Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 4-5) 16.02.2009 võlakirjaga tõendas Veiko Roos (hageja) rendiraha summas 3000 krooni võlgu olemist Rivaali Takso OÜ-le (kostja). Tegelikult hageja kostjale võlgu ei olnud – selleks kuupäevaks olid tasutud kõik rendilepingust nr 142009 tulenevad takso rentimise arved – ja võlakiri kirjutati sundseisus. Hageja soovis rendilepingu ühepoolset lõpetamist tervislikel põhjustel rendilepingu punkti 7.8 alusel, kuid kostja sellega ei nõustunud ja nõudis veel kuue päeva rendiraha tasumist põhjusel, et kostjale võib tekkida kahju seoses takso seisma jäämisega. Kostja esindaja nimetas seda ainsaks hagejale soodsaks võimaluseks rendileping kohe lõpetada, mistõttu hageja kirjutaski vaidlusalusele võlakirjale alla. Tegelikult takso seisma ei jäänud ja kostjale rendilepingu lõpetamisest kahju ei tekkinud. Hageja arvates ei ole ta kohustatud kostjale pärast lepingu lõpetamist võib-olla tekkivaid kahjusid igaks juhuks hüvitama. Hageja palub, et kohus tühistaks 16.02.2009 võlakirjaga tõendatud 3000 krooni suuruse rendiraha võlgu olemise kostjale ja lõpetaks 05.01.2009 sõlmitud rendilepingu alates 16.02.2009 rendilepingu punkti 7.8 alusel hageja tervisliku seisundi tõttu. KOSTJA VASTUS (tl 21-22) Kostja kinnitab, et poolte vahel oli 05.01.2009 sõlmitud sõiduki rendileping tähtajaga üks aasta. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli hagejal õigus leping lõpetada, teatades sellest kostjale ette kaks kuud. Hageja soovis 16.02.2009 lepingu kohest lõpetamist. Kuivõrd kostjal oli lepingut sõlmides tekkinud põhjendatud ootus saada renditulu lepingu perioodi jooksul, siis alternatiivse sooritusena kahe kuu eest makstava renditulu asemel leppisid pooled kokku, et hageja tasub vähem etteteatatud aja eest kostjale kuue päeva rendiraha ehk 3000 krooni. Kuna hagejal lepingu lõpetamise hetkel kokkulepitud summa puudus, siis sõlmisidki pooled võlakirja, mille kohaselt hageja kohustus tasuma võlgnetava summa hiljemalt 16.03.2009. Kostja leiab, et vaidlusalust võlakirja tuleb käsitleda kui olemasoleva kohustuse kinnitamist hageja poolt. Võlakirja allkirjastamisega on hageja vabatahtlikult loobunud võimalikest vastuväidetest võlale. Kostja on seisukohal, et hageja tuginemine tervislikule seisundile ei saa olla võlakirja tühistamise aluseks. Kuna hagile lisatud ekspertiisi otsusest nähtub, et see oli vastu võetud 22.12.2008, kuid rendileping sõlmiti 05.01.2009, siis ei saa hageja eelnevat haigestumist käsitleda ka mõjuva põhjusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 mõttes, mis välistaks hageja kohustuse järgida lepingus sätestatud etteteatamise tähtaega. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul puudub õiguslik alus võlakirja tühistamiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 24) Rendileping nägi ette võimaluse selle lõpetamiseks mõjuval põhjusel, seega pidi kostja sellega arvestama oma saadava tulu planeerimisel. Oma vastuses ei põhjenda kostja keeldumist lõpetada rendileping punkti 7.8 alusel. Hageja tervislik seisund võimaldas lepingut täita perioodil 05.01.2009 kuni 16.02.2009. Hageja tervise halvenemine seisundini, mis muutis lepingu täitmise võimatuks, ei saanud olla ette teada lepingu sõlmimisel. Kostja väide, nagu pidanuks hageja halvenenud tervise tõttu võimatuks muutunud rendilepingu täitmist veel kaks kuud jätkama, ei ole õige. Sellises olukorras seaduslikult lepingu lõpetamisest keeldumine on põhjendamatu. Hageja palub arstliku ekspertiisi otsusega lugeda tõendatuks tema võimetus võrdselt tervete inimestega oma tervisliku seisundi muutumist ette prognoosida. Sellest tulenevalt tuleb rendilepingu lõpetamisel kasutada VÕS § 196, mis on rendilepingus näidatud punktis 7.8. Õige ei ole kostja väide selle kohta, et hageja soovib võlakirja tühistada oma tervise tõttu. Hageja soovib oma tervise halvenemise tõttu lõpetada rendilepingut erakorraliselt. Võlakirja tühistamise põhjus on näidatud hagiavalduses. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal ei ole lepingu täitmise perioodi eest nõudeid hagejale. Seega võlakirjas nimetatud summa ei saa olla tasumata rendiraha. KOHTUISTUNG (tl 29-31)

Hageja, Veiko Roos’i, selgituse kohaselt jääb ta oma hagi juurde. Hageja soovis tähtajalist rendilepingut lõpetada kohe ilma kahe kuulist etteteatamise tähtaega järgimata. Kui hageja tööle asus, võimaldas tal tervis seda tööd teha. Tervise halvenedes ei saanud hageja taksoteenust enam osutada. Lepingu lõpetamist oli hageja arutanud juba enne veebruari kuud. 16.02.2009 läks hageja kostja kontorisse, et leping lõpetada. Samas andis hageja kostjale ka rendiauto üle. Kõik lepingust tulenevad kohustused olid täidetud. Hagejale selgitati, et 12 000 krooni on kohese rendilepingu lõpetamise summa. Hagejale pakuti võimalust leping koheselt lõpetada makstes kostjale 3000 krooni. Selleks kirjutatigi võlakiri. Kui hageja ei oleks võlakirja kirjutanud, oleks ta pidanud tööd edasi tegema. Seega on võlakiri kirjutatud sundseisus. Tegelikult hageja kostjale rendiraha võlgu ei olnud. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja seadusliku esindaja, Rene Krause, selgituse kohaselt kui rendileping lõpetatakse etteteatamise tähtaega järgimata ja auto jääb seisma, siis tuleb maksta 12 000 krooni, sest päeva pealt ei ole võimalik autole uut juhti saada. Hagejaga oli lepingu lõpetamisel kokkulepe, et kui ta tahab nii kiiresti ära minna, siis teeb ta võlakirja 3000 krooni peale. Võlakiri on võetud lepingust tulenevalt kostjale kahju hüvitamiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 05.01.2009 tähtajalise sõiduki rendilepingu nr 142009 (edaspidi ka leping) kehtivusega kuni 04.01.2010 (tl 6-9). VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Vastavalt VÕS §-le 341 rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Lepinguga on reguleeritud selle erakorraline ülesütlemine lepingu punktis 7.8, mille kohaselt nii rentnik kui rendileandja omavad õiguse rendileping ühepoolselt üles öelda käesolevas lepingus nimetamata asjaoludel ainult seaduses sätestatud tingimustel, juhindudes VÕS §-st 196. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Rendileping on kestvusleping, seega saab selle lõpetada ühepoolselt ka muul mõjuval põhjusel kui kohustuste rikkumine. VÕS § 196 on üldsäte, kuid eri lepinguliikide puhul on täpsustatud nii erakorralise ülesütlemise aluseid kui korda. Kuna rendilepingu sätted selle erakorralist ülesütlemist ei reguleeri, tuleb juhinduda üürilepingu sätetest. Tulenevalt VÕS § 313 lõikest 1 võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitel on rendilepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks tema tervisliku seisundi halvenemine. Kohtule esitatud 22.12.2008 ekspertiisi otsusest nr 463410 ja selle sisulisest põhjendusest (tl 13-14) nähtub, et hagejal on püsiv osaline töövõimetus (70%) üldhaigestumise tagajärjel. Ta on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Asteenia (jõuetus, rammetus, närvinõrkus) ja liikumishäirete tõttu on tööde valik ja maht väike. Kohus leiab, et hageja tervislik seisund on mõjuvaks põhjuseks, millega õigustada rendilepingu erakorralist ülesütlemist. Kohus möönab siinjuures, et hageja on liiga kergekäeliselt sõlminud rendilepingu, kuna tema halb tervislik seisund oli talle teada enne lepingu sõlmimist 05.01.2009. Samas ei oleks mõistlik nõuda, et hageja jätkaks lepingu täitmist. Eelkõige arvestab kohus töövõime kaotuse suurt protsenti ja asjaolu, et tegemist on takso rentimisega taksoteenuse osutamiseks elanikkonnale (punkt 2). Põhjendatud ei ole seada ohtu kolmandate isikute vara, tervis või elu

hageja tervise halvenemisest. Kohus arvestab siinjuures ka sellega, et kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja väitele, et tegelikult renditakso seisma ei jäänud, mistõttu loodetud renditulu ei vähenenud. Seega hinnates mõlema lepingupoole huve, leiab kohus, et hagejal oli 16.02.2009 õigus nõuda rendilepingu erakorralist ülesütlemist etteteatamistähtaega järgimata. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda 05.01.2009 sõlmitud sõiduki rendileping nr 142009 alates 16.02.2009 lõppenuks rendilepingu punkti 7.8 alusel. Lepingu lõpetamisel 16.02.2009 allkirjastasid pooled võlakirja (tl 12), millega hageja tõendas rendiraha summas 3000 krooni võlgu olemist kostjale. Hageja väitel ta kostjale tegelikult võlgu ei olnud ja võlakiri on kirjutatud sundseisus, kuna kostja ei nõustunud muidu rendilepingut kohe lõpetama. Kostja väitel tuleb lepingu lõpetamisel etteteatamistähtaega järgimata maksta leppetrahvi 12 000 krooni, kuid praegu on lepitud kokku 3000 krooni maksmises. Võlakiri on võetud kostjale kahju hüvitamiseks. Arvestades poolte poolt esitatud asjaolusid, leiab kohus, et 16.02.2009 allkirjastatud võlakirja näol ei ole tegemist VÕS §-s 30 reguleeritud iseseisvat abstraktset kohustust võtva võlatunnistusega, mis jääks kõrvuti eksisteerima rendilepingust tuleneva kohustusega. Vaidlus puudub selles, et hageja oli oma lepingulised kohustused kostja ees lepingu ülesütlemise ajaks täitnud. Lepingu ülesütlemine vabastab selle pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Kohus on seisukohal, et tegemist on n.n deklaratiivse võlatunnistusega, mis on kehtivussõltuvuses rendilepingust tulenevatest kohustustest. Seega saab sellele esitada võla puudumise kohta käivaid vastuväiteid, nagu hageja antud juhul on teinud. Kostja väite kohta, et lepingust tulenes kohustus tasuda 12 000 krooni leppetrahvi juhul, kui soovitakse rendilepingu kohest lõpetamist, märgib kohus järgmist. Lepingu punktist 7.10 tuleneb, et rendileandjal on õigus nõuda rentnikult leppetrahvi 12 000 krooni, kui rentnik ei teavita rendileandjat kaks kuud ette lepingu lõpetamise soovist kirjalikult. Seejuures tehakse viide lepingu punktile 7.7. Nimetatud punkti kohaselt rentnik võib lepingu lõpetada peale tähtaja möödumist, teatades sellest kaks kuud ette kirjalikult. Seega on sanktsioneeritud tähtajatuks muutunud rendilepingu korralise ülesütlemise rikkumine, antud juhul on aga tegemist tähtajalise lepingu erakorralise ülesütlemisega mõjuval põhjusel. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama. Kuigi kostja sõnul on võlakiri võetud kostjale kahju hüvitamiseks, ei ole kostja kordagi väitnud, et temale on kahju tekkinud ja et see on põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Kostja ei ole soovinud esitada ka vastuhagi. Kuna hageja täitis oma lepingulised kohustused kostja ees lepingu ülesütlemise ajaks ja kostjale ei ole kahju tekkinud, saab väita, et võlakirjaga tunnustatud võlga ei ole. Seega ei saa kostja nõuda hagejalt selle täitmist ning hageja nõue võlakirjaga tunnustatud kohustuse tühistamiseks tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.