Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

12.12.2009.a sai kaebuse esitaja kätte kohtutäituri 30.11.2009.a otsuse, millega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et ta on täitedokumendi täitnud vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ning seega tuli koos täitekuludega tasuda 211 550 krooni, mida ta on teinud 20.10.2009.a. Seega on kõik täitedokumendid täidetud ja täitemenetlus kuulub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 3 kohaselt lõpetamisele. Selle tõenduseks esitas kaebuse esitaja kohtutäiturile maksekorraldused. Kohtutäitur on väitnud, et ülekantud summa laekus tema arvelduskontole hiljem s o 21.10.2009.a. Isegi kui see vastab tõele, siis kaebuse esitaja on seisukohal, et on omapoolselt teinud kõik mõistlikult võimaliku, et nõutud summa vabatahtlikult täita. Seadusest ei tulene, et võlgnik peab kandma riski, et kohtutäituri arvelduskontot haldav pank kannaks vastava summa kohtutäituri arvelduskontole viivituseta. Kohtutäituri tasust pooles osas vabastamise eesmärk on see, et sissenõudja saaks soovitud summa kätte ning täitemenetluse toiminguid tuleks teha minimaalselt. Antud juhul ei pidanud kohtutäitur sissenõudmiseks tegema mitte mingisuguseid täiendavaid täitetoiminguid. Võlgnik maksis vabatahtlikult sissenõutud summa ära ning kohtutäitur sai selle juba 21.10.2009.a tööpäeva hommikul edastada sissenõudjale. Seega on täituri tasu täiendav nõue põhjendamatu ka seaduse eesmärkide valguses. Täiesti arusaamatu ja põhjendamatu on sellises olukorras kohtutäiturit täiendavalt tasustada. Sellise täiendava tasu võlgniku peale panemine pole millegagi õigustatud ning on ebaõiglane. Antud juhul tuleb lisaks arvestada, et kaebuse esitaja sai väärteootsuse kätte alles kohtutäituri vahendusel. Varem ei olnud väärteootsust talle üldse kätte toimetatud ja ta polnud selles määratud trahvist teadlik. Seega ei teadnudki kaebuse esitaja varem, et tal on tekkinud 200 000 krooni maksmise kohustus. Kuigi kohtutäitur võib määrata vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 kuni 30 päeva (TMS § 25), on ta antud juhul põhjendamatult määranud kõige lühema võimaliku tähtaja. Ootamatult teatavaks saanud sissenõutav summa on avaldaja kui äriga alustava ettevõtte jaoks arvestatavalt suur ning nõudis avaldajalt ümberkorraldusi rahaasjades, sealhulgas kokkulepet finantseeriva pangaga, et need summad saaks kanda kohtutäiturile. Sellised ümberkorraldused võtavad paratamatult aega. Vaatamata lühikesele tähtajale, rakendas kaebuse esitaja maksimaalseid pingutusi, et vastav summa siiski kohtutäituri arvele tasuda. Kohtutäitur saigi tähtaja viimasele päevale järgneval päeval teha ülekande sissenõudjale. Kohtutäituri poolt ebamõistlikult lühikeste tähtaegade määramine sellistes olukordades, kus võlgnik varem ei teagi, et tema vastu on kellelgi mingi nõue, ei tohiks olla kohtutäiturile lisateenistuse allikaks võlgnike arvelt. Avaldaja leiab, et lisaks on kohtutäitur eksinud menetlusnõuete vastu kaebuse lahendamisel, kuna kohtutäitur ei taganud avaldajale võimalust võtta osa kaebuse läbivaatamisest. Väär on kohtutäituri otsuse väide, et menetlusosalised olid kaebuse läbivaatamise ajast ja kohast teadlikud. TMS § 217 lg 3 järgi vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur oleks enne kaebuse läbivaatamist pidanud veenduma, kas kaebuse esitaja on kaebuse läbivaatamise teate kätte saanud ning saab läbivaatamisel osaleda. Kohtutäitur on saatnud JOÜ-le kaebuse läbivaatamise teate nr 3293-V (13.11.2009). Kaebuse läbivaatamiseks oli määratud aeg 19.11.2009 kl 11.30. Teade on saadetud tähitud kirjaga ning

teate ümbrik kannab postitemplit kuupäevaga 17.11.2009. Kaebuse esitaja sai antud teate osas postiasutuse teatise 18.11.2009 õhtul ning postiasutusest väljastati kaebuse esitaja esindajale tähtkiri 19.11.2009 kl 13:05. Seoses sellega, et kaebuse läbivaatamiseks määratud tähtaeg 19.11.2009 kl 11.30 oli juba möödunud, saatis kaebuse esitaja esindaja kohtutäiturile viivitamatult e-kirja, milles palus määrata uus kaebuse läbivaatamise tähtaeg. Selle peale vastas kohtutäitur, et kaebus on juba läbi vaadatud. Kaebuse esitaja leiab, et otsust ei saanud kohtutäitur veel teha, kuna ta ei olnud selleks ajaks kaebuse esitajale kaebuse läbivaatamise aega veel teatanud, kuna kiri ei olnud kohale jõudnud ning täitur on ise märkinud, et tegi otsuse alles 30.11.2009. Josaühing palub tühistada kohtutäitur Urmas Tärno 30.11.2009. a. otsus täiteasjas nr 052/2009/4160, millega jäeti JOÜ 06.11.2009.a kaebus kohtutäituri tegevuse peale rahuldamata ja rahuldada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebus ning tunnistada õigusvastaseks kohtutäitur Urmas Tärno tegevus, mis seisneb 11 559,90 krooni kohtutäituri tasu sissenõudmises ning täitemenetluse lõpetamata jätmises. Urmas Tärno vastuväited Kohtutäituri menetluses on alates 17.07.2009.a. täiteasi, mis on algatatud võlgniku suhtes sissenõudja Jõelähtme Vallavalitsuse avalduse ja 06.05.2009.a. otsuse väärteoasjas nr 151/165 alusel. Kohtutäiturile esitatud avaldus ja täitedokument vastasid TMS sätestatud vorminõuetele ja kohtutäitur algatas täitemenetluse võlgniku suhtes. Võlgnik on täitmisteate 10.10.2009.a kätte saanud aadressil XXX, Tallinn. Täitmisteate kätte andmisega algab vabatahtliku täitmise tähtaja kulg. Kohtutäitur määras vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 kalendripäeva. Vabatahtliku täitmise tähtaeg oli 20.10.2009.a. Võlgniku poolt tasutud nõue laekus 21.10.2009.a kohtutäituri ametialasele arvelduskontole Swedbank AS-is. Kohtutäitur jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur osundab võlgniku poolt esitatud SEB Panga maksekorraldusele nr 587, millest on näha, et makse on sooritatud võlgniku poolt kl 17.53. Viimane pankadevaheline arveldus toimub hiljemalt kell 17.30. Sellisel juhul tehakse pankadevahelised maksed maksete osas, mis on laekunud panka hiljemalt kell 17.00. Kell 17.53 tehtud makse ei saa laekuda samal tööpäeval teise panka. Kohtutäitur helistas 14.01.2010.a. kell 21.34 AS SEB Pank abiliinile 6655100 ja küsis maksete laekumise kohta teistesse pankadesse. AS SEB Pank reegliks on, et hiljemalt 17.00 panka laekunud pankadevaheline tavamakse ja hiljemalt kell 17.45 panka jõudnud pankadevaheline kiirmakse sooritatakse samal tööpäeval/pangapäeval. Kell 17.53 sooritatud makse ei saa jõuda Swedbank AS-i samal päeval. Äriühingu juhatuse liikme mõistliku hoolsuskohustuse puhul ei saa juhatuse liige eeldada makse laekumist samal päeval. Mõistliku hoolsuskohustuse puhul oleks pidanud makse sooritamisel juhatuse liige arvestama pankadevaheliste arvelduste tingimustega. Õige on võlgniku kaebuses toodud väide, et võlgnik ei saa vastutada kohtutäituri poolt kasutatava panga poolt sooritatavate maksetega. Kuid võlgniku esindaja pidi ja peab arvestama tema poolt kasutatava krediidiasutuse poolt seatud pankadevahelise arvelduste tingimustega. Võlgniku poolt kaebuses toodud seisukoht, et eestisisene maksekorraldus on antud igal juhul tähtaegselt ja seda tõendab maksekorraldus, on ekslik. Võlgniku poolt esitatud SEB Panga maksekorraldus tõendab, et tema poolt sooritatud makse ei saanud kuidagi laekuda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole vabatahtliku täitmise tähtajal.

Pankadevaheliste arvelduste reegleid järgides ei saanud ja ei tohtinud makse, mis on sooritatud kell 17.53 laekuda kohtutäitur Urmas Tärno ametialasele arvelduskontole Swedbank AS-is. Võlgniku poolt kohtule esitatud Nordea Pank maksekorraldusel puudub tehingu sooritamise kellaaeg. Kohtutäitur taotleb, et kohus nõuaks välja Nordea Bank plc Eesti filiaalist võlgniku poolt sooritud makse andmed, millest nähtub võlgniku poolt sooritatud makse aeg ja pangapoolsed pankadevaheliste maksete tingimused. Võlgnik viitab oma kaebuses, et kohus peab arvestama, et võlgnik sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte kohtutäituri vahendusel. Antud asjaolu ei saa kuidagi mõjutada kaebemenetlust kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäituril puuduvad andmed, kas ja millal võlgnik sai kätte kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VäMS) § 74 lg 1 p 18 peab sisaldama otsus teavet sellest, et otsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 15 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. VäMS § 70 lg 5 sätestab, et § 70 lõikes 4 sätestatud juhul märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. Kohtutäitur ei saa kuidagi tagada, et võlgnik läheks kohtuvälise menetleja juurde tutvuma kohtuvälise menetleja poolt koostatud otsusega väärteoasjas. Võlgniku poolt toodud seisukoht otsusega tutvumise osas on asjassepuutumatu ja ei saa mõjutada kohtutäituri tegevust täitemenetluse läbiviimisel. Seadus ei sätesta kohtutäituri kohustust täitemenetluse eelselt tutvustada võlgnikule kohtuvälise menetleja otsust väärteoasjas. Muus osas jääb kohtutäitur oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäituri otsus on tehtud seaduse alusel ja kohtutäituri otsus tugineb ainult seaduse regulatsioonile. Kohtutäitur palub jätta kõik menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Jõelähtme valla seisukoht Jõelähtme Vallavalitsus saatis väärteoasjas nr 15-1/165 tehtud otsuse täitmiseks kohtutäiturile põhjusel, et Josaühing neile määratud rahatrahvi vabatahtlikult ja tähtaegselt ei tasunud. Kohus leidis Asjas puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja sai 12.12.2009.a kätte kohtutäituri 30.11.2009.a otsuse, millega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja on muuhulgas tuginenud väitele, et kaebuse läbivaatamise aega ei ole kohtutäitur menetlusosalistele teatanud õigeaegselt ja et seetõttu ei ole võlgnik saanud esitada kohtutäiturile oma seisukohti. Kohus leiab, et kohtutäitur ei ole võlgniku kaebust menetlenud vastavalt seaduses sätestatud korrale, mistõttu tuleb kohtutäituri vaidlustatud otsus tühistada, kohtutäituril tuleb aga võlgniku kaebus lahendada seaduses sätestatud korras. TMS § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul

otsuse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist. Osundatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib küll juhul, kui võlgnik ei ole kaebuse läbivaatamisele ilmunud, tema kaebuse läbi vaadata, kuid selle eelduseks on asjaolu, et võlgnikule oleks kaebuse läbivaatamise aeg teatavaks tehtud. Võlgniku väitel ei ole kohtutäitur teatanud talle kaebuse läbivaatamise aega õigeaegselt. Kohtutäituri 13.11.2009 tähitud kirjast võlgnikule nähtub, et võlgniku kaebuse läbivaatamine toimub 19.11.2009 kl 11.30 kohtutäituri büroos aadressil Kaupmehe 14-41Tallinnas (t lk 61). Kohtutäitur on saatnud 13.11.2009 võlgnikule kutse tähitud kirjaga vöötkoodiga RR 16 503 862 6 EE (t lk 62). Õige on võlgniku osundamine Eesti Posti väljastusteatele ja saadetise liikumisele, et võlgnik sai kohtutäituri kutse kaebuse läbivaatamise kohta 19.11.2009 kl 13.03 (t lk 66). Kohtule esitatud tõendite kogum ei võimalda teha järeldust, nagu oleks võlgnikule kaebuse läbivaatamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Võlgnik on saatnud 19.11.2009 kl 13:30 kohtutäiturile elektronkirja ja palunud seoses kaebuse läbivaatamise teate kättesaamisega määrata uus kaebuse läbivaatamise tähtaeg, kuna kaebuse läbivaatamiseks määratud tähtaeg 19.11.2009 kl 11.30 on möödunud ja teatada sellest võlgnikule elektronposti aadressil (t lk 23, 27). Kohtutäituri 19.11.2009 kl 13:50 elektronkirjast võlgnikule ilmneb, et kaebus on juba läbi vaadatud ja ei saa enam midagi muuta (t lk 27). Kohtutäitur ei ole esitanud mingeid usaldusväärseid tõendeid selle kohta, nagu oleks võlgnikule kaebuse läbivaatamisest teatatud ajal, mis võimaldanuks kaebuse esitajal osaleda kaebuse läbivaatamisel. Tegemist on TMS § 217 lõikes 4 sätestatu rikkumisega, mis ei võimaldanud võlgnikul kaebuse läbivaatamisest osa võtta. Seega on rikutud võlgniku õigust kaebuse läbivaatamisel osaleda ja võlgniku kaebuse on kohtutäitur lahendanud TMS § 217 lõikes 3 sätestatud korda rikkudes. Selle rikkumise tõttu tuleb kohtutäituri otsus tühistada. Kohtutäituril tuleb võlgniku kaebus läbi vaadata kooskõlas TMS § 217 lõigete 3 ja 4 nõuetega. Kuna kohtutäitur peab tema tegevuse peale esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaatama, ei anna kohus hinnangut kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse sisulisele põhjendatusele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna lahend on tehtud võlgniku huvides, siis tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.