Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva arutamistt jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamis kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 l g 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.12.2009 esitas Creditmarket OÜ Viru Maakohtusse hagi H A` vastu põhivõlgnevuse 3000 krooni, kõrvalnõuete ning lisanduva viivise nõudes.

Eelnev menetluse käik 11.11.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse H A`ilt 7799 krooni saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgniku poolt kätte saadud 12.09.2009. 22.09.2009 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite, märkides, et avalduses märgitud laenulepingu kuupäev (19.01.2008) ei ole õige ja seega ei saa õige olla ka arvestatud viiviste summa; et lepingust ei nähtunud leppetrahvi summas 500 krooni ning eeltoodust tulenevalt ei nõustu ka kiirmenetluses avalduse menetlemisega. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 11.11.2009 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486). Viru Maakohus kohustas oma korraldava määrusega 08.12.2009 avaldajat võlgniku vastuväidetest tulenevalt hagimenetluses jätkamiseks esitama 14 päeva jooksul põhjendatud nõudega hagiavalduse koos täiendava riigilõivu tasumisega. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus kohtule 22.12.2009.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 18.01.2008 krediidilepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 3 000 krooni, millele lisandus intress 28 päeva eest summas 900 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 16.02.2008. Tegemist oli kiirlaenuga aadressil (http://www.creditmarket.ee/index.php? lang=est&main_id=54), mille saamiseks pidi kostja järgima hageja kehtestatud tingimusi ja käitumisjuhiseid. Kostja registreerus hageja interneti koduleheküljel www.creditmarket.ee identifitseerides ennast panga identifitseerimissüsteemi kaudu vastavalt koduleheküljel olevatele juhistele, mille tulemusena sai endale ainulaadse kasutajanime ja parooli. Nimetatu alusel sai kostja teha edasisi toiminguid, sh laenutaotluse edastamine ja selle kinnitamine. Enne registreerimist ja laenutaotluse esitamist on tutvustatud kostjale laenutingimusi , millega ta on ka nõustunud. Laenutaotluse esitamisel loetakse, et laenusaaja on andnud nõusoleku laenu saamiseks laenuandjalt, on kinnitanud nõustumust lepingu tingimustega ja hinnakirjaga. Laen väljastati kostjale 18.01.2008 ning kostjale edastati arve laenusumma (koos intressidega) 3675 krooni tasumiseks. Kostjale edastati sõnum (sms ) ja e-mailiga 14.02.2008 teatis (nõue) rahalise kohustuse täitmiseks, kuid kostja ei ole laenu ega intresse tasunud ning kohtuvälist lahendust ei leitud. Kostja on tekitanud hagejale laenu tagastamata jätmisega kahju, kuna hageja ei ole tagastatavat summat saanud kasutada oma majandustegevuses, s.o. rahasumma uuesti väljalaenamises. Viivitatud päevade arv seisuga 21.12.2009 moodustab üle 400 päeva. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepinguga sätestatule 0,75% päevas. Hageja nõuab viivist kostjalt summas 3684.60 krooni.

Kostja võttis laenu poolte kokkuleppel sätestatud tingimustel ja enda poolt esitatud avalduse alusel ning pidi olema teadlik laenulepingust ning arvestama kohustustega, mis tekivad laenu võtmisel ja rahalise kohustuse rikkumisel. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega ka hageja poole pöördunud. Hagiavalduse koostamise seisuga – 21.12.2009 - taotleb hageja kostjalt põhivõlga summas 3000 krooni, intresse summas 900 krooni, sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 3684.60 krooni, leppetrahvi summas 500 krooni, s.o. kokku summas 8084.60 krooni, samuti hagi esitamise ajal veel mitte sissenõutavaks muutunud viiviseid 0,75% lepinguga sätestatud määras kuni otsuse jõustumiseni. Hageja tugineb nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) § 396, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1, 415, 113 sätestatule. Hageja peab põhjendatuks esitatud viivise nõuet ka summas, mis ületab põhinõuet, kuna kostja on kohustuse täitmisega pikalt viivitades põhjustanud hagejale olulist kahju, mis seisneb saamata jäänud kasus, mille viimane oleks saanud raha uuesti kasutamise eest, vähemalt ühekordselt antud summa pealt arvestatava intressi 900 krooni ulatuses. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – väljavõte kostja laenubaasist, selgitus kostja tegevuse kohta ja kasutajakonto, laenuleping ning väljavõte koduleheküljelt, mis kinnitab, et kostjal oli võimalik tutvuda lepingutingimustega; maksekorraldus laenu ülekandmise kohta, kostjale edastatud arve, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole põhjendatud nõudega hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega oma vastuväidetest rohkem teatanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis põhjendatud nõudega hagiavalduse koos lisadega kostjale hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on allkirja vastu kostjale edasiandmiseks vastu võtnud kostja abikaasa 12.01.2010; kostjal oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 26.01.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi esitamisel selle läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse, et juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, teeks kohus TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse ja rahuldaks hagi ning jätaks kohtukulud kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata laenu lepingus sätestatud summas ja tähtajaks, s.o. rikkus rahalist kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle kohustuse täitmist, samuti võib VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Lepingu p 7.2.1 kohaselt on viivise määraks 0,75% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus oma otsuses 14.01.2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 asus seisukohale, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides leppinud kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 sätestatud sanktsioonid - kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaoludel ja põhjenditel ning kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Vastavalt hagiavalduses esitatud nõudele kuulub kostjalt tagaseljaotsusega väljamõistmisele hagiavalduse esitamisel (alates 22.12.2009) veel mittesissenõutavaks muutunud viivis kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja ei ole asjas menetluskulude nimekirja ega vastavaid kulusid tõendavaid dokumente esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 6. märtsil märtsil 2010. a. Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.