2-09-17530 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.AS Kohtla-Järve Soojus esitas 21. aprillil 2009.a Viru Maakohtule hagi J. J., T.S. ja J.K. vastu 7 819.78 krooni võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt 27.10.2005.a sõlmisid hageja ja elumaja Tammiku 9, korteriomanikud soojuse ostu-müügilepingu nr. 801003626, mille alusel hageja müüs kostjatele soojusenergiat. Leping sõlmiti tähtajaga alates 01.11.2005.a kuni 07.12.2005.a. Kuna pärast lepingu tähtaja saabumist jätkasid pooled lepingu täitmist, muutus leping tähtajatuks.
2.Lepingu punkti 4.6. järgi kohustusid kostjad tasuma müüdud soojusenergia eest arve esitamise kuu 20-ks kuupäevaks. Kostjad ei ole perioodi november 2008.a kuni veebruar 2009.a eest oma kohustusi täitnud, mistõttu neil on tekkinud võlgnevus 7 819.78 krooni. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostjad võlgnevust tasunud. 05.02.2009 saatis hageja kostjatele teate soojusvarustuse katkestamisest. 16.02.2009.a lülitati elamus soojusvarustus välja.
3.Hageja palus vastavalt KKütS §2, §6, §8, §10, §11, VÕS §65 lg1, lg4, §76 lg1, §100, §101 lg2, §208 lg1 l mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus 7 819.78 krooni, riigilõiv 1 600 krooni ja õigusabikulud 2 478 krooni
KOSTJATE VASTUSED
4.02. juunil 2009.a esitatud vastuses kostja J. K.’l ei olnud põhimõttelisi vastuväiteid hagile. Kostja teatas, et omandas 2007.a korteris xxx. Elumajas on tsentraalküte ja maja soojussõlm asub kostjapoolses majaosa abiruumis. 2008.a paigaldasid korteriomanikud soojusarvestit. Pärast aga korteri xxx omanik J. J. lülitas oma korteri küttesüsteemist välja, millega rikkus kogu maja keskküttesüsteemi tsirkulatsiooni. Korteri xxx omanik tegi oma vahenditega uue tsirkulatsioonisüsteemi enda elamispinnal, lisades juurde täiendavaid radiaatoreid. Korteri xxx omanik tegi pööninguruumis täiendava elamispinna, kuid suurendas seal küttevõimsust ja lisas täiendavaid radiaatoreid.
5.01. juunil 2009.a esitatud vastuses kostja T. S. kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et ei oma hageja ees mingit võlgnevust. Kostja korteri köetav pind on 27.5% maja köetavast üldpinnast. Seega on kostja võlgnevuseks 2 063.85 krooni (7 819.78 x 27.5%) Kütteperioodil maksis kostja 3 554.32 krooni. Kostja märkis, et kaaskostjaks peab olema ka korteri xxxomanik I.B., kes samuti kasutas hageja teenust.
6.Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatas kohus J. J.’le. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale 06.05.2009.a isiklikult kätte toimetatud. Kostja kirjalikku vastust hagile esitanud ei ole.
MENETLUSE KÄIK
2 (6)
2-09-17530
7.14. mail 2009.a esitatud avalduses hageja loobus hagist kostja J. J. vastu ja palus lõpetada selle kostja suhtes tsiviilasja menetlus. Avalduse kohaselt esitas kostja hagejale tõendid, millest nähtub, et kostja juba paljude aastate jooksul kasutab alternatiivkütet ning ei oma ühendust kaugküttesüsteemiga
8.02. juunil 2009.a esitatud vastuses kostja J. K. ei nõustunud menetluse lõpetamisega kostja J. J. suhtes, põhjusel, et kuna soojuse ostu-müügileping on sõlmitud korteriomanike Tammiku 9 vahel ja lepingu punkti 3.6 alusel kohustusid korteriomanikud hoidma oma küttesüsteemid, seadmed ja kontrollmõõte tehniliselt korras, siis ka J. J. tarbib soojust küttesüsteemist.
9.27. mail 2009.a esitatud avalduse kostja J. J. nõustus tema suhtes menetluse lõpetamisega.
10.J. Jermakova suhtes hagist loobumisest teatas kohus kaaskostja T. S.’le, kes ei esitanud vastuväiteid hagist loobumise vastuvõtmisele ja menetluse lõpetamisele.
11.Viru Maakohtu 15. juuni 2009.a kohtumäärusega lõpetati tsiviilasja menetlus AS KohtlaJärve Soojus hagis J. J., T. S. ja J. K. vastu 7 819.78 krooni võlgnevuse nõudes kostja J. J. suhtes.
NÕUDE VÄHENDAMINE JA KAASKOSTJA KAASAMINE
12.01. oktoobril 2009.a toimunud kohtuistungil teatas hageja esindaja, et seisuga 30.09.2009.a moodustab hageja nõue kostjate vastu 4 809.94 krooni. Istungile ilmunud ainus kostja T. S. palus kaasata menetlusse kaaskostjana ka korteri xxx omanik I. B.’t. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks ja kostjate ringi kindlaksmääramiseks.
13.19. oktoobril 2009.a esitas hageja kohtule taotluse I.B. menetlusse kaaskostjana kaasamiseks, põhjendusel, et võlgnevuse tekkimise ajal oli ta koos kostjatega korteriomandi omanikuks ja seega on asjakohane kostja. Koos taotlusega esitas hageja täiendatud hagiavalduse kostjatelt I.B., J.K. ja T.S. solidaarselt 4 809.94 krooni võlgnevuse, 1 600 krooni riigilõivu ja 2 478 krooni õigusabikulude väljamõistmiseks.
14.Täpsustatud hagi on 22.10.2009.a kostjatele kätte toimetatud, I. B.’le ja J. K.le isiklikult, T. S.’le TsMS §322 lg1 ettenähtud korras abikaasa kaudu, kuid ükski kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud.
KOHTUISTUNG
15.19. jaanuaril 2010.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esindaja hagitäpsustuses esitatud nõude juurde. Esindaja seletuste kohaselt pärast hagitäpsustuse esitamist on kostjatelt võlgnevuse katteks laekunud 400 krooni. Esindaja vähendas haginõuet 400 krooni võrra ja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 4 409.94 krooni. Esindaja rõhutas, et kuigi kaaskostjad T. S. ja J. K. omandasid korteriomandid pärast soojuse ostu-müügilepingu sõlmimist, laienevad lepingust tulenevad nõuded ka nendele.
16.Kostja T. S. tunnistas võlgnevust, kuid ei nõustunud menetluskulude tasumisega.
3 (6)
2-09-17530
17.Kaaskostja J. K. ja tema esindaja tunnistasid võlgnevust summas 4 409.94 krooni, kuid palusid arvestada asjaoluga, et nendele kuuluv korteri köetav pind kõige väiksem. Kostja tunnistab võlgnevuse tingimusel, et tehakse õige ümberarvestus, lähtudes 27.5% elumaja köetavast pinnast.
18.Kostja I. B. kohtuistungile ei ilmunud. Istungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis on kostjale 30.11.2009.a isiklikult käte toimetatud. Istungile ilmumata jäämiseks mõjuva põhjuse või seadusliku takistuse esinemisest ei ole kostja kohtule ega pooltele teatanud.
19.Hageja esindaja palus asja ilma istungile ilmumata jäänud kostja osavõtuta sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada solidaarselt. Kaaskostjad ja kostja J. K. esindaja nõustusid tsiviilasja ilma kostja I. B. osavõtuta siuliselt arutamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus tutvunud hagiavalduste ning kostjate T. S. ja J. K. vastusega esialgsele hagile, kuulanud ära istungile ilmunud poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
21.Kaaskostja I. B. ei ole kohtuistungile ilmunud. Menetlusosaliste kohtuistungilt puudumise tagajärjed on toodud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 44 peatükis. TsMS §414 lg1 alusel kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtuistungil pooled on taotlenud tsiviilasja ilma kaaskostja I. B. kohalolekuta sisuliselt lahendamist. Et kostja ei ilmunud kohtuistungile seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse tõttu, ei ole teada. Sellest ei ole kostja kohtule ega teistele menetlusosalistele teatanud. Sellepärast rahuldab kohus istungile ilmunud poolte taotluse ja lahendab asja sisuliselt ilma kaaskostja I. B. osavõtuta. Kuna I. B. ei ole vastuväiteid hagile esitanud ja istungile ilmunud kostjad on hagi õigeks võtnud, siis tsiviilasja on võimalik sisuliselt lahendada ka istungile ilmumata kaaskostja osavõtuta.
22.27.10.2005.a sõlmisid hageja kui müüja ja elumaja Tammiku 9 korteriomanikud kui ostja soojuse ostu-müügilepingu nr 801003626. Lepingu üldsätete kohaselt müüb müüja ostjale soojuse 0.018 MW hoone Tammiku 9, kütmiseks alates 01.11.2005.a kuni 07.12.2005.a. Lepingu üldtingimuste punkti 4.1 alusel mõõdetakse tarbitud soojuse kogust soojusarvestiga. (t. lk. 6-10). Hagiavalduse järgi muutus leping tähtajatuks, sest peale lepingu tähtaja saabumist jätkasid pooled lepingu täitmist. Hagiavalduse juurde lisatud arvete järgi tegelikult tarnis hageja kostjatele soojusenergiat ka parast 07.12.2005.a. Hageja poolt kuni 04.11.2008.a esitatud arved on kostjate poolt täielikult tasutud. Kostjad jätsid tasumata 03.12.2008.a esitatud arve 2 992.66 kroonist 1 256.88 krooni ja 05.01.2009.a esitatud arvest 3 088.59 kroonist 2 146.59 krooni ning täielikult tasumata 04.02.2009.a arve summas 3 101.64 krooni ja 03.03.2009.a arve summas 1 314.67 krooni (t.lk. 11-15). Seega kokku hagi esitamise seisuga oli kostjatel tasumata soojusenergia võlgnevus 7 819.76 krooni. Pärast hagi ja hagitäpsustuse esitamist kostjad on osa võlgnevuse tasunud, mistõttu on võlgnevus vähenenud 4 409.94 kroonini (t. lk. 118).
4 (6)
2-09-17530
23.Eeltooduga on tuvastatud, et kostjatel on tekkinud võlgnevus ajavahemikus november 2008.a kuni veebruar 2009.a osutatud teenuste eest, mis vastavalt soojuse ostu-müügilepingu punktile 4.6. muutus sissenõutavaks iga kuu 20. kuupäevast alates, s.o hiljemalt 20-kas märtsiks 2009.a. Elumajas Tammiku 9 on neli korterit. Kostjatel ei ole vaidlust selle üle, et võlgnevuse tekkimise ajal (ja ka praegu) igaühele neist kuulub samas majas omandiõiguse alusel üks korter. Seega kostjad on kaasomanikud asjaõigusseaduse (AÕS) §70 lg3 mõttes. See, et soojuse ostu-müügilepingu sõlmimisel kostjad T. S. ja J. N. veel ei olnud korteriomanikud, ei vabasta neid tegelikult hageja poolt osutatud teenuste eest tasumise kohustusest. AÕS §75 lg1 alusel kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Selle säte järgi laieneb kostjatele ka need kohustused, mis on tekkinud teiste korteriomanike poolt enne kostjate korteriomanikeks saamist sama elamu soojuse varustamiseks sõlmitud lepingu alusel.
24.Hageja on soojusettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) §4 mõttes. KKütS §8 lg1 järgi tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Pooltel ei ole vaidlust hageja poolt kuni liitumispunktine soojuse tarnimise ja lepingu punktis
4.1.sätestatud korras soojusarvesti alusel arvete esitamise üle.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) §65 lg1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kostjate vaheline vaidlus nende korterite soojuse tegeliku jääkkoormise kohta, ei välista hagi rahuldamist. Kuivõrd elumajas Tammiku 9 on üks tarbijapaigaldis ja soojuse arved esitati ühe soojusarvesti andmete alusel, siis ei olnud hagejal kuidagi moodi võimalik jaotada soojuse arveid korteriomanike vahel vastavalt korterite soojuse jääkkoormusele. Hageja osutas jagamatu teenust, mille tasumise solidaarkohustus on kostjatel. VÕS §65 lg3 alusel solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu.
26.TsMS §440 lg1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja I. B. ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ja ta on hagiga nõus. Istungile ilmunud kostjad on võtnud hagi õigeks. Et kostjate õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuivõrd kostjad on jätnud hageja poolt osutatud teenuse eest osaliselt tasumata, siis hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele solidaarselt kostjate arvelt kogu haginõude 4 409.94 krooni ulatuses. TsMS §444 lg1 esimese lause alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
27.Kuna otsus põhineb kostjate õigeksvõtul, siis TsMS §468 lg1 p1 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks Menetluskulud
5 (6)
2-09-17530
28.Kooskõlas TsMS §162 lg1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §162 lg2 esimese lause alusel pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
29.Alates 15.07.2008.a kehtima hakanud TsMS §1741 lg1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude kostjatelt väljamõistmiseks. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks kohtukulud (riigilõiv) 1 600 krooni ja kohtuvälised (õigusabi) kulud 2 478 krooni.
30.TsMS §165 lg3 esimese lause järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega kuuluvad menetluskulud 4 078 krooni kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.
31.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440 lg1, §442, §444 lg4, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.