Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Viru Maakohus Irma Külavee 03.02.2010, Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi H P ` vastu võlgnevuse 12 263.89 krooni nõudes.
Menetlusosalised, esindajad
Hagihind Kirjalikus Kirjalikus menetluses menetluses
2-08-19743
HAGEJA: AS SEB Pank (reg.kood 10004252), aadress: Tornimäe 2, Tallinn; E-post: [email protected] esindaja v.-adv. Andres Tamm, Tolli 7, Kuressaare linn, Saare maakond 93812 E-post: [email protected] KOSTJA: H P (ik: xxxx), elukoht: 1) xxxxx 2) xxxx E-post: xxxx 11 141.71 krooni
Menetluskulude jao jaotus aotus. tus.
Edasikaebe kord.
I. Asjaolud ja hageja nõue. 15.05.2008 on AS SEB Pank esitanud Pärnu Maakohtule hagi H P` vastu laenuvõlgnevuse, intressi ja viiviste nõudes, kokku summas 12 263.89 krooni nõudes. Hagiavalduse ja sellele lisatud võlgnevuse kokkuvõtte kohaselt on kostja H P sõlminud pangaga 30.10.2002 Magnet krediitkaardi lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 8000 krooni. 16.12.2002 suurendati limiiti kuni 15 000 kroonini. Kostjal tekkis võlgnevus intressi osas 08.10.2007 ja krediidi põhiosas – 25.12.2007. Seoses kostjal esineva võlgnevusega ütles hageja 26.12.2007 kirjaga nr xxxx lepingu erakorraliselt üles ning kohustas kostjat laenu koos intressi ja viivisega tagastama. Hagiavaldusele lisatud võlakokkuvõtte kohaselt seisuga 16.04.2008 esines kostjal hageja ees lepingujärgne võlgnevus tasumata krediidi summas 11 141.71 krooni, intressivõlgnevus lepingu kehtivuse perioodil - 518.62 krooni ja viivisvõlgnevus summas 603.56 krooni. Iga päev alates 17.04.2008 lisandub viivist 4.95 krooni. Vastavalt VÕS § 396 sätestatule on laenusaaja kohustatud laenuandjale laenu tagastama. VÕS § 94 kohaselt on võlgnik kohustatud vastavalt lepingule tasuma intressi ja VÕS § 113 tulenevalt on võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt võlgnevuse katteks 11 141.71 krooni, intresse summas 518.62 krooni ning viiviste väljamõistmist kuni nõude kohase täitmiseni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses märgitud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – pooltevahelise laenulepingu koopia, lepingu ülesütlemise teade, laenumaksete aruande ärakiri, võlgnevuse koondarvestus, riigilõivu maksekorraldus, esindaja volikiri.
Kohtumenetluse käik: 18.02.2009 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega anti tsiviilasi nr 2-08-19743 TsMS § 79 lg 1 tulenevalt vastavalt kostja elukohale üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja menetlusse. 19.03.2009 korraldava määrusega võeti hagi Viru Maakohtus menetlusse ning väljastati kostjale tema registrijärgsele elukoha aadressile (xxxx) tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtu poolt tuvastati, et kostja on deklareerinud oma elukohana
maksuametile ja Eesti Töötukassale – xxxx. Hagimaterjalid on kostja Rakvere kohtumajas kätte saanud isiklikult 08.10.2009. 28.10.2009 teatas kostja vastuseks hagile, et võtab hagi õigeks, on nõus kirjaliku menetlusega ja lahendama asja kompromissiga. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastus edastati hageja esindajale tutvumiseks ning võimaluse korral ka kompromissi sõlmimiseks. Hageja väljastatud kompromisslepingus märgitud maksegraafikuga kostja ei nõustunud, mistõttu kompromissi sõlmimine poolte vahel ebaõnnestus. Hageja on palunud asi lahendada kirjalikus menetluses ja teha kostja poolt hagi tunnistamisel õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ning hagi rahuldada.
II. Maakohtu otsuse põhjendused. 07.01.2010 korraldavas määruses leidis kohus, et kostja poolt hagi õigeksvõtust tulenevalt on võimalik asi lahendada TsMS § 440 lg 2 alusel kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Kostjale selgitati hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, pooltele määrati TsMS § 403 lg 1 tulenevalt tähtaeg täienduste/taotluste esitamiseks (kuni 25.01.2010) ja tehti teatavaks ka kohtuotsuse teatavakstegemise aeg – 03.02.2010. Kohtu määratud tähtpäevaks pooltelt täiendusi ega taotlusi kohtule ei laekunud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et esitatud hagi on hageja poolt õigesti õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hagiavalduses ka kirjeldatud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 tulenevalt peab kohustused täitma vastavalt seadusele või lepingule ja kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 sätestatud alustel võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise puhul nõuda nii kohustuse täitmist kui ka viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt vastuolus seaduse ja lepinguga. Hageja on kostja vastusest tulenevalt teinud kohtule taotluse lahendada asi kirjalikus menetluses, teha asjas õigeksvõtul põhinev otsus ja rahuldada hagi täielikult. Kostja ei ole ka kohtu poolt täiendavalt antud tähtaja jooksul hagile vastuväiteid esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses on märgitud lisanduva viivise suuruseks 4.95 krooni päevas, mis vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud viivitusintressile 16 % aastas ehk 0,04444% võlgnetavalt summalt päevas. Eeltoodust ning kostja õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt märgitud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 12 263.89 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 11 141.71 krooni, intressivõlgnevus lepingu kehtivuse perioodil - 518.62 krooni ja viivisvõlgnevuses -603.56 krooni. Samuti kuulub kostjalt vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 367 sätestatule täiendavalt väljamõistmisele lepingus kokkulepitud viivis alates 17.04.2008 määras 0,04444 % päevas võlgnetavalt põhinõudelt kuni nõude kohase täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt asjas tegelikult kantud menetluskulud kuuluvad õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega täielikult kostjalt väljamõistmisele. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus nr.519453, 16.05.2008 hageja poolt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vastavalt 2008.a. kehtinud Riigilõivuseaduses sätestatule summas 1000 krooni (mitte aga 2250 krooni, nagu ekslikult oli märgitud hageja esitatud kompromissilepingu projektis). Samuti on hageja tasunud advokaadile õigusabi eest summas 1447.12 krooni. Seega on hageja kandnud menetluskulusid kokku s 2447.12 krooni ulatuses ning nimetatud summa kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 173; 440; 444 lg 1, 630 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
Irma Külavee
Ärakiri õige Nooremreferent
Merle Kaegas
Kohtuotsus jõustus 02.aprillil 2010.a. Nooremreferent
Merle Kaegas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.