Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.09.2009.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-08-61039
Tsiviilasi Kohtuistungi toimumise aeg
OÜ I hagi OÜ RGR vastu võla nõudes 12.08.2009.a.
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ I, registrikood xxx, xxx hageja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Veressov, esindajad Advokaadibüroo Laus ja Partnerid, Rävala pst 4 TALLINN 10143, telefon 662 2640, e-post: [email protected] Kostja: OÜ RGR , registrikood xxx, xxx Kostja seadulik esindaja: Alexey M ,
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt RGR 36 605,53 (kolmkümmend kuus tuhat kuussada viis krooni ja 53 senti) krooni OÜ I kasuks. Välja mõista OÜ-lt RGR kasuks viivis 9,5% aastas põhinõudelt 35 946 krooni alates 22.09.2008.a. kuni põhinõude 35 946 krooni täitmiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud 01.03.2007 lepingule nr kohustus hageja teostama kostjale ehitusobjektil aadressil Xxx omanikujärelvalve teenuse ja kostja kohustus maksma lepingu punktis 5.1 ja 5.2 sätestatud tasu. Hageja osutas kostjale nimetatud omanikujärelvalve teenust 14 kuu jooksul (01.03.2007 – 23.05.2008) ja kostja pidas teenuse osutatuks kvaliteetselt ja õigeaegselt. Kostja pole hagejale mingeid pretensioone esitanud. Kooskõlas lepingu punktiga 5 esitas hageja kostjale 3 arvet: arve nr RA-15 (24.04.2008 aprillikuu eest) summas 25 960,00 krooni;
arve nr RA-16 (19.05.2008, maikuu eest) summas 16 456,28 krooni; arve nr RAV-1 (RA-15 viivis perioodil 01.05 – 19.05) summas 627,00 krooni. Kokku: 43 043,28 krooni Kostja ei ole kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni tasunud mitte ühtegi eelnimetatud arvetest, vaatamata korduvatele kirjalikele nõudmistele. Kostja hakkas vahetult 2 kuud enne ehitustööde lõppu ignoreerima hageja katseid temaga ühendust saada. Vastavad meeldetuletused on kostjale hageja poolt saadetud 02.05.2008 ja 08.05.2008. Kostja on mõlemad meeldetuletused kätte saanud, mida tõendavad AS Eesti Post kviitungid. Kostja saatis 15.05.2008 hagejale lepingu ülesütlemise teatise. Lepingu lõpetamise aluseks märkis kostja lepingu punkti 7.4, mis sätestab kostja õigust leping erakorraliselt üles öelda hageja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu. Hageja vastas 23.05.2008 kostja teatisele, et lepingu lõpetamine on alusetu ja seega õigustühine. Põhjus lõpetamiseks on ilmselgelt otsitud, kuna hageja ei ole lepingut reaalselt rikkunud. Samuti lisas hageja, et kuivõrd kostja ütles lepingu erakorraliselt üles lepingu punkti 7.4 ja VÕS sätteid rikkudes ja kirjast nähtuvalt ei kavatse enam lepingut täita, kasutab hageja kostja suhtes seadusega lubatud kaitsevahendeid - ütleb omapoolselt lepingu üles ja nõuab koos kohustuste täitmisega varalise kahju hüvitamist (saamata tulu). Hageja nõuab lepingu alusel saamata kasumi hüvitamist 61 494,52 EEK suuruses. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Kõnelause ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008 juunikuuks. Pärast seda Lepingu punkti 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepingulisi kohustusi täitma objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub vähemalt 30 päeva. Seega moodustab hageja poolt saamata tulu 71 päeva eest, mis Lepingu punkti 5.2 kohaselt moodustab 61 494,52 EEK (71 päeva * 734 EEK/päev = 52 114 EEK + 18 % (KM). Seega moodustab hageja põhinõue kostja vastu kokku 104 537,80 krooni (3 tasumata arvet kokku summas 43 043,28 krooni + saamata tulu 61 494,52 EEK), millele lisandub viivis rahalise kohustuse viivitamisega 11% aastas arvutatuna 104 537,80 krooni nõudest käesoleva hagiavaluse esitamise päevast kuni nõude täitmiseni. 11.06.2009.a. täpsustuse kohaselt moodustab hageja põhinõue kostja vastu 88 060 krooni (35 946 + 52 114). Põhinõue koosneb kostja poolt tasumata arvetest nr RA-15 (24.04.2008) 22 000 + 18% km ja nr RA-16 (19.05.2008) summas 13 946,00 krooni + 18% km, ning saamata jäänud tulu nõudest summas 52 114 krooni. Lisaks põhinõudele võlgneb kostja arve RA-15 tasumise viivitamise tõttu tekkinud viivise summas 627 krooni (viivisarve RAV-1). Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista viivise 9,5 aastas arvutatuna 88 060 krooni põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja täiendavate kirjalike seisukohtade kohaselt koos tootmiskeskuse (laohoone) kõrgema tuletõrje klassi madalamale klassile muutusega (s.t TP 2’lt TP 3 peale), soovis kostja ise projektis ettenähtust õhemate paneelide paigaldamist. Tuletõrje klassi ja paigaldatavate paneelide paksuse vähendamisega saavutas kostja olulise rahalise säästu. OÜ MP15.05.2009 kirjas sisalduvale väitele, et temaga polevat antud muudatust kooskõlastatud, vastab hageja, et isegi kui see nii on, pole taolise muudatuse kooskõlastatus projekteerijaga kohustuslik, kuna tegemist pole kandvate konstruktsioonide muutustega. Tootmishoone oli kruntvärviga (s.t korrosioonvastase värviga) värvitud. Seda kinnitab kostja poolt esitatud 15.08.2008 eksperdihinnang ja 13.09.2007 ehituse töökoosoleku protokoll. Vaidlus seisneb selles, millal ehitaja pidi hoonet teistkordselt ja lõplikult ära värvima. Hageja tugineb ehitaja OÜ K OÜ MP12.12.2007 kokkuleppele, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et metallkonstruktsioon ei sisalda tulekaitsevärvi. Hageja rõhutab, et nimetatud kokkuleppe aluseks oli samal päeval, s.o. 12.12.2007 saadud kooskõlastus Päästeametiga. Kostja väide, et pooled juba 30.07.2007 leppisid, et tootmishoone ehitatakse madalama TP 3 tuletõrje normiga, ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust, sest ehitaja oli kohustatud oma otsustes lähtuma kooskõlastamise saamisest Päästeametilt. Kuna nimetatud kooskõlastus oli saadud alles 12.12.2007, leppisidki ka tellija (kostja) ja ehitaja 12.12.2007, et tootmishoone lõplik värvimine
toimub soojemate ilmade saabumisega ja seda ehitustööde lõpus. Eeltoodu valguses on kõik kostja etteheited värvimistööde osas hageja kohta kunstlikud ja äärmiselt pahatahtlikud. OÜ MP15.05.2009 kirjas väidetakse, et hoone „ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand, mille tagajärjel hoonesse valgub vihmavesi“. Teksti juurde lisatud foto. Hageja vaidleb eelnimetatule vastu. Esiteks väidetavat tasapindade ebaühtivust saab tõendada ainult vastavate geodeetiliste mõõtmistega, mitte aga pildiga, mille päritolu ja tegelikkusele vastavust pole menetlusosalistel võimalik kontrollida. Ning teiseks, isegi juhul, kui geodeetilised mõõtmised kinnitaksid tasapindade erinevust, ei tõendaks see siiski asjaolu, et ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand. Üldteada on näiteks asjaolu, et esimestel aastatel peale ehitise püstitamist, toimub selle loomulik vajumine. Sellest tekkinud ehituslikud puudused tavapäraselt kõrvaldatakse ehitaja poolt garantiiaja jooksul. Kostja süüdistused tootmisliinide vundamendi kohta on hagejale arusaamatud. Hagejale teadaolevalt parandas ehitaja nimetatud vundamendid vastavalt projekteerija viimastele joonistele. Nimetatud tööd olid tehtud just hageja ettepanekul ja hageja on nendest kostjat informeerinud. Projekteerija U M sõnul pole ehitajalt ega hagejalt tehtud tööde osas dokumentatsiooni saanud, mis nähtub OÜ MP kirja 15.05.2009 lõpust. Hagejale jääb arusaamatuks, mida kostja antud väitega öelda tahab. Hageja andis kogu teostatud töid puudutava dokumentatsiooni (ehitustööde koosoleku protokollid, ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid jne) kostjale. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja käesolevas asjas esitabki kohtule ehitusdokumentatsiooni. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja lõpetas lepingu hagejaga ühepoolselt punkt 7.4. alusel seoses hageja poolt lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmisega ning nõudis hagejalt leppetrahvi tasumist. Kostja teatis lepingu lõpetamise kohta oli suunatud hagejale 21.04.2008.a tähitud kirjana hageja postiaadressile, milline oli märgitud lepingus, s.o. XXX. Postisaadetis tuli tagasi kostja aadressile postimärkega, mille kohaselt saadetis on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Siis, kui kostja sai n.n. hageja „arved", millistel oli märgitud hageja teine aadress, saatis kostja teistkordse teatise lepingu lõpetamise kohta hageja teisele aadressile. Seejuures kostja saatis 21.04.2008.a teatise lepingu lõpetamise kohta õigele aadressile. 01.03.2007.a. lepingu punkti 2.1. kohaselt hageja oli kohustatud osutama kostjale teenust tehnilise järelvalve teostamise kohta ehitusobjektil aadressil XXX. Hageja kohustused on kirjeldatud lepingu 6.jaos. Lepingu 7.2. punktiga on ette nähtud, et hageja vastutab ehituse tehnilise järelevalve õigsuse ja objektiivsuse eest. Hageja poolt lepinguliste kohustuste oluline rikkumise fakt on tõendatud 08.09.2008.a riigi poolt tunnustatud eksperdi eksperthinnanguga nr ES-0809/08 ja 15.08.2008.a riigi poolt tunnustatud eksperdi eksperthinnanguga. Eksperthinnangu nr ES-0809/08 punktist 2.14. on näha, et faktiliselt on välisseinte ja katuse paneelid 50 mm võrra õhemad, kui oli projektiga ette nähtud. Rahaline kahju on 3970 krooni aastas (ja see on ainult soojusjuhtivuse kadu, s.t. lisaküttekulu). 15.08.2008.a. ekspertiisi punktiga 3 on samuti tõendatud paneelide väiksem soojusjuhtivuse fakt. Ehitatud tootmiskeskus, kus katuse ja seinte paneelid osutusid õhemaks, kui oli projektiga ette nähtud, räägib sellest, et hageja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt. Antud juhul hageja rikkus järgmisi lepingupunkte: punkt 6.1. (tööde õigsuse kontrollimine), punkt 6.2. (igapäevane ehituse külastamine), punkt 6.4. (ehitusdokumentatsiooni komplekteerimine), punkt 6.11. (ehitaja aktide ja ehitaja arvete kontrollimise osas), punkt 6.15 (kohustus informeerida tellijat igast ehitustööde mittevastavusest projektdokumentatsioonile). Eksperthinnangu nr ES-0809/08 punktist 2 on näha, et metallkarkass vajab puhastamist ja värvimist. Samale järeldusele jõudis ka teine ekspertiis (15.08.08.a arvamus punkt 2.6. lõige 5). 15.08.08.a ekspertiisi punktis 2.9. on hinnatabel, millest
nähtub, et metallkarkassi kordategemine läheb maksma 910000 krooni. Antud juhul rikkus hageja järgmisi lepingu punkte: punkt 6.1. (kontrolli teostamine tööde õigsuse üle), punkt 6.2. (igapäevane ehituse külastamine), punkt 6.4. (ehitusdokumentatsiooni komplekteerimine), punkt
23.05.2008 kostja teatisele, et lepingu lõpetamine on alusetu ja seega õigustühine ning ütles lepingu omapoolselt üles. Kohus leiab, et lepingu ülesütlemine kostja poolt on õigustühine. Pooltevahelise lepingu p 7.4 annab tellijale õiguse leping lõpetada, kui teine pool rikub lepingut oluliselt või tema töös esineb kaks korda järjest mistahes lepingulise kohustuse rikkumine. Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et hageja on väidetavalt korduvalt rikkunud lepingut ja kostja saatis 21.04.2008.a. hageja juriidilisele aadressile Keemikute 36-27 Maardu lepingu lõpetamise teatise ning seetõttu hageja pidi lõpetamisest teadma. Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mis on teostatav ühepoolse tahteavaldusega, kui materiaalsed eeldused on täidetud. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu lõpetamise teatis on hagejale kätte toimetatud. Küll saatis kostja kirja 21.04.2008.a. postiga välja, kuid ta tuli kostjale tagasi seetõttu, et hageja ei ole enam saadetud aadressil asunud. Hagejal muutus alates 21.04.2008.a. ettevõtte asukoht. TsÜS § 69 lg 1 teise lõike kohaselt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud või eemalviibija korral siis, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Hageja saatis 21.04.2008.a. kostjale tähitult kirja, millega teavitas oma asukoha aadressi muutusest ja kostja sai selle 24.04.2008.a. kätte. Seega on asjas tõendatud, et hageja ei saanud tutvuda kostja 21.04.2008.a. saadetud lepingu lõpetamise teatisega, kuna hageja ei viibinud enam antud aadressil ja kiri oli saadetud postasutuse poolt kostjale tagasi. TsÜS § 70 sätestab lepingu rikkumisest teatamise kui tahteavalduse kättetoimetamise erisusi. Selle sätte kohaselt loetakse viivitusega edastatud või edastamisel kaotsi läinud tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamise mõistliku viisi. Hagiavalduse kohaselt saatis kostja lepingu lõpetamise teatise alles 15.05.2008.a. Selle tõendamiseks esitas hageja kohtule vastava postiümbriku. Eeltoodud 21.04.2008.a. hagejapoolse teatega, mille kostja kätte sai 24.04.2008.a., on tõendatud, et kostja korduv lõpetamise teatise saatmine 15.05.2008.a. ei ole selle mõistlik edastamise viis, kuna kostja pidi juba 24.04.2008.a. teadma, et hagejal muutus asukoht ja tema ei saanud kostjapoolset lõpetamise teatise kätte. Veelgi enam saatis hageja 24.04.2008.a. kostjale aprillikuu arve, kus oli juba märgitud hageja uus aadress ning kostja sai nimetatud arve kätte 25.04.2008.a. Eeltooduga on tõendatud, et lepingu lõpetamise formaalne eeldus ei olnud kostja poolt täidetud ja kostjapoolne lepingu lõpetamine on õigustühine ainuüksi formaalse eelduse mittetäitmise tõttu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud töökoosolekute protokollidest nähtub, et hageja kontrollis ehitaja tööd ka vaidlusalusel märtsi ja aprillikuu 2008 perioodil, pidevalt tegi puuduste kõrvaldamise ettepanekud, kontrollis nende kõrvaldamist ja informeeris kostjat tööde käigust. Protokollid sisaldavad ehitaja A. V , omanikujärelvalve hageja esindaja J. S , samuti kostja seadusliku esindaja J.M allkirja. Samuti on kohtus tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et hageja informeeris kostjat ehitaja töös esinenud puudustest, külastas igapäevaselt ehitusobjekti ning osales ehitusalastel koosolekutel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja lepinguliseks kohustuseks on tehnilise järelevalve osutamine mitte aga ehistustööde teostamine. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega 30.07.07, 12.12.07, 17.12.07, 23.08.07, mis olid osaliselt allakirjutatud ka kostja esindaja poolt, ja tunnistajate ütluste ning hageja esindaja vande all antud seletusega on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja oli ehitusobjektil toimuvate muudatustega (madalam tuletõrje klass TP3, ettenähtust õhemad seina-ja katuse paneelid, tuletõrje värvi mittevajalikkus jms) informeeritud. Kohus leiab, et tunnistaja Eduard Sepa ütlused on vastuolus asjas kogutud tõenditega ja jätab seetõttu antud tunnistaja ütlused tõendina arvestamata. Tõendamist on leidnud,
et eelnevalt oli tuletõrje klaasiks TP2, hiljem lepiti kokku madalamas tuletõrje klassis TP3. Kostja omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvad ehitustöid teostanud isiku töös esinenud puudused, kuid need ei tõenda puudusi hageja töös. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja tal on tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt osutas hageja kostjale tehnilise järelevalve teenust, ning kostja kohustus tasuma 22 000 krooni kuus pluss käibemaks 18%. Lepingu alusel esitas hageja kostjale kaks arvet RA-15 (24.04.2008) summas 22 000,00 krooni + 18% km ja arve nr RA-16 (19.05.2008) summas 16 456,28 krooni + 18% km, kokku summas 35 946 krooni. Kostja ei ole neid arveid tasunud. Hageja on esitanud nõude ka kahju hüvitamiseks 52 114 krooni. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on saamata jäänud tulu üheks hüvitatava kahju liigiks. VÕS § 136 lg 1 sätestab kahju hüvitamise kohustuse ja viisi – kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Hageja nõuab lepingu alusel saamata jäänud tulu hüvitamist 52 114 krooni. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Vaidlusaluse ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008 juunikuuks. Lepingu punkti 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepinguliste kohustuste täitmise objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub hageja hinnangul vähemalt 30 päeva. Hageja on arvestanud saamata tulu 71 päeva eest lepingu punkti 5.2 alusel. Pooltevahelise lepingu p 5.2 nähtuvalt kohaldatakse käesolevat punkti käesoleva lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooltevaheline leping lõppes mais 2008.a. ja ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudub alus saamata jäänud tulu nõudeks hageja poolt esitatud põhjendustel. Lisaks eeltoodule on kasutusloa saamisele märgitud ajakulu oletuslikku laadi. VÕS § 113 lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostjale viivisearve nr RAV-1, millega nõudis viivist 627 krooni suuruses summas 19 päeva eest. Antud nõue tuleb rahuldada. VÕS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt krooni kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt poolte endi kanda.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.