Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 02.05.2008.a Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kohustada kostjat sisse viima tegelikule veetarbimisele põhinev arvestussüsteem Tallinnas XXXasuvas hoones, määrata hagejale seoses tegelikkusele mittevastava veetarbimise arvestussüsteemiga tekitatud kahju suurus ja mõista kostjalt välja hagejale tekitatud kahju. Harju Maakohus keeldus 02.06.2008.a määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.09.2008.a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja esimese astme kohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 17.04.2009.a täpsustas hageja hagi ning palus kohustada kostjat esitama hagejale tegelikule veetarbimisele põhinev arvestus Tallinnas XXX suvas hoones ning mõista kostjalt seoses tegelikkusele mittevastava veetarbimise arvestusega hagejale välja tekitatud kahju summas 30 928 krooni. 16.10.2009.a täpsustas hageja veelkord hagi, milles palus tuvastada, et kostja poolt teostatud veearvestussüsteem Tallinnas XXX asuvas hoones oli ebaõige ning mõista kostjalt ebaõige veearvestussüsteemi rakendamisega hagejale tekitatud kahju 30 928 krooni. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt üürib hageja Tallinna linnalt XXX asuvaid äriruume. Tallinna linna ja kostja vahel 17.04.2006.a sõlmitud lepingu alusel haldas maja kostja. 17.04.2006.a Tallinna linna ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist kolmandat isikut kaitsva lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 81 tähenduses. VÕS § 81 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. Kostja oli maja haldaja kuni 30.06.2008.a. Kostja esitas hagejale arveid kommunaalteenuste eest. Kostja veearvestuse süsteem oli ebaõige. Nimetatud majas asuvad ka eluruumid, samuti teised äriruumid. Kahe äriruumi ja mitme korteri veega varustamine käib läbi hageja veemõõtja. Hageja vee tarbimine saadi sel teel, et hageja veemõõtja näitudest lahutati maha teiste tarbijate vesi vastavalt nende endi poolt teatatud näitudele. Pikk43/Vaimu1 hoone on vana maja, mille kommunikatsioonid on amortiseerunud ning seetõttu on sagedased ka avariid. Sellise veearvestuse juures tuli hagejal kanda ka süsteemisiseste kadude kulusid. Samuti on kostja jätnud osaliselt arvestamata teiste tarbijate veekulu. Hageja oli sunnitud tasuma kasutatud vee eest mitte tegeliku tarbimise järgi, vaid kaudsel arvestusmeetodil tuletatud näitajate järgi, millest on kostja poolt osaliselt jäetud maha arvestamata teiste tarbijate tarbimine. 01.07.2008.a viis uus hoone haldaja sisse tegelikul tarbimisel põhineva

veearvestussüsteemi, mille tulemusena hageja vee tarbimine vähenes ümmarguselt 20 %. Samal ajal hageja käive tõusis 20 %. Sealjuures ei ole mingeid lisamõõdikute paigaldamisi toimunud. Hageja kahju seisneb selles, et ta on kostja poolt esitatud arvete alusel tasunud vee eest rohkem, kui ta tegelikult tarbinud on. Hagejale tekitatud kahju suurus on 30 928 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on esitatud ebaõige isiku vastu. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu. Veekulu võrdlemine erinevate aastate lõikes ei tõenda kahju olemasolu. Veetarbimise erinevus ei ole oluline. Vaidlusalusel hoonel ei olnud igal tarbijal eraldi veemõõtjat ja kostjal puudus võimalus jagada iga isiku veetarbimine vastavalt sellele, kui palju igaüks reaalselt tarbis. Veemõõdikute paigaldamine on kaasomanike pädevuses. Keegi ei kohustanud kostjat paigaldama täiendavaid veemõõtjaid. Üldvee kadu ei ole jäetud üksnes hageja kanda, kuna hoonel oli eraldi peaveemõõtja. Kostja ei saanud vee eest raha endale, vaid vahendas selle vee ettevõtjale. Kostja ei ole saanud mingit kasu. Seetõttu, kui kohus loeb kahju tõendatuks, palub kostja kahjuhüvitist vähendada, kuna kogu kahju väljamõistmine oleks ebaõiglane. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna linn (üürileandjana) ning OÜ VT(üürnikuna) sõlminud 01.06.2003.a mitteeluruumi üürilepingu XXXasuvate ruumide kasutamiseks. 28.08.2006.a sõlmisid hageja ning Tallinna linn üürilepingu lisa, mille kohaselt loetakse XXXasuvate ruumide kasutajaks hageja. 17.04.2006.a sõlmisid Tallinna linn ja Osaühing P käsunduslepingu, millega Osaühing P kohustus haldama ja hooldama XXX asuvat elamut. 11.04.2008.a ülesütlemisavaldusega ütles Tallinna linn Osaühinguga P sõlmitud lepingu üles, märkides, et alates 01.07.2008.a haldab elamut OÜ Vanalinna Meister. Eeltoodust järeldub, et üürileping XXX asuvate ruumide kasutamiseks on sõlmitud Tallinna linna ja hageja vahel ning XXX asuva hoone haldamise ja hooldamise leping oli sõlmitud Tallinna linna ja Osaühingu P vahel. VÕS § 81 lg 1 sätestab, et lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. VÕS § 81 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kohus nõustub hagejaga, et 17.04.2006.a Tallinna linna ja kostja vahel sõlmitud lepingut saab käsitleda hagejat kaitsva lepinguna VÕS § 81 tähenduses. Tallinna linna ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 4.7 sätestas, et kostja koostab ja esitab äriruumide kasutajatele nõuetekohased kõrvalkulude arved ning võtab vastu makseid vastava kogumiskonto kaudu. Poolte vahel puudub vaidlus, et XXX asuvas hoones on kostja haldamise ajal toimunud veelekkeid. Seda tõendab ka 22.09.2008.a üüritasu alandamise kokkulepe ja 01.04.2009.a vara üleandmise akt. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hageja vee tarbimise suurus saadi sel teel, et hageja veemõõtja näitudest arvestati maha osade äriruumide ja eluruumide kasutajate veetarbimine.

Samas ei nähtu tõenditest, et veeleketest tekkinud veekaod oleksid maha arvatud või jagatud hageja ja hageja veemõõtja kaudu vett saavate teiste tarbijate vahel. Seega tuleb nõustuda sellega, et suures osas on veekaod jäetud hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esitanud hagejale nõuetekohaseid kõrvalkulude, s.o vee, arveid. Kuna kostja esitatud veearved olid ettenähtust suuremad ja hageja on vee arved tasunud, siis on hagejale tekkinud kahju. Mis puudutab hageja väidet, et teised tarbijad ei ole teatanud õigeid veemõõtja näitusid, siis see on kohtu hinnangul oletuslik. Hageja esitatud vee tarbimise arvestusest nähtuvalt on hagejale arvestatud ajavahemikul 2007.a juuli-2008.a veebruar keskmiselt vett 114,68 m3 kuus ning ajavahemikul 2008.a juuli – 2009.a veebruar keskmiselt 99,25 m3 kuus. Seega on hagejale ajal, mil maja on hallanud OÜ Vanalinna Meister, arvestatud vett keskmiselt 15,43 m3 kuus vähem. Seda arvestust on hageja laiendanud kogu perioodi peale, mil maja haldas kostja, ning leidnud selle kaudu kahju suuruse. Kohus leiab, et kuigi pärast haldaja vahetust on hageja veekulud oluliselt vähenenud, ei pea kohus siiski usutavaks, et veeleketest tekkinud veekadude suurus oli keskmiselt 15,43 m3 kuus. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kahju kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Seega on kohaldatav VÕS § 127 lg 6. Kõiki asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks määrata kahju hüvitise suuruseks 15 000 krooni. VÕS § 139 ja § 140 sätestatud kahju hüvitise vähendamise aluseid kohtu hinnangul käesoleval juhul ei esine. Seega kuulub hagi kahju hüvitamiseks rahuldamisele osaliselt. Hageja on esitanud nõude, milles palub tuvastada, et kostja poolt teostatud veearvestussüsteem oli ebaõige. Kohus leiab, et hagi tuleb nimetatud nõudes jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega saab tuvastushagi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Hageja on esitanud nõude aga faktilise asjaolu tuvastamiseks. Selline nõue ei saa olla tsiviilkohtumenetluses hagi esemeks. TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi selle nõude osas jätta läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.