S H hagi VV vastu kahju hüvitamise nõudes 740 200,15 krooni
Hagi hind Hageja: S H (isikukood xxx, xxx); Menetlusosalised
Hageja esindaja: Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, Kentmanni 22, Tallinn 10116, e-post: [email protected]); Kostja: VV(isikukood xxx, xxx); Kostja esindaja: vandeadvokaat Merli Eichler (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8-9, Tallinn 10132, e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
15.detsember 2009
Istungil osalenud isikud
hageja S H, hageja esindaja Jüri Asari, kostja VV ja kostja esindaja adv. Merli Eichler
Resolutsioon Jätta S H hagi VV vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja S H kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.Hageja ja AS I sõlmisid 24.08.2006 kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kinnistu mõttelise osa ja korteriomandi ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu millega hageja omandas 1⁄2 kinnistust, asukohaga Viimsi vald, Xxx küla, Xxx. Kinnistul paiknes pooleliolev ehitus (paarismaja boks). Lepingu alusel kohustus AS I ehitama kinnistule paariselamu korteri kooskõlas ehitamist reguleeriva seadusandlusega. Hageja juhtis korduvalt AS-i It ähelepanu puudustele ja lõpetamata töödele. Kuna olukord jätkuvalt ei paranenud, pöördus hageja 03.09.2007 AS I poole hinna alandamise avaldusega. Hageja alandas hinda 695 884,32 krooni võrra. 22.02.2008 esitas S H hagi AS I vastu võla nõudes. Hageja leidis, et AS I võlgneb temale kokku 1 040 200,15 krooni, millest hinna alandamisest tulenev nõue on 695 884,32 krooni, leppetrahv 249 600 krooni, hageja poolt ostetud materjalide ja seadmete eest 58 017,20 krooni ja kahju 36 698,63 krooni. Hagis piirdub hageja 740 200,15 krooni välja mõistmisega.
2.05.03.2009 esitas hageja alternatiivse nõude VVlt hageja kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju summas 740 200,15 krooni välja mõistmiseks. 24.03.2009 määrusega jättis kohus S H hagi AS I(pankrotis) vastu 740 200,15 krooni nõudes läbi vaatamata seoses äriühingu pankroti välja kuulutamisega. Hagi aluseks olevad asjaolud ja haginõue.
3.Hageja arvates on temal nõudeõigus VV vastu, kes oli vaidlusalusel perioodil AS I ainuke juhatuse liige ja korraldas ning koordineeris selle tegevust. VV on korduvalt andnud täitmata lubadusi ja jätnud täitmata oma kohustused. VV oli teadlik endale võetud kohustustest ning olemasolevatest olulistest puudustest vaidlusalusel objektil kuid ei astunud samme nende parandamiseks. Juhatuse liikmena pidi kostja korraldama juhitava äriühingu tegevust selliselt, et kõik lepingujärgsed kohustused oleksid täidetud ja ilmnenud puudused kõrvaldatud. Hageja on seisukohal, et AS I juhatuse liige Vv tegutses pahausklikult andes lubadusi, mida ta ei kavatsenud täita. Lubaduste mittetäitmine viitab asjaolule, et tegemist on ka juhatuse liikme raske juhtimisveaga.
4.AS I viimasest majandusaasta aruandest ilmneb, et 31.12.2008 seisuga puudusi äriühingu kassas sularaha ning pangakontodel oli 1 790 krooni. Äriühingul oli võlgnevus AS Viimsi Vesi ees summas 137 200 krooni, mille tasumiseks soovis äriühing koostada maksegraafiku. Maksehäireteregistri raportist nähtub, et seisuga 01.02.2008 panganduse sektoris AS I maksehäire ulatus enam kui 1 000 000 krooni. Selleks ajaks AS I vastu oli esitatud vähemalt kaks hagi kogunõuetega veel üle miljoni krooni. Ülaltoodu annab põhjust väita, et vähemalt 2008 aasta algusest AS I oli püsivalt maksejõuetu, kuid juhatuse liige VV ei esitanud kohtule pankrotiavaldust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Sellega pani VV toime õigusvastase teo. Kui VV juhatuse liikmena oleks täitnud hagejaga sõlmitud ostu-müügi lepingut tähtaegade osas, oleks hageja saanud oma paariselamu korterisse 01.11.2006 ning hagejale kahjulikud tagajärjed ei oleks saabunud. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
5.Tsiviilasja menetlemisel taotles AS I ehitusekspertiisi läbiviimist, kuid jättis tasumata kohtu poolt nõutud ekspertiisitasu 29 500 krooni kohtu tagatiskontole, mistõttu ekspertiis ei toimunud. Ka siin ilmnevad TsÜS § 94 toodud asjaolud, sest avaldades soovi ekspertiisi tegemiseks otsustas äriühingu seaduslik esindaja tagatisraha maksmise. Hageja esitatud nõue põhineb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7,8, § 1050 ja TsÜS § 94 Kostja vastuväited.
6.Kostja hagi ei tunnista.
Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et AS I maksejõuetus hakkas ilmnema juba enam kui aasta enne pankrotiavalduse kohtusse esitamist. AS I2007 majandusaasta lõppes mitteolulise kahjumiga summas 39 192 krooni. 31.12.2007 seisuga oli AS-l I rahalisi vahendeid kokku 649 869 krooni ja nõudeid ostjate vastu 1 938 967 krooni. 2007 oli ehitusvaldkonnas aktiivne aeg. AS I arendas kinnisvaraobjekte Viimsi vallas. Probleemid tekkisid 2007 ja 2008 raha kätte saamisega. Kinnisvaraarendust hakkas lisaks saamata jäänud rahalistele vahenditele takistama kohtuvaidlustega seoses hagi tagamise abinõudena kohtulike hüpoteekide seadmine veel müümata kinnistule. Seega on ka hageja enda tegevuse tõttu olnud takistatud AS I majandustegevus. VVAS I juhatuse liikmena võttis tarvitusele kõik võimalikud abinõud ning otsused AS I ntelehituse majandustegevuse jätkamiseks ning kasumi tekkimiseks, mistõttu on täielikult tõendamata VV kui eraisiku poolt tahtliku õigusvastase teo toimepanemine hageja suhtes ning sellega kahju tekitamine hagejale. Isegi kui kohus leiab, et AS I pankrotiavaldus on esitatud kohtusse hilinemisega, ei ole hageja tõendanud just selle teo tagajärjel hagejale kahju tekkimist ning põhjuslikku seost pankrotiavalduse väidetava hilinemisega esitamise ning hagejal kahju tekkimise vahel. VV ei ole käitunud AS I juhatuse liikmena heade kommete vastaselt ega vastuolus heade äritavadega. Kostja ei ole rikkunud ÄS § 315 tulenevat hoolsuskohustust ega muud seadusest tulenevat kohustust. Hageja poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole täidetud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 või 8 kohaldamise eeldused, sh kostja õigusvastane tegu, hagejal kahju tekkimine, kostja tahtlus hagejale oma tegevusega kahju tekitada ega põhjuslik seos kostja tegevuse või tegevusetuse ning hagejale kahju tekkimise vahel.
7.Paarismaja korteri omandas hageja nn valge karbi kujul ehk teostatud olid kõik üldehitustööd ning seinte ja lagede pahteldus- ning kruntimistööd, millest tulenevalt tasus hageja enamuse lepinguhinnast 2,9 miljonit krooni. Ülejäänud 300 000 krooni oli kokku lepitud paarismaja korteri ehitustööde lõpetamise, liitumiste ja kasutusloa hankimise maksumusena. Paarismaja korteri ehitustööd olid valmis vastavalt aktile 22.09.2006. Seega oli AS I täitnud juba 22.09.2006 aastaks valdavas enamuses 24.08.2006 lepinguga võetud kohustused. Hageja oli lepingu eseme enne lepingu sõlmimist olemasolevas valmidusastmes üle vaadanud ning AS-ga I hinnas kokkuleppe saavutanud. Seega ei saa pidada hageja poolt mõistlikuks ja hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks lepingu sõlmimise ajal asjal esinenud puudustest teavitamist alles 07.05.2007 ehk rohkem kui 6 kuud hiljem, sealjuures pärast siseviimistlustööde teostamist. Hageja ei teavitanud AS-i I tema poolt soovitud materjali ega toote valikust õigeaegselt, mistõttu ei saanudki ärihing kõiki ehitustöid õigeaegselt lõpetada. Garantiitööde teostamise aja kokkuleppimisest ei olnud hageja ise enam huvitatud. Hageja ise takistas raha tasumata jätmisega AS-i I poolt lepingu täitmist ning seetõttu hagejale kahju tekkimise eest ei saa vastutada VV . Kohtu järeldused.
8.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-79-05 selgitanud, et äriühingu juhatuse liikmel saavad tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul. Selleks võib olla ÄS § 306 lg-s 31 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega võib kaasneda ka juhatuse liikme otsene isiklik vastutus äriühingu võlausaldajate ees.
ÄS § 306 lg 31 kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse.
9.Järgnevalt kohus käsitleb AS-i I maksejõuetuse tekkimise aega, et selgitada välja, kas VV täitis seadusest tulenevat kohustust tähtaegselt või mitte. Vastavalt Harju Maakohtu määrusele 30.12.2008, algatas kohus AS-i I pankrotimenetluse äriühingu juhatuse liikme VV poolt 23.12.2008 esitatud pankrotiavalduse alusel. Pankroti väljakuulutamise määruses on märgitud, et AS I2007 majandusaasta lõppes mitteolulise kahjumiga, summas 39 192 krooni. Samal ajal AS I arendas kinnisvaraobjekte aadressidel Xxx10,11,14,15 ja 23, Viimsi vald, Harjumaa. Aastatel 2006 ja 2007 õnnestus realiseerida enamus Xxxobjektidest, kuid paralleelselt hakkasid tekkima ostjate poolt garantii-, leppetrahvi- ja hinna alandamise nõuded, kuna seoses ehitusbuumiga ei õnnestunud ehitusobjekte õigeaegselt valmis saada mitmetel põhjustel. 11.03.2009 ajutise halduri aruande (t.II lk 125-129) kohaselt oli OÜ Ivastu kohtusse esitatud nõudeid summas 1 283 188 krooni ning äriühingul oli esitatud nõudeid tellijate vastu summas 600 466 krooni. Arvukate kohtuvaidluste tõttu arendus- ja ehitustegevus peatus, kinnisvarahindade oluline langemine aga ei võimaldanud isegi ostjate leidmisel saada loodetud kasumit. Kinnisvaraarendust takistas oluliselt kohtuvaidlustega seoses hagi tagamise abinõudena kohtulike hüpoteekide seadmine Xxx23 kinnistule. See aga omakorda tõi kaasa pankade usalduse kaotuse ja täiendavaid rahalisi vahendeid ei õnnestunud hankida, et lõpetada pooleliolevad ehitused.
10.Maksehäireregistri raportist nähtub, et võlgnevus pankadele on äriühingul alates 01.02.2008 üle 1 miljoni krooni. Maksuvõlg seisuga 11.08.2008 oli 32 626 krooni. AS Ivõlg Tallinna linna ees oli 64 665 krooni, mida AS I23.04.2003 tunnistas ning milline kustutati, kui lootusetu nõue seoses äriühingu pankroti välja kuulutamisega. Samas oli AS Iesitanud kohtusse mitmeid nõudeid ostjate vastu kokku summas 783 905,25 krooni ning saanud 2007 jõustunud kohtumääruse 175 000 krooni väljamõistmise kohta, mis esitati kohtutäiturile täitmiseks. 13.05.2008 kohtumääruse alusel oli seatud kohtulik hüpoteek AS-ile Ikuuluvale kinnistule S Holstini kasuks ning 26.06.2008 kohtumääruse alusel Rita Lehto kasuks. Arvestades kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, ei saa kindlaks määrata konkreetset aega, mida saaks pidada AS-i Ialalise maksejõuetuse tekkimise ajaks, küll aga ei olnud see enne 2008 kevadet.
11.Alates maist 2008 oli AS Ikinnisvarale lisaks panga hüpoteegile, pandud mitu kohtulikku hüpoteeki ning äriühingul ei olnud seetõttu võimalik oma võlgnevust võlausaldajatele ees kustutada kinnisvara müügist saadust. Kuna pankade usaldus äriühingu vastu oli kadunud, ei olnud võimalik ka laenu saada ning äriühingul sisuliselt puudusid rahalised vahendid võlgade tasumiseks. Seda on AS Iväitnud ka oma vastuses hagile ning kinnitanud ajutine pankrotihaldur oma aruandes. Eelnevast lähtudes võiks siiski järeldada, et AS Ialaline maksejõuetus ilmnes varem kui 03.12.2008 ning seega rikkus VVjuhatuse liikme kohustust esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest.
12.VÕS § 1045 lg 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Selleks, et VVl tekiks kohustus hüvitada VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel S Holstinile tekkinud kahju, tuleb kindlaks teha, kas hagejal tekkis kahju nimelt kostja kaitsenormi rikkumise tagajärjel.
Kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et juhul kui VV äriühingu juhatuse liikmena oleks pankrotiavalduse kohtule esitanud 2008.a. kevadel oleks sellega hoidnud ära hagejal kahju tekkimise. S H pöördus kohtusse 22.02.2008 AS Ivastu nõudega summas 740 200,15 krooni. Hageja nõude moodustas: hinna alandamine 695 884,32 krooni, leppetrahv 249 600 krooni, pangale liigsete intresside maksmine summas 36 698,63 krooni ja ehitusmaterjalide maksumus 58 017,20 krooni.
13.Kõik nimetatud hageja nõuded AS Ivastu tulenesid hageja ja AS Ivahel 24.08.2006 sõlmitud kinnistu mõttelise osa võla- ja asjaõigusliku müügilepingu mitte kohasest täitmisest. Hinna alandamise avalduse esitas hageja AS-le I03.09.2007. Leppetrahvi nõude õigus tekkis hagejal pärast ehitustööde lõpetamise tähtaega 01.11.2006. Hageja poolt liigsete intresside maksmine pangale toimus 15.02.2007 kuni 15.06.2007. Pärast 15.06.2007 oli hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue kahju põhjustaja vastu. Ehitusmaterjalid ostis hageja ajavahemikus 04.09.2006 kuni 05.07.2007 (t. I lk 42-45). Seega hageja väidetav kahju oli tekkinud hiljemalt septembriks 2007, mil hageja tegi AS-le Ihinna alandamise avalduse. Sel ajal oli AS Imajanduslikult tegev. AS Ipankroti väljakuulutamise määruses on märgitud, et 2007 aasta lõppes äriühingule mitteolulise kahjuga summas 39 192 krooni, mis ei anna alust käsitleda äriühingut alaliselt maksejõuetuna. Seega oli hagejal kahju tekkinud tunduvalt varem kui AS Imuutus alaliselt maksejõuetuks ning juhul kui VVAS Ijuhatuse liikmena esitas pankrotiavalduse hilinemisega, ei saanud põhjustada hagejal kahju tekkimist, mis annaks aluse VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmelt.
14.VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Nimetatud sätte kohaldamisel tuleb kindlaks teha, kas kostja tegevus oli kooskõlas heade kommetega või mitte ning kas kostja tahtlus oli suunatud hageja kahjustamisele. Hageja väite kohaselt andis kostja AS Intelehituse juhatuse liikmena vale andmeid ja lubadusi, mida ta ei kavatsenudki täita. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et pooled olid eriarvamusel tehtud tööde ja kvaliteedi suhtes. 04.07.2007 vastuses, mille on allkirjastanud AS Ijuhatuse liige VVain, nõustub äriühing 02.07.2007 ekspertiisiaktis märgitud puudustega osaliselt ning nõustub need kõrvaldama. Kuna aga objekti valdus oli hagejale üle antud, siis oleks tulnud pooltel kooskõlastada puuduste kõrvaldamise aeg, et tagada ehitajal juurdepääs objektile. Tõendeid selle kohta, et kooskõlastatult hagejaga oleks VVisiklikult lubanud konkreetsel ajal puudused kõrvaldada ja lubadust ei täitnud, ei ole esitatud. Vastavalt 21.08.2007 ehituseksperdi poolt lisatule oli AS Ialustanud ehitusvigade kõrvaldamist, kuid oli need jätnud pooleli.
15.Puuduste kõrvaldamises on hageja ja AS Ipidanud kirjavahetust (t I lk 113-114) ning sellest ei nähtu VV poolt väidetavalt antud katteta lubadused. Arvestada tuleb ka asjaolu, et AS Iedastas hagejale arve summas 70 000 krooni, mille tasumisest hageja keeldus. Kuna hageja arvet ei tasunud, jättes täitmata oma lepingulise kohustuse, keeldus AS Iehitustööde edasisest tegemisest. Seega lubaduse andmist osa puudustest kõrvaldada ning selle mitte kohast täitmist (puuduste kõrvaldamist oli alustatud) ei saa antud juhul lugeda tegevuseks, mis kandis hagejale kahju tegemise eesmärki. Kohus leiab, et tõendamata on VV kui juhatuse liikme heade kommete vastane tahtlik käitumine. VVtegutses äriühingu juhatuse liikmena igapäevase majandustegevuse raames.
16.Hageja arvates on antud juhul tegemist ka kostja juhatuse liikme raske juhtimisveaga, millele viitab lubaduste mitte täitmine. Kohus on seisukohal, et esiteks ei ole raske juhtimisviga tõendatud ning teiseks ei ole võimalik nõuda raske juhtimisveaga tekitatud kahju õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendites 3-2-1-41-05 ja 3-2-1-18-08. Kolleegium leiab, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (nt käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Kuna asjas ei ole tõendatud kahju tekitamise õigusvastasus nii seadusest tuleneva kohustuse rikkumise kui heade kommete vastase käitumise tõttu ning hagi tuleb jätta rahuldamata, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda hageja kahju suurust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.