikuludele kulus hagejal 15,90 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et tal kulus keemilisele puhastusele 115 krooni. Seega on hageja kokku tõendanud varalist kulu 215, 90 krooni. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kriminaalasjas nr 06231703609 on tuvastatud kostja süü. Samuti on tuvastatud, et kostja süü antud asjas ei olnud suur ning hagejale tekitatud tervisekahju ei olnud eluohtlik. Leht ja Margus OÜ 05.02.2007 tõendiga ja SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku 18.12.2006 teatisega on tõendatud, et hagejale on põhjustatud ninaluude murd. Üldteada on asjaolu, et kehaliste vigastuste tekitamine, mille tagajärjeks on ninaluude murd on valuline ja neid kannatusi
ei ole võimalik ega ka vajalik eraldi tõendada - valu ei ole mõõdetav. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ninaluude katkilöömisel hageja valu ei tundnud. Kuna hagejale tekitatud tervisekahjustus ei olnud eluohtlik ega vaja pikaajalist ravi, siis on mõistlik mittevaralise kahjuna kostjalt välja mõista 5000 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada mittevaralise kahju väljamõistmise osas ja teha uus otsus, millega hagi jätta selles osas rahuldamata. Maakohtu otsus ei ole põhjendatud mittevaralise kahju olemasolu tõendamise osas, sest kohtu järeldused on rajatud tõenditele, millest ei nähtu kostja poolt hagejale kehavigastuste tekitamine. Põhiseaduse § 22 esimese lause kohaselt kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja kohta on tehtud süüdimõistev kohtuotsus. Isegi kui nõustuda kohtu seisukohaga, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega on tõendatud isiku süü olemasolu, siis sellisel juhul pidi kohus kontrollima, kas kriminaaltoimiku materjalides on kogutud tõendid hagejale tervisekahjustuse tekitamise kohta. Leht ja Margus OÜ 05.02.2007 tõendi ning SA Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliiniku 18.12.2006 teatis ei tõenda seda, et ninaluude murru tekitas kostja. Selline kahtlus on rajatud asjaolule, et poolte vahel tekkinud tüli on aset leidnud 17.11.2006. Hageja pöördus arsti poole tunduvalt hiljem ja andmed meditsiinilistes dokumentides on kirja pandud hageja sõnade kohaselt. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kostja vastutab nende vigastuste eest, millised on märgitud Leht ja Margus OÜ 05.02.2007 väljastatud ja SA Kõrva-Niina-Kurguhaiguste Kliiniku 18.12.2006 väljastatud teatises. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea neid vajalikuks TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt korrata. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus, et nõustub maakohtu seisukohaga, et mittevaralise kahju tekitamine on tõendatud. Maakohus on oma otsuse rajanud tõenditele, millest nähtub kostja poolt hagejale kehavigastuse tekitamine. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, tegi nende põhjal õige järelduse. See, et asjas puudub süüdimõistev kohtuotsus ja kriminaalmenetlus on lõpetatud, ei tähenda, et kostja poolt hagejale kahju tekitamist ei saaks muude tõenditega tõendada. Asja materjalist nähtuvalt pöördus hageja meditsiinilise abi saamiseks raviasutuse poole koheselt pärast sündmust, s.o 17.11.2006, mida tõendab nii SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastav arve (väljastatud 17.11.2006 kell 16.54 - tl 5) kui kriminaalmenetluse lõpetamise määruses sisalduv viide sellekohasele arstlikule tõendile (määruses on küll ekslikult märgitud kannatanu ninaluude murru tuvastamise kuupäevaks 17.01.2006, kuid sündmuse toimumise tegeliku kuupäeva osas ei ole poolte vahel vaidlust). Kõnealuse sündmuse tagajärgi kinnitavad ka mitmed hilisemad arstlikud tõendid. Nii on maakohus õigesti neile tuginedes tuvastanud, et tegemist on ühe ja sama sündmuse käigus põhjustatud tagajärgedega, s.o kehavigastusega.
Apellandi väide, et vaid kriminaaltoimiku materjali abil saaks tuvastada tervisekahjustuse tekitamist, ei tulene seadusest. Maakohus ei rikkunud TsMS § 436 lg-t 2 ega tuginenud otsust tehes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Hageja nõue põhineb asjaolul, et tervisekahjustuse tekitas talle kostja. Hagiavaldusele olid lisatud hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendavad tõendid. Kostja on 03.12.2007 vastuses vaielnud vastu hageja esitatud tõenditele, kuid hageja väidetud sündmuse toimumist ei ole ta eitanud. Seda ei tee ta selgesõnaliselt ka apellatsioonkaebuses, kuigi leiab, et hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kehavigastuse tekitas hagejale kostja. Selle järeldusega ringkonnakohus ei nõustu. Maakohus on hinnanud tõendeid õigesti ning teinud selle põhjal õige järelduse. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks üldjuhul ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohus kohaldas seadust õigesti. Kostjal lasub kohustus tekitatud kahju hüvitada. VÕS § 130 lg 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
Ü. Jänes
R. Allikvere
K. Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.