Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-09-5567/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.02.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1845

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärairi

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Kohtuotsuse Kohtuotsuse tegemise aeg ja

05.veebruar 05.veebruar 2010.a. Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

koht Tsiviilasja number

2-0909-5567

Tsiviilasi

AS DnB Nord Liising hagi hagi U B’i B’i ja A B’i B’i vastu võlgnevuse 47 412 krooni ja 32 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS DnB Nord Liising, Liising, reg.kood 11315936, 11315936, asukoht Lõõtsa 2b, Tallinn 11415, 11415, Harjumaa, Harjumaa, esindajad esindajad volikirja alusel jurist Helen Tiidus Tiidus ja Triin Toonela, asukoht Tartu mnt. 10, Tallinn 10145, Harjumaa. Harjumaa. Kostjad:

1.U B, B, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx. xxxx.

2.A B, B, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx 04.0 04.02 .02.2010.a.

esindajad

Kirjalikus menetluses Resolutsioon:

1.Rahuldada Rahuldada AS DnB Nord Liising hagi U B’i B’i ja A B’i B’i vastu võlgnevuse 47 412 krooni ja 32 senti nõudes tervikuna.

2.Välja mõista solidaarselt U B’ilt B’ilt (isikukood (isikukood xxxx) xxxx) ja A B’ilt B’ilt (isikukood xxxx) xxxx) AS DnB Nord Liising (reg.kood 11315936) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 50 087 (viiskümmend (viiskümmend tuhat kaheksakümmend kaheksakümmend seitse) seitse) krooni ja 32 senti. senti.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. nõue. Tsiviilasi on saabunud maksekäsu kiirmenetlusest avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hagiavaldus on esitatud 22.06.2009.a. Hagiavalduse kohaselt 10.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja U B kasutusrendilepingu nr. 010650 sõiduautole xxxx XT 2.0 Aut. Liisingulepingu kohaselt pidi hageja kostja soovil omandama viidatud auto ja andma selle kostja kasutusse ja valdusse ning kostja kohustus vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule tasuma liisingumakseid. Kostja jättis liisingumaksed maksmata, mistõttu hageja lõpetas kostjaga lepingu ennetähtaegselt ja kohustas kostjat sõiduki tagastama hagejale. Kuna sõiduki võõrandamisest saadud summa ei katnud hageja poolt sõiduki omandamiseks tehtud kulutusi, siis on kostjal kohustus hagejale tasuda võlgnevusena 40 153 krooni ja 87 senti. Samuti kandis hageja sõiduki tagastamise ja müügiprotsessiga seonduvalt täiendavaid kulutusi summas 7 258 krooni ja 45 senti. Kostja võlgnevus hageja ees on seega 47 412 krooni ja 32 senti. Kostjaga sõlmitud liisingulepingu täitmise tagamiseks oli hageja kostja A B’i vahel samal päeval, 10.05.2007.a., sõlmitud käendusleping. Kuna kumbki kostjatest lepingulist kohustust ei täitnud, arvestas hageja viivist 0,026% põhinõudelt iga viivitatud päeva eest kokku summas 2 675 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 47 412 krooni ja 32 senti, viivised 2 675 krooni, viivised 0,026% põhinõudelt 47 412 krooni 32 senti päevas kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 7 500 krooni kostjate kanda solidaarselt. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 101 lg. 1 p.-de 1, 4 ja 6, § 113 lg. 1, 142 lg. 1, 367 lg. 1 ja 4 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtule kohtu antud tähtajaks kirjalikku vastust hagile ei esita. Hagiavaldusele on lisatud esitatud nõudeid tõendavad dokumentaalsed tõendid – liisinguleping, eritingimused, üldtingimused, liisingueseme üleandmise- vastuvõtmise akt, maksegraafik, teatis, arve nr.81097, Saksa Auto AS arved, käendusleping, võlateatised. II. Asja kohtulik menetlus ja. kostjate kostjate kirjalik vastus. Kohus 30.06.2009.a. võttis AS DnB Nord Liising hagiavalduse hagis U B’i ja A B’i vastu võlgnevuse 47 412 krooni ja 32 senti nõudes menetlusse, saatis avalduse koos lisadega teadmiseks kostjatele ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama 30-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. Kostjad 24.07.2009.a. kohtule saabunud vastuses teatavad, et ei tunnista nõuet täies ulatuses õigeks, et vastuväide on esitatud juba Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale 02.03.2009.a., kus on nõuet tunnistatud summas 11 248 krooni ja 92 senti. Kostjad vastuhagi esitada ei soovi, arvavad, et asi lõppes sellega, kui ühe kohtu poolt on juba vastus saadetud. Auto sai ära antud, kuna makseraskuste tõttu polnud võimalik selle eest tasuda ja seda võimalust pole ka praegu. Kostjad on nõus kirjaliku menetlusega ja arvavad, et asi on võimalik lahendada kokkuleppega. Kohus 24.08.2009.a. saatis kostjate vastuse hageja esindajale arvamuse esitamiseks 20-ne päeva jooksul. Hageja esindaja 15.09.2009.a. teatas kohtule võimalusest kaaluda kompromissi sõlmimist. Kuna kokkulepet ega hagist loobumise avaldust kohtule ei esitatud, siis 30.11.2009.a. määras kohus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses 11.01.2010.a. ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks.

29.12.2009.a. esitas hageja esindaja taotluse asja läbivaatamise uue aja määramiseks, et pooled jõuaksid kompromissi sõlmida. Kohus rahuldas taotluse ja 30.12.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses 04.02.2010.a. ning andis pooltele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi, taotlusi ja dokumente ning samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. Pooled kohtu määratud ajaks kohtule midagi ei esitanud. III. Kohtuotsuse Kohtuotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse, sellele lisatud dokumentaalsed tõendid ja kostjate kirjaliku vastuse, leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada hageja poolt hagiavalduses esitatud alustel ja nõudes. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid või vastuväiteid. Kostjad ei tunnista nõuet summale 47 412 krooni ja 37 senti, kuid samas pole selgitanud, miks nad seda summat ei tunnista. Kostjad pole oma vastuväiteid põhistanud ega ka tõendanud. Kostjate vastuväide nagu oleks ühe kohtu vastus piisav menetluse lõpetamiseks, ei põhine seadusel. Esialgselt oli nõue kostjate vastu esitatud summale 60 421 krooni ja 13 senti maksekäsu kiirmenetluses. Kostjad tunnistasid nõuet summas 11 248 krooni ja 92 senti. Pärnu Maakohtu 22.04.2009.a. määruses on sõnaselgelt võlgnikke teavitatud, et võlgnike poolt vaidlustatud osas antakse nõue üle hagimenetlusse. Hagimenetluses esitas hageja oma nõude kostjate vastu uuesti ja on hagiavalduses oma nõuet selgitanud, seadusesätetega põhistanud ning tõendanud lisatud liisingulepingu eri- ja üldtingimustega, lepingute ja maksegraafikuga, vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, teatisega lepingu üleütlemise kohta, vara müügiga seonduva dokumentatsiooniga, võlateatistega, Pärnu Maakohtu määrusega. Samas oli hageja kohustatud hagiavalduse esitamisel tasuma täiendavalt ka riigilõivu. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted tulenevad lepingutest. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. § 363 kohaselt liisinguvõtja on kohustatud: 1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel; 2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena; 3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. § 367 lg. 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg. 2-4 sätestavad, et lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda

viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Viivise arvestus on märgitud hagiavalduses. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele tervikuna summas 50 087 krooni ja 32 senti, millest põhivõla katteks 47 412 krooni ja 32 senti ning viivise katteks 2 675 krooni. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ja lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna käendaja vastutus käenduslepinguga ei ole piiratud, siis tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates 13.11.2008.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 0,026% päevas ja palub jätkuvalt hagiavalduse esitamise ajast alates välja mõista viivis 0,026% põhinõudelt 47 412 krooni ja 32 senti päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 7 500 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole. TsMS § 165 lg. 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76 lg. 1, 94, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 113 lg. 1, 367 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik: