Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-6334
Kohtuasi
X avaldus täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu täiteasjas nr 031/2007/3059
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.11.2023 määrus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
täitmise
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 21.11.2023 määrus ja saata asi maakohtule X 09.10.2023 määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 27.04.2023 Tartu Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 031/2007/3059.
Tartu Maakohtu 03.05.2023 määrusega jäeti avaldus menetlusse võtmata ning asi anti üle kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2023 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata.
3.20.09.2023 määrusega jättis Harju Maakohus avalduse käiguta ja andis avaldajale avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus
2-23-6334 märkis, et avaldaja ei ole avalduses selgelt välja toonud avalduse aluseks olevaid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Avaldaja peab selgelt välja tooma ja tõendama, milliseid konkreetseid nõudeid täiteasjas nr 031/2007/3059 täidetakse, millise tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud aegumise juhtumiga on käesoleval juhul tegemist ning millal nõude täitmise aegumistähtaeg algas ning millal nõude täitmine aegus.
4.29.09.2023 esitas avaldaja menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas kohtutäituri 12.08.2021 otsuse täitemenetluse osalise lõpetamise (nõude aegumine) ja kohtutäituri põhitasu väljamõistmise kohta. Avaldaja leiab, et täitur oleks pidanud lõpetama kogu täitemenetluse (täitemenetluse seadustik (TMS) § 481 lg 1 p 2). Nõue on ka täituritasude väljanõudmise osas aegunud (nõue on 17 aastat vana). Esmane täituritasu otsus tehti 08.05.2006.
5.04.10.2023 seisukohas selgitas kohtutäitur Katrin Vellet, et täitemenetlus asjas nr 031/2007/3059 on alustatud sissenõudja Aktiva Finants OÜ täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.05.2006 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-05-9128. Kohtutäituri 12.08.2021 otsusega on täitemenetlus lõpetatud osaliselt sissenõudja nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega. Täitemenetlus jätkub sama kohtutäituri 12.08.2021 otsuse alusel täitekulude osas. Kohtutäituri 12.08.2021 otsus on toimetatud võlgnikule kätte isiklikult allkirja vastu 16.08.2021 ning otsusega mittenõustumisel oli võlgnikul võimalik seda vaidlustada. Tänaseks on kohtutäituri 12.08.2021 otsus jõustunud.
6.09.10.2023 määrusega keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p-d 1 ja 2). Maakohus leidis, et avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ühtlasi ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
6.1.Avaldaja esitatust ja kohtutäituri selgitustest on võimalik aru saada, et kohtutäituri 12.08.2021 otsusega on täitemenetlus täiteasjas nr 031/2007/3059 lõpetatud sissenõudja nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega, ent täitemenetlus jätkub kohtutäituri tasu osas, mis mõisteti avaldajalt välja eelviidatud kohtutäituri 12.08.2021 otsusega. Avaldaja on tegelikkuses soovinud avaldusega vaidlustada temalt kohtutäituri tasu väljanõudmist kohtutäituri 12.08.2021 otsuse alusel. Avaldus ei ole esitatud sissenõudja nõude või väidetava kohtutäituri 08.05.2006 otsusega välja mõistetud tasunõude täitmise lõpetamiseks.
6.2.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 412 võimaldab kohtutäituril nõuda tasu ka juhul, kui kohtutäitur lõpetab sissenõudja nõude osas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Seadus aga ei võimalda avaldajal käesolevalt kohtutäituri 12.08.2021 tasuotsust kohtule esitatava avaldusega vaidlustada. Avaldajal tulnuks vaidlustamise aluse esinemise korral vaidlustada kohtutäituri 12.08.2021 otsus tasunõude osas tähtaegse kaebusega TMS § 218 lg 1 kohaselt. Seejuures kohtutäituri otsuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega. Avaldaja esitatust ei nähtu, et avaldaja oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning kohtutäitur on kinnitanud, et kohtutäituri 12.08.2021 otsus on jõustunud. Seega kohtutäituri 12.08.2021 otsust käesolevalt kohtule esitatava kaebusega vaidlustada ei saa.
6.3.Avaldaja ei saa ka nõuda kohtutäituri 12.08.2021 otsuse täitmise lõpetamist täitmise aegumise tõttu, kuna käesolevalt ei ole möödunud TsÜS § 157 lg-st 1 tulenev nõude täitmise aegumise kümneaastane tähtaeg.
2-23-6334
7.09.10.2023 esitas avaldaja maakohtu 09.10.2023 määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palus end vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Avaldaja leidis, et täituril puudus seaduslik alus teha 12.08.2021 uut täitekulude väljamõistmise otsust, millega 10aastane aegumistähtaeg algas otsast peale, sest nõude täitmine oli nii põhinõude kui ka täituritasude osas aegunud alates 01.03.2021.
8.26.10.2023 esitas avaldaja täiendava menetlusdokumendi (pealkirjastatud kui määruskaebus 09.10.2023 määruse peale). Avaldaja selgitas, et TMS § 481 võimaldab võlgnikul esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse. Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vaja läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS § 217 sätestatud korras (vt TlnRnKm 26.10.2021, 2-21-8011).
9.30.10.2023 määrusega jättis maakohus avaldaja 26.10.2023 määruskaebuse käiguta ning andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Maakohus tõi välja, et esitatud määruskaebus ei vasta määruskaebuse nõuetele. Kaebuses puudub selge viide vaidlustatud määrusele, puudub selge taotlus ja määruskaebuse põhjendus. Määruskaebuses ei ole avaldaja ühelgi viisil põhjendanud, miks ei ole õiged maakohtu määruses toodud selgitused. Määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud. Avaldajal tuleb määruskaebuses selgelt välja tuua, millest tuleneb õigusrikkumine vaidlustatud määruse tegemisel.
10.07.11.2023 menetlusdokumendis palus avaldaja võtta määruskaebuse menetlusse ning lõpetada täiteasi täituritasude väljanõudmise osas aegumisega TsÜS § 157 alusel. Avaldaja palus end vabastada riigilõivu tasumisest. Avaldaja palus määrata endale esindaja riigi õigusabi korras. Täitemenetluses nõude täitmine täituritasude väljanõudmise osas aegus 05.04.2021 (TsÜS § 157 lg 1, VÕSRS § 9 lg 4, RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 11). Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus (TlnRnKm, 26.10.2021, 2-218011). Kohtul on iseseisvalt kohustus aegumist kontrollida. Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 21.11.2023 määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast avaldaja 26.10.2023 määruskaebust Harju Maakohtu 09.10.2023 määrusele. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja 07.11.2023 taotlused riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks.
12.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 663 lg 1, § 637 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg 2 alusel.
13.Avaldaja sai vaidlustatava Harju Maakohtu 09.10.2023 määruse kätte 09.10.2023. Seega tuli avaldajal esitada määruskaebus hiljemalt 24.10.2023. Kuna avaldaja esitas määruskaebuse alles 26.10.2023, siis on määruskaebus esitatud pärast tähtaja möödumist.
14.Lisaks märkis maakohus, et TMS § 481 lg 4 kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. KTS § 412 kohaselt täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.
2-23-6334
15.Avaldusest ja kohtutäituri selgitustest nähtub, et kohtutäituri 12.08.2021 otsusega on täitemenetlus täiteasjas nr 031/2007/3059 lõpetatud sissenõudja nõude osas seoses nõude täitmise aegumisega, ent täitemenetlus jätkub kohtutäituri tasu osas, mis mõisteti avaldajalt välja eelviidatud kohtutäituri 12.08.2021 otsusega. Avaldaja on tegelikkuses soovinud avaldusega vaidlustada temalt kohtutäituri tasu väljanõudmist kohtutäituri 12.08.2021 otsuse alusel. KTS §-st 412 ja TMS § 481 lg-st 4 tuleneb aga üheselt, et kohtutäituril on õigus nõuda tasu ka juhul, kui kohtutäitur lõpetab sissenõudja nõude osas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Seadus ei võimalda avaldajal käesolevas asjas kohtule esitatud avaldusega kohtutäituri 12.08.2021 tasuotsust vaidlustada. Õiguslikult ei ole võimalik, et nimetatud otsusest tuleneva nõude täitmine oleks käesolevalt aegunud. Samuti ei saa avaldaja esitada nimetatud otsuse peale maakohtule kaebust TMS § 218 kohaselt, kuna avaldaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
16.Seega on avaldaja avaldus ilmselgelt perspektiivitu ning kohtul tuli keelduda avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei ole 07.11.2023 menetlusdokumendiga ega hiljem kõrvaldanud kõiki määruskaebuses osundatud olulisi puudusi. Avaldaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele selgelt välja toonud, miks ei ole vaidlustatud määruses toodud kohtu selgitused õiged. Määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud. Avaldaja ei ole välja toonud, millest tuleneb õigusrikkumine vaidlustatud määruse tegemisel. Seega on avaldaja määruskaebus perspektiivitu, kuna määruskaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
17.Avaldaja 07.11.2023 taotlused menetlusabi ja riigi õigusabi saamiseks jäävad rahuldamata. Kuna kohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest, siis asjaoludest tulenevalt on avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning ei saa eeldada, et avaldaja kavandatav menetluses osalemine saaks olla edukas (riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 p 5; TsMS § 181 lg 1 p-d 1 ja 2). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
18.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.
18.1.Kohus jättis ebaõigesti riigilõivu tasumisest vabastamise avalduse rahuldamata.
18.2.Käesoleval juhul ei olnud avalduse esitamine kohtutäiturile kohtule avalduse esitamise eeltingimus. TMS § 2231 alusel on avaldusega võimalik pöörduda otse kohtusse. Samuti ei ole nõude täitmise aegumisele tuginemisel vajalik läbida kohtueelset kaebemenetlust TMS §-s 217 sätestatud korras. Avaldaja esitas täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kogu nõude osas, täitur leidis, et täituritasude osas ei olnud nõue aegunud ning seetõttu selles osas täitemenetlust ei lõpetatud.
18.3.Maakohus on ebaõigesti sisustanud KTS §-i 412 leides, et võlgnik ei vabane täitekulude sissenõudmiseks läbiviidavast täitemenetlusest. Avaldaja hinnangul ei ole täitekulude nõude aegumisel uue põhitasu väljamõistmine seaduse mõttega kooskõlas. Nõue aegus kogu ulatuses 05.04.2021 (seda nii põhinõude kui ka täitekulude osas). Täitur ei saanud teha uut täituritasu väljamõistmise otsust juba aegunud põhinõudega kaasnenud täitekulude osas. Täitur kehtestas juba aegunud nõudele oma 21.08.2021 otsusega uue 10-aastase aegumistähtaja. Täituril puudus täitedokument, mille alusel uut täituritasude väljamõistmise otsust teha.
2-23-6334
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule avaldaja 09.10.2023 määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
21.Asja materjalidest nähtub, et maakohus keeldus TsMS § 637 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg 2 alusel (koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1) avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest.
22.Ringkonnakohus märgib esiteks, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et määruskaebus on esitatud tähtaega ületades. TsMS § 661 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja on määruskaebuse esitamise tähtaega järginud, kuna on esitanud 09.10.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse 09.10.2023 (vt KIS-s dokumendi nr 7S). 26.10.2023 määruskaebusena pealkirjastatud menetlusdokumenti saab käsitleda määruskaebuse täiendusena. Seega on maakohus keeldunud ebaõigesti TsMS § 637 lg 1 p-i 2 (koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1) alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et see ei ole tähtaegne.
23.Teiseks leiab maakohus, et avaldaja ei ole kõrvaldanud kõiki määruskaebuses osundatud olulisi puudusi. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole selgelt välja toonud, miks ei ole 09.10.2023 määruses toodud kohtu selgitused õiged; määruskaebuses puudub faktiline ja õiguslik põhjendus selle kohta, mille vastu on kohus oma määrust tehes eksinud; avaldaja ei ole välja toonud, millest tuleneb õigusrikkumine 09.10.2023 määruse tegemisel.
23.1.TsMS § 662 lg 1 p 4 järgi tuleb määruskaebuses märkida määruskaebuse põhjendus. TsMS § 662 lg 2 järgi tuleb määruskaebuse põhjenduses märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.
23.2.TsMS § 637 lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel.
23.3.Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune puudus ei saa olla määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Selleks annab alust üksnes selline puudus, mis takistab määruskaebuse menetlemist. Kaebuse läbivaatamine ei ole takistatud juhul, kui kaebuses sisaldub kaebaja selgelt väljendatud taotlus, kuid kaebus on puudulikult põhjendatud (vt ka RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18; TlnRnKm 03.06.2021, 2-19-5057, p 11; TlnRnKm 23.05.2022, 2-20-101, p 13; TlnRnKm 26.03.2020, 2-19-5451, p 14).
23.4.Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt väljatoodu asja menetlemist ei takista. Lisaks ei oleks kaebuse põhjendamata jätmine aluseks keelduda kaebuse menetlusse võtmisest (vt RKTKm 09.02.2010, 3-2-1-168-09, p 18). Avaldaja on määruskaebuses välja toonud, et tema hinnangul on täiteasjas nr 031/2007/3059 nõude täitmine täitekulude osas aegunud. Lisaks leiab avaldaja, et tal oli õigus pöörduda oma nõudega otse kohtu poole ning avalduse esitamine kohtutäiturile ei olnud kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Selliselt on avaldaja esitanud ringkonnakohtu hinnangul piisavad põhjendused ning määruskaebus vastab TsMS § 662 lg 2
2-23-6334 nõuetele. Sellele, kas kaebuse väited on ka põhjendatud, tuleb anda hinnang määruskaebuse sisulise lahendamise käigus. Seega on maakohus keeldunud ebaõigesti TsMS § 637 lg 2 (koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1) alusel määruskaebuse menetlusse võtmisest.
24.Kolmandaks ei nõustu ringkonnakohus, et maakohtul oli õigus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel (koosmõjus TsMS § 663 lg-ga 1), s.o perspektiivi puudumise tõttu. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et TsMS mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus maakohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest perspektiivi puudumise tõttu (TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel) ning keeldub ka vastava määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest samadel kaalutlustel, leides, et samadel põhjendustel on perspektiivitu ka maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus. TsMS § 663 lg 5 esimese lause järgi, kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Seega, kui maakohus leidis käesoleval juhul, et määruskaebus ei olnud põhjendatud selle sisulisi väiteid arvestades, tuli maakohtul määruskaebus TsMS § 663 lg 5 järgi edastada lahendamiseks ringkonnakohtule. TsMS mõtte ja määruskaebemenetluse põhimõtetega ei oleks kooskõlas, kui sellisel juhul oleks maakohtul õigus keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel perspektiivi puudumise tõttu. Praegusel juhul ei oleks avaldajale tagatud ka kahekordne kaebeõigus, kuivõrd TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumise peale näeb TsMS ette kaebeõiguse kuni Riigikohtuni (vt TsMS § 372 lg 5). Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale näeb TsMS ette aga ühekordse kaebeõiguse (vt TsMS § 663 lg 2).
25.Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
26.Kuna menetluskulude jaotuse üle otsustab maakohus asjas tehtavas menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1), siis ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust ei märgi.
27.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 663 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.