Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

rikkumise tõttu. Hageja vastas 23.05.2008 kostja teatisele, et lepingu lõpetamine on alusetu ja seega õigustühine. Põhjus lõpetamiseks on ilmselgelt otsitud, kuna hageja ei ole lepingut reaalselt rikkunud. Samuti lisas hageja, et kuivõrd kostja ütles lepingu erakorraliselt üles lepingu p. 7.4 ja VÕS-i sätteid rikkudes ja kirjast nähtuvalt ei kavatse enam lepingut täita, kasutab hageja kostja suhtes seadusega lubatud kaitsevahendeid - ütleb omapoolselt lepingu üles ja nõuab koos kohustuste täitmisega varalise kahju hüvitamist (saamata tulu). Hageja nõuab lepingu alusel saamata kasumi hüvitamist 61 494.52 krooni ulatuses. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Kõnealuse ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008 juunikuuks. Pärast seda lepingu p. 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepinguliste kohustuste täitmise objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub vähemalt 30 päeva. Seega moodustub hageja poolt saamata jäänud tulu 71 päeva eest, mis lepingu p. 5.2 kohaselt moodustab 61 494.52 krooni (71 päeva * 734 krooni/päev = 52 114 krooni + 18 % km). Seega moodustab hageja põhinõue kostja vastu kokku 104 537.80 krooni (3 tasumata arvet kokku summas 43 043.28 krooni ja saamata tulu 61 494.52 krooni), millele lisandub viivis rahalise kohustuse viivitamisega 11% aastas arvutatuna 104 537.80 krooni nõudest hagiavaluse esitamise päevast kuni nõude täitmiseni. 11.06.2009 hageja täiendavate kirjalike seisukohtade kohaselt koos tootmiskeskuse (laohoone) kõrgema tuletõrje klassi madalamale klassile muutusega (st TP 2lt TP 3 peale), soovis kostja ise projektis ettenähtust õhemate paneelide paigaldamist. Tuletõrje klassi ja paigaldatavate paneelide paksuse vähendamisega saavutas kostja olulise rahalise säästu. OÜ Merton Projekt 15.05.2009 kirjas sisalduvale väitele, et temaga polevat antud muudatust kooskõlastatud, vastab hageja, et isegi kui see nii on, pole taolise muudatuse kooskõlastatus projekteerijaga kohustuslik, kuna tegemist pole kandvate konstruktsioonide muutustega. Tootmishoone oli kruntvärviga (st korrosioonvastase värviga) värvitud. Seda kinnitab kostja poolt esitatud 15.08.2008 eksperdihinnang ja 13.09.2007 ehituse töökoosoleku protokoll. Vaidlus seisneb selles, millal ehitaja pidi hoonet teistkordselt ja lõplikult ära värvima. Hageja tugineb ehitaja OÜ Karno ja projekteerija OÜ Merton Projekt 12.12.2007 kokkuleppele, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et metallkonstruktsioon ei sisalda tulekaitsevärvi. Hageja rõhutab, et nimetatud kokkuleppe aluseks oli samal päeval, so 12.12.2007 saadud kooskõlastus Päästeametiga. Kostja väide, et pooled juba 30.07.2007 leppisid kokku, et tootmishoone ehitatakse madalama TP 3 tuletõrje normiga, ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust, sest ehitaja oli kohustatud oma otsustes lähtuma kooskõlastuse saamisest Päästeametilt. Kuna nimetatud kooskõlastus oli saadud alles 12.12.2007, leppisidki ka tellija (kostja) ja ehitaja 12.12.2007 kokku, et tootmishoone lõplik värvimine toimub soojemate ilmade saabumisega ja seda ehitustööde lõpus. OÜ Merton Projekt 15.05.2009 kirjas väidetakse, et hoone „ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand, mille tagajärjel hoonesse valgub vihmavesi“. Hageja vaidleb eelnimetatule vastu. Esiteks väidetavat tasapindade ebaühtivust saab tõendada ainult vastavate geodeetiliste mõõtmistega, mitte aga pildiga, mille päritolu ja tegelikkusele vastavust pole menetlusosalistel võimalik kontrollida. Ning teiseks, isegi juhul, kui geodeetilised mõõtmised kinnitaksid tasapindade erinevust, ei tõendaks see siiski asjaolu, et ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand. Üldteada on näiteks asjaolu, et esimestel aastatel peale ehitise püstitamist, toimub selle loomulik vajumine. Sellest tekkinud ehituslikud puudused tavapäraselt kõrvaldatakse ehitaja poolt garantiiaja jooksul.

Kostja süüdistused tootmisliinide vundamendi kohta on hagejale arusaamatud. Hagejale teadaolevalt parandas ehitaja nimetatud vundamendid vastavalt projekteerija viimastele joonistele. Nimetatud tööd olid tehtud just hageja ettepanekul ja hageja on nendest kostjat informeerinud. Hagejale jääb arusaamatuks projekteerija Urmas Merila väide, et ta pole ei ehitajalt ega hagejalt tehtud tööde osas dokumentatsiooni saanud (OÜ Merton Projekt 15.05.2009 kiri). Hageja andis kogu teostatud töid puudutava dokumentatsiooni (ehitustööde koosoleku protokollid, ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid jne) kostjale. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja käesolevas asjas esitabki kohtule ehitusdokumentatsiooni. Kostja vastuväited 21.10.2008 esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja lõpetas lepingu hagejaga ühepoolselt lepingu p. 7.4 alusel seoses hageja poolt lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmisega ning nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja teatis lepingu lõpetamise kohta oli saadetud hagejale 21.04.2008 tähitud kirjana hageja postiaadressile, mis oli märgitud lepingus, so Keemikute 36-27 74112 Maardu. Postisaadetis tuli tagasi kostja aadressile postimärkega, mille kohaselt saadetis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kui kostja sai hageja „arved“, kus oli märgitud hageja teine aadress, saatis kostja teistkordse teatise lepingu lõpetamise kohta hageja teisele aadressile. Seejuures kostja saatis 21.04.2008 teatise lepingu lõpetamise kohta õigele aadressile. 01.03.2007 lepingu p. 2.1 kohaselt oli hageja kohustatud osutama kostjale teenust tehnilise järelvalve teostamise kohta ehitusobjektil aadressil Madikse 11 Maardu. Hageja kohustused on kirjeldatud lepingu 6. jaos. Lepingu p. 7.2 nägi ette, et hageja vastutab ehituse tehnilise järelevalve õigsuse ja objektiivsuse eest. Hageja poolt lepinguliste kohustuste olulise rikkumise fakt on tõendatud 08.09.2008 riigi poolt tunnustatud eksperdi eksperthinnanguga nr ES-0809/08 ja 15.08.2008 riigi poolt tunnustatud eksperdi eksperthinnanguga. Eksperthinnangu nr ES-0809/08 p.-st 2.14 on näha, et faktiliselt on välisseinte ja katuse paneelid 50 mm võrra õhemad, kui oli projektiga ette nähtud. Rahaline kahju on 3970 krooni aastas (ainult soojusjuhtivuse kadu, st lisaküttekulu). 15.08.2008 ekspertiisi p.-ga 3 on samuti tõendatud paneelide väiksem soojusjuhtivuse fakt. Ehitatud tootmiskeskus, kus katuse ja seinte paneelid osutusid õhemaks, kui oli projektiga ette nähtud, räägib sellest, et hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Hageja rikkus järgmisi lepingupunkte: p. 6.1 (tööde õigsuse kontrollimine), p. 6.2 (igapäevane ehituse külastamine), p. 6.4 (ehitusdokumentatsiooni komplekteerimine), p. 6.11 (ehitaja aktide ja ehitaja arvete kontrollimise osas), p. 6.15 (kohustus informeerida tellijat igast ehitustööde mittevastavusest projektdokumentatsioonile). Eksperthinnangu nr ES-0809/08 p.-st 2 on näha, et metallkarkass vajab puhastamist ja värvimist. Samale järeldusele jõudis ka teine ekspertiis (15.08.08 arvamus p. 2.6 lõige 5). 15.08.08 ekspertiisi p.-st 2.9 nähtub, et metallkarkassi kordategemine läheb maksma 910 000 krooni. Antud juhul rikkus hageja järgmisi lepingu punkte: p. 6.1 (kontrolli teostamine tööde õigsuse üle), p. 6.2 (igapäevane ehituse külastamine), p. 6.4 (ehitusdokumentatsiooni komplekteerimine), p. 6.11 (ehitaja aktide ja ehitaja arvete kontrollimise osas), p. 6.15 (kohustus informeerida tellijat igast ehitustööde mittevastavusest projektdokumentatsioonile). Lepingu p. 6.10 on ette nähtud hageja kohustus kontrollida ehitusmahte, p. 6.11 on ette nähtud hageja kohustus teostada kontrolli ehitaja aktide ja arvete üle nende õigeks aktsepteerimiseks või aktseptist (aktsepteerimisest) keeldumiseks tellija poolt. Aktide nr 4, nr 5 p.-dest 7 nähtub,

et ehitaja akteerib metallkonstruktsioone täielikult, tehniline järelevalve aga allkirjastab neid hageja isikus, mis näitab ekspertide arvamuste kohaselt, et hageja rikkus oluliselt lepingulisi kohustusi. Eksperthinnangu nr ES-0809/08 p.-st 2 nähtub, et tootmishoone väravate all olev asfalt paigaldati liiga kõrgele, samale järeldusele tuli 15.08.08 ekspertiis (p 2.10). Tööde ümbertegemine maksab 160 000 krooni. Aktide nr 6 ja nr 7 p.-st 48 nähtub, et ehitaja täielikult akteerib asfalteerimist, tehniline järelevalve aga allkirjastab neid hageja näol. Ekspertide arvamuste kohasel rikkus hageja sellega oluliselt lepingulisi kohustusi (lepingu p. 6.11). 15.08.08 ekspertiisi p. 2.6 17 punktiga on konstateeritud täitva ja muu vajaliku ehitusdokumentatsiooni puudumine, milleta pole võimalik saada ekspluatatsiooniluba. Sama järeldust konstateerib ekspertiis nr ES-0809/08 (p. 2). Lepingu p. 6.4 näeb ette hageja kohustuse komplekteerida ehitusdokumentatsioon ning tagada selle korrasolek. Hageja lisanõude arvutuse formuleering ja loogika ning nõuded kahju väljamõistmiseks on alusetud seadusest tulenevalt. Võlaõigusseaduse § 161 lg 2 kohaselt kahju hüvitatakse leppetrahviga katmata osas. Viivisele ei saa viivist juurde arvestada. Hageja nõue kahju väljamõistmise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 15.09.2009 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes OÜ-lt RGR Airon välja 36 605.53 krooni OÜ Ilmatron kasuks ning viivise 9,5% aastas põhinõudelt 35 946 krooni alates 22.09.2008 kuni põhinõude 35 946 krooni täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Pooltel puudub vaidlus selles, et vastavalt 01.03.2007 sõlmitud lepingule nr OJM-0701 kohustus hageja teostama kostjale ehitusobjektil aadressil Madikse tee 11 Maardu omanikujärelvalve teenuse ja kostja kohustus maksma lepingu p.-s 5.1 ja 5.2 sätestatud tasu. Lepingu p. 4.3 kohaselt kehtis leping kuni ehitise kasutusloa saamiseni. Vastavalt lepingu p.le 5 esitas hageja kostjale 2 arvet: arve nr RA-15 (24.04.2008 aprillikuu eest) summas 22 000 krooni + 18% km ja arve nr RA-16 (19.05.2008 maikuu eest) summas 16 456.28 krooni + 18% km. Arve nr RA-15 maksmisega viivitamise eest esitas hageja kostjale arve RAV- 1 (viivis perioodil 01.05 – 19.05) summas 627 krooni. Kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli alust ülalnimetatud leping üles öelda hagejapoolsete lepingutingimuste olulise rikkumise tõttu. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine kostja poolt on õigustühine. Pooltevahelise lepingu p. 7.4 annab tellijale õiguse leping lõpetada, kui teine pool rikub lepingut oluliselt või tema töös esineb kaks korda järjest mistahes lepingulise kohustuse rikkumine. Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et hageja on väidetavalt korduvalt rikkunud lepingut ja kostja saatis 21.04.2008 hageja juriidilisele aadressile Keemikute 36-27 Maardu lepingu lõpetamise teatise ning seetõttu hageja pidi lepingu lõpetamisest teadma. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui materiaalsed eeldused on täidetud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu lõpetamise teatis on hagejale kätte toimetatud. Küll saatis kostja kirja 21.04.2008 postiga välja, kuid see tuli kostjale tagasi seetõttu, et hageja ei asunud enam saadetud aadressil. Hagejal muutus alates 21.04.2008

ettevõtte asukoht. TsÜS § 69 lg 1 teise lõike kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud või eemalviibija korral siis, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja saatis 21.04.2008 kostjale tähitult kirja, millega teavitas oma asukoha aadressi muutusest ja kostja sai selle 24.04.2008 kätte. Seega on asjas tõendatud, et hageja ei saanud tutvuda kostja 21.04.2008 saadetud lepingu lõpetamise teatisega, kuna hageja ei viibinud enam antud aadressil ja kiri oli saadetud postiasutuse poolt kostjale tagasi. TsÜS § 70 sätestab lepingu rikkumisest teatamise kui tahteavalduse kättetoimetamise erisusi. Selle sätte kohaselt loetakse viivitusega edastatud või edastamisel kaotsi läinud tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamise mõistliku viisi. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja lepingu lõpetamise teatise alles 15.05.2008. Selle tõendamiseks esitas hageja kohtule vastava postiümbriku. Eeltoodud 21.04.2008 hagejapoolse teatega, mille kostja sai kätte 24.04.2008, on tõendatud, et kostja korduv lõpetamise teatise saatmine 15.05.2008 ei ole selle mõistlik edastamise viis, kuna kostja pidi juba 24.04.2008 teadma, et hagejal muutus asukoht ja tema ei saanud kostjapoolset lõpetamise teatist kätte. Veelgi enam, 24.04.2008 saatis hageja kostjale aprillikuu arve, kus oli juba märgitud hageja uus aadress ning kostja sai nimetatud arve kätte 25.04.2008. Eeltooduga on tõendatud, et lepingu lõpetamise formaalne eeldus ei olnud kostja poolt täidetud ja kostjapoolne lepingu lõpetamine on õigustühine ainuüksi formaalse eelduse mittetäitmise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud töökoosolekute protokollidest nähtub, et hageja kontrollis ehitaja tööd ka vaidlusalusel perioodil (märtsi ja aprillikuu 2008), tegi pidevalt puuduste kõrvaldamise ettepanekuid, kontrollis nende kõrvaldamist ja informeeris kostjat tööde käigust. Protokollid sisaldavad ehitaja A. Vinšteini, omanikujärelevalve hageja esindaja J. Sutorini, samuti kostja seadusliku esindaja J.Masli allkirja. Samuti on kohtus tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et hageja informeeris kostjat ehitaja töös esinenud puudustest, külastas igapäevaselt ehitusobjekti ning osales ehitusalastel koosolekutel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja lepinguliseks kohustuseks on tehnilise järelevalve osutamine, mitte aga ehitustööde teostamine. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega 30.07.07, 12.12.07, 17.12.07, 23.08.07, mis olid osaliselt allakirjutatud ka kostja esindaja poolt, tunnistajate ütluste ning hageja esindaja vande all antud seletusega on tõendamist leidnud, et kostja oli ehitusobjektil toimuvate muudatustega (madalam tuletõrje klass TP3, ettenähtust õhemad seina-ja katuse paneelid, tuletõrje värvi mittevajalikkus jms) informeeritud. Kohus leiab, et tunnistaja E. Sepa ütlused on vastuolus asjas kogutud tõenditega ja jätab seetõttu antud tunnistaja ütlused tõendina arvestamata. Tõendamist on leidnud, et eelnevalt oli tuletõrje klassiks TP2, hiljem lepiti kokku madalamas tuletõrje klassis TP3. Kostja omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvad ehitustöid teostanud isiku töös esinenud puudused, kuid need ei tõenda puudusi hageja töös. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja tal on tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu. Lepingu alusel esitas hageja kostjale kaks arvet RA-15 (24.04.2008) summas 22 000 krooni + 18% km ja arve nr RA-16 (19.05.2008) summas 16 456.28 krooni + 18% km, kokku summas 35 946 krooni.

Hageja on esitanud nõude ka kahju hüvitamiseks 52 114 krooni ulatuses. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on saamata jäänud tulu üheks hüvitatava kahju liigiks. Hageja nõuab lepingu alusel saamata jäänud tulu hüvitamist 52 114 krooni. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Vaidlusaluse ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008.a juunikuuks. Lepingu p. 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepinguliste kohustuste täitmise objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub hageja hinnangul vähemalt 30 päeva. Hageja on arvestanud saamata tulu 71 päeva eest lepingu p. 5.2 alusel. Pooltevahelise lepingu p 5.2 nähtuvalt kohaldatakse käesolevat punkti käesoleva lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooltevaheline leping lõppes mais 2008 ja ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudub alus saamata jäänud tulu nõudeks hageja poolt esitatud põhjendustel. Lisaks eeltoodule on kasutusloa saamisele märgitud ajakulu oletuslikku laadi. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostjale viivisearve nr RAV-1, millega nõudis viivist 627 krooni suuruses summas 19 päeva eest. Antud nõue tuleb rahuldada. VÕS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 14.10.2009 esitas RGR Airon OÜ apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 15.09.2009 otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivina tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebusega RGR Airon OÜ vaidlustas kohtuotsuse osas, millega RGR Airon OÜ-lt mõisteti välja 35 946 krooni suurune põhinõue, 9,5% viivis aastas alates 22.09.2008.a põhinõudelt ja 627 krooni, samuti menetluskulude jaotamise osas. Esimese astme kohus, rahuldades hageja kõrvalnõude summas 627 krooni, on valesti kohaldanud seadust ja valesti hinnanud viivise arvet nr RAV-1. Kohus on kohaldanud kohaldamisele mittekuuluva VÕS § 113 lg 1 teist lauset. VÕS § 94 sätestatust suuremat intressimäära võib nõuda, kui lepinguga on määratud kindlaks suurem intressimäär (viivis). Kuid lepingust nähtub, et VÕS § 94 sätestatust suurema intressimäära väljamaksmine ei ole ette nähtud. Arve nr RAV-1 tekstist nähtub, et ajavahemikul 01.05.2008 - 19.05.2008 arvel toodud intressimäär (viivis) on arve nr RA-15 järgi 0,15% päevas võlasummalt. Vastavalt väljaande „Ametlikud teadaanded" andmetele oli Eesti Pank avaldanud VÕS § 94 alusel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatuna sellel ajavahemikul

intressimääraks 4% aastas. Järelikult vastavalt VÕS § 94 2008 aasta maikuu võlaõigussuhete intressimääraks oli 11% aastas. Aritmeetilise tehte abil nähtub, et 11% aastas moodustab 0,03% päevas (11x1:365=0,03%), mis on väiksem arvel nr RAV-1 märgitust. Õigesti kohaldatud seaduse puhul peaks kohtu poolt rahuldatud viivise summa olema 125.40 krooni (22 000 X 0,03% X 19 päeva = 125.40).

Hageja kõrvalnõude rahuldamisel on kohus valesti kohaldanud seadust mõistes välja viivise 9,5% aastas põhivõla summalt alates 22.09.2008 kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsus on tehtud 15.09.2009, kuid alates 01.07.2009 vastavalt väljaande „Ametlikud teadaanded" andmetele oli Eesti Pank avaldanud VÕS § 94 alusel Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatuna sellel ajavahemikul intressimääraks 1% aastas. Järelikult vastavalt VÕS § 94 alates 01.07.2009.a on võlaõigussuhete intressimääraks 8 % aastas, mitte 9,5%. Rahuldades hageja põhinõude summas 35 946 krooni, on kohus rikkunud oluliselt õigusnorme, valesti tuvastanud ja hinnanud asjaolusid ning asjas olemasolevaid tõendeid. Kohus leidis, et kostja poolse formaalse tingimuse mittetäitmise tõttu on kostja lepingu ülesütlemine õigustühine. See põhjendus on vastuolus nii asja materjalidega kui ka motiveeringu loogikaga, mille alusel on kohus teinud sellise järelduse. Ühest küljest kohus leiab, et kuna kostja oli saatnud lepingu ülesütlemise teatise hageja juriidilisele postiaadressile Keemikute 36-27 Maardus, siis lepingu ülesütlemine on õigustühine. Samas aga on kohus tuvastanud otsuse motiveerivas osas, et kostja saatis 21.04.2008 ja 15.05.2008 hagejale lepingu ülesütlemise teatise lepingu p. 7.4 alusel, mis sätestab kostja õiguse leping erakorraliselt üles öelda hageja lepingulise kohustuse olulise rikkumise tõttu. Seega on kohus tuvastanud, et 15.05.2008 oli kostja teist korda saatnud hagejale avalduse lepingu ülesütlemise kohta ja hageja tutvus faktiliselt kostja loobumisega (kuna hageja ise lisas hagile kostja lepingu ülesütlemise avalduse koopia – p. 4 tl 8 ja tl 25-28). Sellistel asjaoludel kohus poleks tohtinud kohaldada TsÜS § 69 lg 1, kuna ülalpool tõendatu kohaselt ja asja materjalidest nähtuvalt oli hageja faktiliselt kostja lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud. Nimetatud seaduse § 69 lg 1 kohaselt ei ole kohus üldse analüüsinud ega hinnanud kostja lepingu ülesütlemise avalduse hageja poolse kättesaamise ja tutvumise fakti (kostja 15.05.2009 postisaadetist). Kohtuotsuse motiveeriva osa kohaselt on kohus tuvastanud, et alates 21.04.2008 hageja asukoht muutus. Kohtu põhjendus selles osas on ilmselgelt vastuolus asja materjalidega. Vastavalt Äriregistri väljatrükile oli 24.04.2008 hageja aadressil Keemikute 36-27 Maardus asumise viimaseks päevaks. Lepingu ülesütlemise avalduse kostja saatis hageja nõuetekohasele postiaadressile 21.04.2008. Esimese astme kohus rikkudes TsMS § 442 lg 8 ei ole hinnanud ega analüüsinud neid olulisi tõendeid, samuti pole analüüsinud kostja kirjalikke põhjendusi nende tõendite suhtes. Kohtuotsus on ka ebaloogiline: kui ühelt poolt kohus süüdistab kostjat lepingu ülesütlemise avalduse saatmises mittenõuetekohasel aadressil, siis teiselt poolt kohus tuvastab, et 21.04.2008 oli hageja aadress muutunud. Kohus pole analüüsinud kostja postiümbrikku, millega oli saadetud hagejale lepingu ülesütlemise avaldus. Seejuures aga on kohus otsuses märkinud, et 24.04.2008 pidi kostja teadma hageja aadressi muutusest. Kostja palub ringkonnakohtul uurida ja hinnata esimese astme kohtu poolt tegematajäänut. Hageja aadressi muutumise teatis ei ole allkirjastatud. Kuid

kostja postisaadetise ümbrikul on näha, et kostja postisaadetis oli kostjale tagasi saadetud 12.05.2008. Seega kuni 12.05.2008 kostja ei teadnud ega võinud teada, kas hageja on kätte saanud kostja avalduse lepingu ülesütlemise kohta.

Esimese astme kohus jättis analüüsimata ja hindamata kostja kohtuvaidluste teeside p.-s 8 toodud põhjendused. Kohus jättis arvestamata, et hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja 2008 aprillis-mais osutas faktiliselt tehnilise järelevalve teenust. Toimikus pole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et hageja töötas objektil maikuus. Hageja esitas vaid ühe dokumendi justkui ühe päeva töö eest aprillis. Tõendite puudumine toimikus, mis kinnitaksid mingite tööde teostamist (koosolekute aktid, ehituspäevikud, varjatud tööde aktid jne) räägib sellest, et 2008 aprill-mai jooksul oli hageja ehitusobjektil vaid 1 päev, so 17.04.2009. Kuna hageja poolt pole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks tema tööd peale 18.04.2008, siis on ilmne, et juba 18.04.2008 oli hageja teadlik sellest, et nendevaheline leping on kostja poolt lõpetatud. Kohtuotsuse motiveeriva osa järeldused on vastuolus asja materjalidega ja motiveeriva osa endaga. Ebaõigesti on tuvastatud asjaolud. Kohus pole analüüsinud ega hinnanud mitmeid olulisi tõendeid ja asjaolusid. Kohus rahuldas hageja põhinõude, mille aluseks olid aprilli- ja maikuu arved (tl 16-17). Otsust motiveerides märkis kohus, et vaidlusalusel perioodil - märts - aprill 2008 oli hageja kontrollinud ehitaja tööd. Kuid märtsikuu ei kuulunud vaidlusalusesse perioodi. Seega kohus ei ole kontrollinud ega hinnanud, kas toimikus on tõendid, mis kinnitaksid hageja tööd objektil vaidlusalusel perioodil. Peale selle kohus rikkudes TsMS § 442, jättis analüüsimata ja hindamata asjaolu, kuidas sai hageja faktiliselt kontrollida ehitaja tööd objektil, kui vastavalt TA-Konsult OÜ kirjale (tl 88) vaidlusalusel perioodil (aprill-mai) ei ole TA-Konsult OÜ esindaja näinud ehitusobjektil hageja esindajaid. Apellandile jääb ka arusaamatuks, kuidas kohus tuli järeldusele, et hageja oli kontrollinud ehitaja tööd vaidlusalusel perioodil. Kuigi kostja 02.05.2008 kirjalikust teatisest nähtuvalt oli kostja kirjalikult teavitanud ehitajat, et alates 18.04.2008 tehnilist järelevalvet objektil teostab teine isik. Sama kirja tekstist nähtub, et

madalamast tulekindluse klassist tingituna on seina ja katuse paneelid õhemad. Kohus järeldas ka, et kostja oli informeeritud sellistest muudatustest. Kohtuotsuse motiveerivas osas on kohus märkinud, et kostja omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud ei ole ning kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvad vaid ehitaja puudused, mitte aga puudused hageja töös. Apellant kohtu selliste järeldustega ei nõustu. Kohtu vastava motiveeringu tekstist nähtub, et kohus tegi oma järelduse vaid tuleohutuse klassi tõttu. Kohus rikkudes TsMS § 442 lg 8 ei ole hinnanud ega uurinud kostja tõendeid ja põhjendusi, millega kostja tõendas, et hageja oli teostanud tööd mitte nõuetekohaselt. 22.05.2007 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr L-07-05-22 p.-st 1.1 ja 1.1.2 nähtub, et tellija ja ehitustöövõtja kinnitasid lepingu sõlmimise momendil oma allkirjadega kogu projektdokumentatsiooni. Hageja väidab, et ehitusprojekt oli muudetud. Hageja väidete valelikkus on täielikult lükatud ümber projektdokumentatsiooni seletuskirjaga, kus on selgelt märgitud, et laohoone peab vastama tulekindluse klassile TP-3. Projektdokumentatsiooni seletuskirja väljavõttest nähtub, et ehituse töövõtulepingu nr L-07-05-22 sõlmimisel olid kindlaks määratud paneelide laiuse mõõdud 150 mm, katusel aga 200 mm. Seega muudatusi ei olnud ja hageja dokument vaid nentis, et laohoone tuleohutuse klass jäi samaks nagu see oligi projekti järgi. Toimikus ei ole ühtegi dokumenti, mille alusel saaks teha järelduse, et paneelide paksus oleneb tulepüsivuse klassist. Isegi hageja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et kontorihoone pidi olema ehitatud tulepüsivuse klassi TP-2, mitte TP-3 järgi. Kuid kontorihoone katus osutus projektiga ettenähtust õhemaks ning toimiku materjalides pole ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et hageja oli kostjat ette hoiatanud ehitaja poolt õhema katuse paigaldamisest. Kohus ei ole analüüsinud tähtsaimat asjaolu: kas hageja täitis lepingut kostjaga nõuetekohaselt. Kohus ei ole andnud mistahes hinnangut alljärgnevatele kostja tõenditele ja kostja väidetele hageja lepinguliste kohustuste suhtes (tl 10-11, 14, p.-d 6.2, 6.4, 6.10, 6.11, 6,14, 6.15, 6.16, 6.17, 6.18, 6.19, 6.20, 6.21): hagiavalduse vastuse p. 14 (tl 44-45) ning vastavad kirjalikud tõendid (tl 67-70; 50-66); kostja menetlusdokumendi p.-d 6-8 (tl 83) ning vastavad kirjalikud tõendid (tl 88-93); kostja menetlusdokumendi p. 3 (tl 167-168) ning vastavad kirjalikud tõendid (tl. 179; 25-28). Kostja palub ringkonnakohut analüüsida igakülgselt ja anda hinnangu ülaltoodud kostja väidetele ja tõenditele. Täiesti väär on esimese astme kohtu järeldus, et kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvad mitte puudused hageja töös, vaid ehitaja töös. Kui hageja poleks tehnilise järelevalvena oma allkirjadega kinnitanud kostjale ehitaja poolt tööde nõuetekohast teostamist ja projektile vastavust, vaid täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, siis kostja tööde tellijana ei oleks ehitaja tööd vastu võtnud ning vastavalt poleks ehitustöös esinenud ka puudusi. Ülaltoodu suhtes on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 619 ning ei ole VÕS §§ 620-621 sätestatule vastavalt kontrollinud hageja lojaalsust kostja vastu, kostjale kahju tekitamise ärahoidmist hageja poolt, kas hageja on teavitanud kostjat objekti ehitamisest hoolimata projektdokumentatsioonist. Hageja apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 15.10.2009 esitas OÜ Ilmatron apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 15.09.2009.a otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda, välja mõista kostjalt OÜ Ilmatron kasuks 52 114 krooni saamata jäänud tulu ja 6 470.28 krooni põhinõude juurde kuuluva käibemaksu. Välja mõista OÜ-lt RGR Airon OÜ Ilmatron kasuks viivis 9,5% aastas arvutatuna 52 114 krooni saamata jäänud tulu nõudelt alates 22.09.2008.a kuni selle nõude kohase täitmiseni. Jätta menetluskulud OÜ RGR Airon kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohus vääralt tuvastanud faktilisi asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti hinnanud, mis on tinginud ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus asus seisukohale, et hagejal on õigus saamata jäänud tulu nõudele ainult omanikujärelevalve lepingu p.-s 5.2 sätestatud tingimuste täitmisel, ehk ainult lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Sellest tegi maakohus väära järelduse, et kuivõrd pooltevaheline leping lõppes mais 2008 ja/või ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudub alus saamata jäänud tulu nõudeks hageja poolt esitatud põhjendustel. Apellant leiab, et maakohus on omanikujärelevalve lepingu peatükis 5 sisalduvaid punkte ebaõigesti tõlgendanud. Hageja küll märkis hagiavalduses, et saamata jäänud tulu suurus moodustab omanikujärelevalve lepingu p 5.2 kohaselt 734 krooni päevas, kuid nimetatud lepingu punktile viitamine oli tehtud ainult kahju päevamäära väljatoomise eesmärgil, mitte aga kahjunõude alusena. Saamata jäänud tulu nõude aluseks on endiselt omanikujärelevalve leping tervikuna ja selle suuruse määramisel lähtus apellant lepingu peatükis 5 sätestatud tingimustest. Apellant viitas hagiavalduses lepingu p.-le 5.2 ainult eesmärgiga juhtida kohtu tähelepanu, et pooled ei välistanud võimalust rakendada ka igapäevast tasu. Apellant on nõus maakohtuga selles, et lepingu p. 5.2 käsitleb olukordi, kus leping lõpeb mais 2008 ja/või ehitustööd peatatakse. Kuid eeltoodu ei tähenda, et apellandil ei ole alust saamata jäänud tulu nõudele ka muudel juhtudel. Samuti ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, et saamata jäänud tulu nõue tuleb lisaks eeltoodud põhjendustele jätta rahuldamata, kuna kasutusloa saamisele märgitud ajakulu on oletuslikku laadi. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelnimetatud õigusnormist tuleneb ühemõtteliselt, et saamata jäänud tulu puhul on tegemist nn oletusliku tuluga ja selle konkreetset ulatust on sageli äärmiselt raske tõendada. Ka Riigikohtu praktika on seni välja kujunenud sellisena, et kohtutel tuleb hinnata saamata jäänud tulu tõenäosusust ja kahjuhüvitist ei tohi jätta välja mõistmata üksnes seetõttu, et saamata jäänud tulu suurust on keeruline tuvastada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-06). Hageja õigus saada saamata jäänud tulu tuleneb järgmistest tõenditest ja asjaoludest. Omanikujärelevalve lepingu p. 4.3 kohaselt pidi leping kehtima kuni ehitise kasutusloa saamiseni. Tsiviilasja toimikus oleva ehitisregistri väljavõtte kohaselt väljastati ehitisele kasutusluba 11.11.2008 (hageja 11.04.2009 kirjalike seisukohtade lisa 7). Asjaolu, et ehitis oli valmis ehitatud juulis 2008 on tõendatud ehitusettevõtte esindaja A. V. ütlustega. Samuti on tõendatud, et hagejal oli kavatsus ja võimalus seda tulu saada. Hagiavalduse kohaselt otsis just kostja erinevaid võimalusi lepingu lõpetamiseks ja hageja oli selleks hetkeks juba lepingut 14 kuu jooksul täitnud ning selle korraliseks lõppemiseks vajalikud tööd objektil ära teinud. Samuti poleks hagejal olnud mingeid täiendavaid kulutusi nimetatud tulu saamiseks, kuna

ehitustööde lõpuni oli jäänud vähem kui 2 kuud ja kogu sisuline omanikujärelvalve töö oli selleks ajaks juba hageja poolt tehtud. Maakohus jättis otsuse resolutsioonis märkimata põhinõude käibemaksu. 10.06.2009 hagi täpsustuse kohaselt koosneb hageja põhinõue tasumata arvetest nr RA-15 summas 22 000 krooni + 18% km, nr RA-16 summas 13 946 + 18% km ja saamata jäänud tulu nõudest summas 52 114 krooni. Samuti märkis maakohus otsuse põhjendavas osas hageja nõuded koos käibemaksuga ja rahuldas põhinõude. Vaatamata eeltoodule jättis maakohus otsuse resolutsiooni kohaselt põhinõude juurde kuuluva 18% käibemaksu vastustajalt väljamõistmata. Eeltoodust lähtuvalt tegi maakohus sisulise vea, märkides otsuse resolutsioonis põhinõude summa ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtuotsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt välja mõistetud põhinõude ja sellelt arvastatava viivise suuruse ja põhinõudelt kuni selle täitmiseni arvestatud viivise suuruse osas ning teha selles osas uus otsus. Ülejäänud osas on otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Hagi osalise rahuldamise osas nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada. Hageja kaebuse väide, et maakohus on põhinõude rahuldamisel jätnud põhinõude juurde kuuluva käibemaksu kostjalt välja mõistmata, on õige. Hageja põhinõue koosneb tasumata arvetest nr RA-15 summas 22 000 krooni + 18% käibemaks (= 25 960) krooni ja nr RA-16 summas 13 946 krooni + 18% käibemaks (=16 456,28) krooni. Et kostja nimetatud arveid tasunud ei ole, leidis maakohus otsuse põhjendavas osas õigesti, et hageja põhinõue kuulub tulenevalt VÕS § 628 lg 1 kohaselt rahuldamisele, kuid on ekslikult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 35 946 krooni. Kolleegiumi arvestuse kohaselt kuulub kostjalt tasumata arvete (I kd tlk 16-17) alusel hageja kasuks uue otsusega välja mõistmisele kokku 42 416,28 (25 960 + 16 456,28) krooni. Maakohus ei ole kolleegiumi arvates töövõtulepingu nr OJM-0701 5. peatükis sisalduvaid punkte ebaõigesti tõlgendanud. Pooled on lepingu allkirjastamisel kokku leppinud, et lepingu p-st 5.2 tulenevat kohaldatakse lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Maakohus asus seisukohale, et hagejal on õigus saamata jäänud tulu nõudele ainult lepingu p-s 5.2 sätestatud tingimuste täitmisel, ehk ainult lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Kuivõrd pooltevaheline leping lõppes 2008 mais ja/või ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudus kohtul alus saamata jäänud tulu väljamõistmiseks hageja poolt esitatud põhjendustel. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis õigesti, et kostja poolt töövõtulepingu ülesütlemine oli õigustühine ainuüksi formaalse eelduse mittetäitmise tõttu. Kolleegiumi arvates on põhjendatud maakohtu seisukoht selles, et kostja pidi juba 24.04.2008, saades kätte hageja 21.04.2008 saadetud teate (I kd tlk 134), olema teadlik hageja asukoha muutusest ja seetõttu ei ole korduva töövõtulepingu lõpetamise teate saatmine hagejale 15.05.2008 selle mõistlik edastamise viis. Lisaks nähtub ka kostjale saadetud arvest nr RA-15, mille kostja sai kätte 25.04.2008, hageja uus aadress. Vaatamata asjaolule, et äriregistri väljavõtte kohaselt oli kuni 24.04.2008 hageja registreeritud aadressiks Keemikute 36-27, Maardu 74112, oli hageja oma asukoha muutusest kostjat teavitanud ja

palunud kogu töövõtulepinguga nr OJM-0701 seotud dokumentatsiooni saata aadressile XXX

XX-XX XXXXXXXX XXXXX.

Nõustuda tuleb kostja kaebuse väidetega selles, et maakohus on hageja kõrvalnõude rahuldamisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määra. VÕS § 113 lg 1 lause 2 järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Et pooled ei ole töövõtulepinguga kõrgemas intressimääras kokku leppinud, tuleb viivise määraks lugeda seadusjärgne viivisemäär. Maakohus on hageja kõrvalnõude rahuldamisel kohaldanud seadusega ettenähtust suuremat intressimäära, mistõttu tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivisvõlg vastavalt väljaandes „Ametlikud teadaanded“ avaldatud intressimääradele, millised kehtisid enne 1.juulit 2008 (arve nr RAV-1- intressimäär 11% aastas) ja enne 1.juulit 2009 (viivis põhinõudelt 42 416,28 krooni- intressimäär 8% aastas). Vastavalt viivisarvele nr RAV-1 tuleb kostjalt arve nr RA-15 tasumisega viivitamisel 19 päeva eest välja mõista viivis 0,03% päevas võlasummalt 22 000 krooni, so 125,40 krooni. Seega tuleb kostjalt uue otsusega välja mõista põhivõlg ja viivis kokku 42 541,68 (42 416,28 + 125,40) krooni ning viivis 8% aastas põhinõudelt 42 416,28 krooni alates 22.09.2008.a kuni põhinõude täitmiseni. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et hageja täitis oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ja kostja kaebuse väited hageja poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumise kohta ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töövõtulepingu p 2.1. järgi oli hageja lepinguliseks kohustuseks kostjale tehnilise järelevalve teenuse osutamine objektil Madikse tee 11, Maardus. Kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et hageja ei osutanud talle 2008 aprillis-mais kokkulepitud teenuseid. Kaebuses esitatud etteheited hagejale puudutavad ehituse kvaliteeti ja seetõttu ehitajat, mitte tehnilise järelevalve teenuse osutamist. Kostja apellatsioonkaebuse p-s 3.2.4. esitatud väited on asjakohatud ja on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Nähtuvalt hageja, kostja, OÜ Karno EV (ehitaja) ja projekteerija (OÜ Merton Projekt) vahel 30.07.2007 sõlmitud aktile (I kd tlk 137) leppisid osapooled kokku, et tootmiskeskuse tuletõkke püsivuse normid (TP) muudetakse kõrgemalt TP klassilt 2 madalamale TP klassile 3, millega muudeti ka välisseinte ja katuse paneelide tüüpi, võrreldes projektis ettenähtuga. Kostja oli nimetatud muudatusega nõus. Tuletõkke püsivuse muudatus oli pädeva riigiametiga kooskõlastatud ja aktiga kinnitatud 12.12.2007 (I kd tlk 138), ka see akt oli kostjale esitatud. Lisaks nähtub eelnimetatud aktist, et metallkonstruktsioon ei sisalda tulekaitsevärvi. Nähtuvalt 15.08.2008 eksperthinnangust sai kostja, tuginedes hageja tööle, täiendavalt rahalist säästu. Seega ei anna ükski kaebuse väide alust hagi rahuldamata jätmiseks. Et ringkonnakohus rahuldab poolte apellatsioonkaebused osaliselt, jäävad kummagi poole menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 ja § 173 lg-st 1 tulenevalt poolte endi kanda.

Urmas Reinola

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.