Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

21.07.2008 sõlmisid pooled liisinglepingu sõiduauto Citroen C4 registreerimismärgiga XXX liisimiseks. Samas sõlmiti liikluskindlustusleping QBE Insurance (Europe) Limited Eesti filiaalis (edaspidi: QBE) ja vabatahtlik sõidukikindlustusleping (kasko) SKAS-is kehtivusega 21.07.2009 hinnaga 4 000,05 krooni. Kindlustuslepingu sõlmimiseks väljastas hageja kostjale volikirja. Volikirja p 13 andis kostjale volituse sõlmida uus kindlustusleping tingimusel, et kindlustusmakse hind ei kalline ega tingimused halvene. Vastasel korral tuli kostjal võtta A on Eesti Kindlustusmaaklerilt hinnavõrdlus. Kostja esitas hagejale SKAS-i kindlustusteatise kasko kohta perioodiga alates 22.07.2009 kuni 21.07.2010 ja kindlustusmaksega 8 195 krooni aastas. Hageja võttis pakkumised ning RSA pakkus kaskokindlustust maksega 7 416 krooni ja QBE maksega 5 618 krooni. Kostja nõudis liisinglepingu lisa sõlmimist ning muudatuste tasu 1 000 krooni maksmist ega aktsepteerinud QBE kaskokindlustust. Hageja leiab, et tal on õigus sõlmida kaskokindlustus QBE-s. Volitus ei võimaldanud kostjal sõlmida leping SKASis ning see tehing on tühine. Kui aga kohus leiab, et kindlustusleping SKAS-ga kehtib, tuleb kostjal hüvitada kahju kindlustusmaksete vahe näol 2 577 krooni.

Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejale oli teada, et kindlustuslepingu tingimused võivad järgmisel perioodil muutuda. Kui järgmisel perioodil kindlustuslepingu tingimused ei halvene, oli kostjal õigus sõlmida hageja nõusolekuta uus kindlustusleping vastavalt volikirjale. Uuel perioodil kindlustustingimused ei halvenenud, sest esimese perioodi aastamakse oli 8 245 krooni. Pooled ei ole kokku leppinud, et kindlustusandjaks võiks olla QBE, kindlustada sai vaid poolte poolt kokkulepitud kindlustusandjate juures. Kuivõrd kaskokindlustus on suurema riskiga kindlustus, ei aktsepteeri kostja nimetatud QBE-d. Vara omanikul on õigus valida, kelle juures ta oma vara kindlustab. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes. 21.07.2008 sõlmisid pooled liisinglepingu sõiduauto Citroen C4 registreerimismärgiga XXX liisimiseks. Liisinglepingus on pooled kokku leppinud ka vara kindlustamises, mille kohaselt pidi hageja olema vabatahtliku sõidukikindlustuse (kasko) kindlustusvõtja ning kostja pidi sõlmima kindlustuslepingu ja vahendama kindlustusmakseid volikirja alusel. Kindlustusandjateks on lepingus märgitud IF Eesti Kindlustus AS, Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS, ERGO Kindlustuse AS, SKAS või Royal ja Sun Alliance (t lk 18-22). Kindlustusperioodil 22.07.2008-21.07.2009 sõlmis kostja kaskokindlustuslepingu SKAS-iga (t lk 24-26). Liisinglepingu alusel antud volituse p 13 kohaselt kui kindlustusmakse järgmiseks perioodiks ei kalline ja kindlustustingimuste kokkuvõttes välja toodud kindlustuskaitse tingimused ei halvene võrreldes senise kindlustuslepinguga, on kostjal õigus sõlmida kindlustusleping sõiduki kindlustamiseks ilma hagejalt täiendavat nõusolekut küsimata sama kindlustusandjaga, kellega oli sõlmitud eelnev kindlustusleping (t lk 28). Kostja sõlmis kaskokindlustuslepingu perioodiks 22.07.200921.07.2010 hinnaga 8 195 krooni aastas SKAS-iga (t lk 29-31). Hageja ei soovi maksta arvet XXX kindlustuse osas (t lk 48). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise lepingu liisinglepinguna. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 „liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.“ Pooled on liisinglepingus kokku leppinud, et hageja sõlmib vabatahtliku sõidukikindlustuse. Kindlustuslepingu sõlmib ja kindlustusmakseid vahendab kostja volikirja alusel. Volikirjas on

kokku lepitud lepingu sõlmimise tingimused, mille kohaselt kui kindlustusmakse järgmiseks perioodiks ei kalline ja kindlustustingimuste kokkuvõttes välja toodud kindlustuskaitse tingimused ei halvene võrreldes senise kindlustuslepinguga, on kostjal õigus sõlmida kindlustusleping sõiduki kindlustamiseks ilma hagejalt täiendavat nõusolekut küsimata sama kindlustusandjaga, kellega oli sõlmitud eelnev kindlustusleping. Esimesel perioodil, s.o 22.07.2008-21.07.2009 sõlmis kostja kaskokindlustuse SKAS-iga ning kindlustusmakse oli 8 245 krooni aastas (t lk 24-26). Vaidlusaluse kindlustusperioodi, s.o 22.07.2009-21.07.2010 suhtes on kostja sõlminud samas kindlustusseltsis lepingu hinnaga 8 195 krooni aastas (t lk 29-31). Volikirja järgi oli kostjal sellise lepingu sõlmimise õigus. Seetõttu on alusetud hageja väited, et kostjal puudus selle lepingu sõlmimiseks volitus. 10.07.2009 võttis hageja volituse tagasi (t lk 40-43), kuid selleks ajaks oli vaidlusalune leping juba sõlmitud ning volituse tagasivõtmine ei mõjuta selle lepingu kehtivust. Kohus leiab, et kostja on käitunud liisingulepingu ja volikirja kohaselt ja seetõttu puudub kostja õigusvastane käitumine, mis annaks hagejale aluse nõuda kahju hüvitamist. Hageja on märkinud, et kindlustuse eest pidi ta esimesel perioodil maksma 4 000,05 krooni (t lk 27), kuid kostja selgituse kohaselt oli tegemist sooduspakkumisega, mis oli hagejale teada. Kohtu hinnangul oli hagejale teada kindlustusmakse 8 245 krooni aastas, mis oli märgitud kindlustusteatises ning seda ei muuda asjaolu, et hagejale esitati tasumiseks arve väiksemas summas. Hageja on esile toonud, et kindlustusselts QBE pakub kaskokindlustust hinnaga 5 618 krooni (t lk 36). Kostja seda kindlustusseltsi ei aktsepteeri, kuivõrd kostja hinnangul ei pruugi see kindlustusselts olla võimeline oma kohustusi kahjujuhtumi korral kostja ees täitma. Samas märgib hageja, et kostja aktsepteerib QBE-d liikluskindlustuse puhul. Kostja põhjendas seda sellega, et liikluskindlustuse puhul kindlustatakse kolmanda isiku vara, kaskokindlustuse puhul kostja vara. Seetõttu seab kostja kaskokindlustuse kindlustusandjale suuremad nõuded kui liikluskindlustuse puhul. Kohus peab sellist põhjendust kohaseks. Kaskokindlustuse eesmärgiks on kindlustada vara selle rikkumise või hävimise korral. Vara omanik on kostja. Vara omanikul on kohtu hinnangul õigus otsustada, millises kindlustusseltsis peab ta õigeks oma vara kindlustada ning seda ka liisingsuhtes tarbijaga. Kostja on liisinglepingus märkinud, milliseid kindlustusseltse ta aktsepteerib. QBE-d selles loetelus ei ole. Tegemist ei ole tarbijat kahjustava sättega, tegemist on omaniku õigusega oma vara kaitsta. Õigus omandile ja selle kaitsele kaalub üles tarbija huvi tehingult säästa. Hagejale oli kindlustusseltside nimekiri teada ning ta on sellega liisinglepingu sõlmimisel nõustunud. Võetud lepingulisi kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 alusel täita. Seetõttu ei ole hagejal õigus sõlmida liisingleping QBE-ga. Kohus hagi tervikuna rahuldamata. Käesolevas otsuses ei ole kohus tuvastanud QBE võimekuse oma kohustuste täitmisel, kohus käsitles vaid kostja valikuõigust kostja poolt esile toodud motiividel. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus 06.10.2009 hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega keelati kostjalt nõuda arve XXXalusel kindlustusmakse tasumist summas 8 195 krooni.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.