RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-168-09 Tartu, 9. veebruar 2010. a Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Antonina Kirpu hagi Tamara Abrajeva vastu küttesüsteemi taastamiseks ja kahju hüvitamiseks Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-20556 Antonina Kirpu määruskaebus Hageja Antonina Kirpu (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Sergei Politðev Kostja Tamara Abrajeva (isikukood xxxxxxxxxxx) 25. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 23. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-20556 ja saata asi samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Antonina Kirpule määruskaebuselt 19. novembril 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
4.Määrata OSAÜHINGULE IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO Antonina Kirpule kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Antonina Kirpu (hageja) esitas 22. jaanuaril 2007 Viru Maakohtule avalduse, milles palus riigi õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.
2.Viru Maakohus rahuldas 20. veebruari 2007. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse, andis hagejale riigi õigusabi ning määras, et riigi õigusabi osutab vandeadvokaat Eduard Bulattðik.
3.Hageja esitas 29. mail 2007 Tamara Abrajeva (kostja) vastu hagi, milles esitas mitmeid nõudeid ja palus mh taastada korterelamu küttesüsteemi, liites kostjale kuuluva korteriomandi uuesti elamu küttesüsteemiga, ning mõista kostjalt välja korteriomandi küttesüsteemist eemaldamisega tekitatud kahju. Hageja märkis hagiavalduses, et täieliku hagi koostab talle riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat.
4.Viru Maakohus jättis 4. juuni 2007. a määrusega hagi käiguta, sest hageja nõue ei olnud selge.
5.Hageja esitas 7. juunil 2007. a ja 16. juulil 2007 maakohtule taotluse määrata talle riigi õigusabi korras uus esindaja, kes oleks suuteline koostama eesti keeles vajalikud dokumendid.
6.Viru Maakohus jättis 5. septembri 2007. a otsusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata, sest hagejale oli juba määratud riigi õigusabi korras esindaja. Maakohus selgitas, et kui õigusabi saajale ei meeldi riigi määratud vandeadvokaat, ei ole ta kohustatud kasutama määratud advokaadi abi ning võib õigusabi saamiseks võtta advokaadi omal kulul.
7.Hagejale määratud esindaja esindas hagejat maakohtu menetluses.
8.Viru Maakohus jättis 29. aprilli 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja esitas 27. mail 2009 Tartu Ringkonnakohtule määratud esindaja soovitusel enda koostatud eestikeelse ja määratud esindaja koostatud venekeelse apellatsioonkaebuse ning palus vabastada end menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. mai 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja menetlusabi saamiseks vajalike andmete esitamiseks.
11.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetele vastava apellatsioonkaebuse esitamiseks, viidates asjaolule, et apellatsioonkaebuse sisu ja vorm ei vasta nõuetele. Apellatsioonkaebuse sisu ja vormi nõuded tulenevad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 633, mille 3. lõike kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida: 1) millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; 2) millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; 3) viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Kohtule esitatud apellatsioonkaebusest nende nõuete täitmist ei nähtu. Kuna puudused on kõrvaldatavad, tuleb apellatsioonkaebus jätta käiguta ja anda hagejale võimalus puudused kõrvaldada.
12.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 10. juulil 2009 uue apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tartu Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2009. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt andis ringkonnakohus nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks hagejale täiendava tähtaja. Selle tähtaja jooksul, 10. juulil 2009 esitas hageja esindaja uuesti apellatsioonkaebuse, kuid ka nimetatud dokument ei vasta TsMS § 633 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Apellatsioonkaebuses ei ole näidatud apellatsioonkaebuse hinda ega kaebust põhjendatud. Asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, mistõttu ei võta kohus apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse ning see tuleb hagejale tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Hageja esitas 13. oktoobril 2009 Riigikohtule taotluse määrata talle riigi õigusabi korras advokaat, kes oskab koostada kohtudokumente.
15.Riigikohus rahuldas 19. oktoobri 2009. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse ilma tagasimakse kohustuseta ning määras 2. novembri 2009. a määrusega hagejale riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Sergei Politðevi. Hageja esitas talle riigi õigusabi korras määratud uue esindaja vahendusel määruskaebuse, milles
palus ringkonnakohtu 23. septembri 2009. a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata hagejale täiendav tähtaeg nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli hageja esitatud apellatsioonkaebus puudustega, kuid need ei takistanud asja menetlusse võtmist. TsMS § 637 lg-s 1 on ammendavalt loetletud juhud, mille saabumisel ei pea kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtma. Vormi- ja sisunõuete rikkumise korral võib kohus jätta apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata üksnes siis, kui rikkumine ei võimalda tsiviilasja läbi vaadata igal TsMS §-s 633 nimetatud juhul. Asjaolu, et hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja ei suutnud esitada nõuetekohast apellatsioonkaebust, ei tohi takistada hagejal kohtus oma õigusi ja huve kaitsta. Hagejale määrati esindaja riigi õigusabi korras. Ringkonnakohus pidi enne apellatsioonkaebuse tagastamist selgitama hagejale, et tal on õigus nõuda esindaja asendamist.
16.Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ja asi tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.
18.Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse normi, kui jättis hageja apellatsioonkaebuse
23.septembri 2009. a määrusega menetlusse võtmata ja tagastas selle koos lisadega. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 637. TsMS § 637 lg 2 järgi võib kohus mh jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata juhul, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, mh pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Apellatsioonkaebusele esitatavad vormi- ja sisunõuded on sätestatud TsMS §-s 633. Muu hulgas tuleneb TsMS § 633 lg-st 3, et apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine ja viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et apellatsioonkaebus peab viidatud sätte kohaselt olema põhjendatud. Samas leiab kolleegium, et apellatsioonkaebuse põhjendamata jätmine ei ole aluseks keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2 alusel. Kolleegium juhib tähelepanu, et mitte igasugune TsMS §-s 633 sätestatud apellatsioonkaebuse sisu- või vorminõude rikkumine ei anna alust jätta kohtul apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata, vaid üksnes selline rikkumine, mis takistab asja läbivaatamist. Kolleegiumi arvates ei ole apellatsioonkaebuse läbivaatamine takistatud juhul, kui apellatsioonkaebuses sisaldub apellandi selgelt väljendatud taotlus TsMS § 633 lg 2 p 2 mõttes, kuid kaebus on puudulikult põhjendatud. Ülaltoodud põhjendustel puudus ringkonnakohtul alus hageja apellatsioonkaebuse menetlusse
võtmisest keelduda ning asi tuleb saata ringkonnakohtule asja menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
19.Hageja esindaja esitas 19. detsembril 2009 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale määruskaebuse koostamisel õigusabi 15 pooltundi, mille eest on kokku ettenähtud tasu 2250 krooni (15 * 150). Koos käibemaksuga (20%) palus esindaja hüvitada 2700 krooni. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu kulud riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 ja taotluse esitamise ajal kehtinud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu kassatsioonkaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud. Kolleegium määrab OSAÜHINGU IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO kasuks RÕS § 23 lg 1 järgi riigieelarvest väljamakstavaks tasuks hagejale osutatud riigi õigusabi eest 2700 krooni (2250 krooni + 20%). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.