lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-6718/49

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 02.10.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-6718/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.10.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1107
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 24 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 45 lg 2Isiku kohtuistungilt kõrvaldamine ja tema suhtes muude abinõude rakendamineTsMS § 633 lg 2Apellatsioonkaebuse vorm ja sisuTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-6718/29Viru Maakohus Narva kohtumaja22.11.20182-18-6718/56Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-24-112647/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.05.20252-19-10547/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.07.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-18-6718

Määruse kuupäev

Tartu, 2. oktoober 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik

Kohtuasi

Pjotr Karu hagi Eesti Vabariigi vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töötasu saamiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2019. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Pjotr Karu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Pjotr Karu, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere Kostja Eesti Vabariik (Päästeameti kaudu)

Asja läbivaatamise kuupäev

9. september 2019. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-6718 ja saata asi samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Rahuldada Henn Koduvere taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Partnerid riigieelarvest makstavaks tasuks Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest 240 eurot (sh käibemaks). Saata määrus täitmiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Partnerid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pjotr Karu (hageja) esitas 27. aprillil 2018 Viru Maakohtule Eesti Vabariigi (kostja) vastu (Päästeameti kaudu) hagiavalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse ja mõista kostjalt välja töötasu. Viru Maakohus jättis 22. novembri 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

2-18-6718

2.Hageja esitas 23. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palus kohtuotsuse tervikuna tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu otsus põhjendatud, kuna kostjal ei olnud alust töölepingut erakorraliselt üles öelda.
3.Tartu Ringkonnakohus jättis 10. jaanuari 2019. a määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kohustades hagejat märkima, millist ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Ringkonnakohus selgitas, et asja maakohtule tagasisaatmine on ringkonnakohtu õigus sõltumata sellekohasest taotlusest ning juhul, kui apellant soovib ringkonnakohtult millegi väljamõistmist, tuvastamist või millekski kohustamist, tuleb selline nõue selgelt esitada.
4.Hageja esitas 28. jaanuaril 2019 täpsustatud apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täielikult ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 4. veebruari 2019. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle hagejale. Määruse kohaselt ei saa apellatsioonimenetluse iseseisvaks eesmärgiks olla asja maakohtule tagasisaatmine. Üldjuhul peab ringkonnakohus püüdma asja ise lahendada. Apellatsioonkaebuse eseme ehk selgelt väljendatud taotluse märkimata jätmise korral ei ole ringkonnakohtul võimalik otsustada isegi selle üle, kas ringkonnakohus saab asja ise lahendada või on vaja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus ei sisalda isegi taotlust rahuldada maakohtule esitatud hagi. Lisaks puuduvale apellatsioonkaebuse esemele on osaliselt ebaselge ka maakohtus esitatud hagiavalduse taotlus. Ehkki hageja palus välja mõista saamata jäänud tasu, ei ole rahalise nõude suurust ega selle arvestust kohtule esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Ringkonnakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 2 p 2 ja § 657 lg-t 1 valesti, sest apellatsioonkaebusest oli üldiselt mõistetav hageja menetluslik eesmärk saavutada hagi rahuldamine. Kuna ringkonnakohus luges ebaselgeks ka hagiavalduse, oli maakohus jätnud hageja nõuded välja selgitamata. Seetõttu ei oleks ringkonnakohus saanudki asja ise lahendada. Hagejalt täiendatud apellatsioonkaebust saades pidi ringkonnakohus mõistma, et hageja ei ole puuduste kõrvaldamise määruse sisust aru saanud, mistõttu olnuks alust korraldada nõuete väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks eelistung. Samuti oli ringkonnakohtul võimalus kõrvaldada hageja esindaja asjatundmatuse tõttu menetlusest (TsMS § 45 lg 2). Hagejale kassatsioonimenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja palub määrata kindaks riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse, määrates selleks 360 eurot (sh käibemaks).
7.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis TsMS § 633 lg 2 p 2 alusel õigesti, et hageja ei märkinud apellatsioonkaebusesse selget nõuet, mida ringkonnakohus saanuks lahendada. Hageja ei ole põhjendanud, mille järgi oli kaebusest üldiselt mõistetav tema eesmärk saavutada hagi rahuldamine. 2(4)

2-18-6718 Kuna eelistung korraldatakse pärast kaebuse menetlusse võtmist, on alusetu hageja seisukoht, et ringkonnakohus pidanuks tema nõude väljaselgitamiseks korraldama eelistungi. TsMS § 45 lg 2 kohaldamine on kohtu kaalutlusotsus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi rahuldada, ringkonnakohtu määrus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohtul ei olnud alust keelduda apellatsioonkaebust TsMS § 637 lg 2 ja § 633 lg 2 p 2 alusel menetlemast, kuna apellatsioonkaebusest nähtub piisavalt selgelt, millist ringkonnakohtu lahendit hageja taotleb. Kolleegium on varem leidnud, et kui kostja apellatsioonkaebus ei vasta TsMS § 633 lg 2 p 2 nõudele, kuna selles ei ole sõnaselgelt märgitud, et kostja soovib hagi rahuldamata jätmist, saab seda järeldada apellatsioonkaebuse taotlusest kostja kohta tehtud hagi rahuldav maakohtu otsus tühistada (Riigikohtu 19. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-13, p 14). Samuti on kolleegium varem rõhutanud, et kaebuse menetlemisest saab keelduda üksnes sellise TsMS §-st 633 tuleneva puuduse korral, mis takistab menetlust (Riigikohtu
9.veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-09, p 18). Praeguses asjas vaidlustas hageja maakohtu otsuse, millega oli hagi jäetud rahuldamata, paludes selle tervikuna tühistada. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus hageja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, millega jäeti hagi rahuldamata, saab hagi rahuldamise soovi eeldada apellatsioonkaebuse taotlusest tühistada hagi rahuldamata jättev maakohtu otsus. Hageja kirjeldas apellatsioonkaebuses vaidluse asjaolusid ning põhjendas oma seisukohta, mille kohaselt on maakohus hagi rahuldamata jättes eksinud. Seega ei olnud hageja apellatsioonkaebuse eesmärgiks pelgalt asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmine on ringkonnakohtu õigus sõltumata sellisest taotlusest. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et ringkonnakohus ei ole poole taotlusega seotud ka siis, kui tal on õigus teha asjas uus otsus ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata (TsMS § 656 lg 2 esimene lause ja lg 3). Eeltoodust tulenevalt ei takistanud kaebuse menetlemist asjaolu, et hageja palus apellatsioonkaebuses sõnaselgelt üksnes asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata.
10.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja Henn Koduvere esitas Riigikohtule taotluse, mille kohaselt palub mõista hagejale Riigikohtus osutatud riigi õigusabi eest OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Partnerid riigieelarvest välja koos km-ga 360 eurot (6 tundi × 50 eurot). Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu saamiseks tuleb riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-de 22 ja 23 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 10 alusel rahuldada osaliselt. Arvestades kassatsioonimenetluse asjaolusid, mahtu ja keerukust, on mõistlik ja põhjendatud ajakulu hagejale riigi õigusabi osutamisel 4 tundi. Kolleegium määrab hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks km-ga 240 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur.

3(4)

2-18-6718

11.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja