2-09-19572/14 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.04.2009.a. esitas OÜ Brongen Puit (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus hagi A H’i vastu käsundi täitmisest saadud raha summas 168 636 krooni ja 60 senti väljanõudes, s.h. 165 000 krooni põhinõudes ning 3 636 krooni ja 60 senti viiviste nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja hageja riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs kostja käsundi saajana 19.12.2006.a. ostja A.Saare Kaubanduse OÜ-le Lääne Virumaal, Eipri külas, Väike Maarja vallas asuva xxxx kinnistu. Kinnistu müügi kohta sõlmisid OÜ Brongen Puit (pankrotis), keda esindas kostja 05.12.2006.a. välja antud ja notariaalselt tõestatud volikirja alusel, ja A.Saare Kaubanduse OÜ 19.12.2006.a. Kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu Valga notar Katri Kutsar’i juures ja mis on 19.12. 2006.a. kantud Notari ametitoimingute raamatu registrisse nr. xxxx all. Lepingu p. 3.1. kohaselt oli kinnistu müügihinnaks 180 000 krooni. Kostja, sõlmides müüja esindajana lepingu, on kinnitanud, et nimetatud summa on ostja poolt tasutud enne lepingu sõlmimist ja summa saamist tõendab müüja esindaja oma allkirjaga. Hageja pankrotimenetluses läbiviidud revisjoni käigus ei ole tuvastatud, et nimetatud summa oleks laekunud hageja pangaarvele, samuti puuduvad ka kassa dokumentides ja ettevõtte muudes raamatupidamise dokumentides andmed nimetatud summa arvele võtmise kohta sularahas. Enne pankrotimenetluse alustamist hageja osas likvideerijana tegutsenud J F seletuste kohaselt andis käsundi täitjana tegutsenud kostja hagejale üle eelnimetatud kinnistu müügist saadud rahast ainult 15 000 krooni. Kuna hageja ja

kostja vahel puuduvad kokkulepped, mille alusel oleks kostja õigustatud omale jätma müügist saadud rahast ülejäänud 165 000 krooni, siis on kostja hageja käsundit täites rikkunud käsundi andja huve, jättes välja andmata käsundi täitmisega saadud raha. Kostja, täites hageja käsundit, on jätnud hagejale üle andmata hagejale kuuluva raha ja on jätnud täitmata oma rahalise kohustuse hageja ees, mistõttu ta võlgneb hagejale põhinõudes 165 000 krooni. Samuti ei ole kostja tasunud hagejale intressi hagejale kuuluva raha kasutamise eest. Kuna hageja käsundit täites kostja kinnitas 19.12.2006.a. sõlmitud Kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu p.-s 3.1., et on raha ostjalt enne lepingu allkirjastamist kätte saanud, siis, eeldades mõistlikku aega, oleks kostja pidanud temale makstud summa kokku 180 000 krooni hagejale üle andma järgmisel tööpäeval ehk siis kandma selle sissemaksena hageja pangaarvele. Kuna kostja tasus hageja kassasse ainult 15 000 krooni, siis on kostja kuni käesoleva ajani kasutanud tema kätte seoses käsundi täitmisega jäänud 165 000 krooni, ega ole selle eest tasunud intressi. Kostja kohustub tasuma intressi seadusega sätestatud ulatuses. Vastavalt Eesti Panga teatele oli VÕS § 94 lg. 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2009.a. 2,50%. VÕS §-de 94 lg. 1 ja 113 lg. 1 koosmõjus on viivisintressi aasta määraks seega 9,5 %. Viivise arvestamisel on lähtutud 360 kalendripäevast aastas. Aasta intressi summa, arvestades 16 500 krooni, on 1 567 krooni ja 50 senti ning päeva intressimääraks on 4 krooni ja 35 senti. Viivis on arvestatud 20.12. 2006.a. kuni 14.04.2009.a. Kostja on kasutanud hagejale kuuluvat vara 2 aastat ja 116 päeva ehk kokku 836 päeva. Seega on kostja viivisvõlgnevus hageja ees 836 x 4,35= 3 636 krooni ja 60 senti. Hageja pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu otsusega 19.09.2007.a. Hageja esindaja pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas kostjale 04.11.2008.a. korduva pretensiooni 165 000 krooni nõudes. Kostja pretensioonile ei reageerinud. Samuti ei ole kostja tagastanud tema valduses olevat ja hagejale kuuluvat vara. Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja tegutses kinnistu müügil hageja poolt antud käsundit täites. Käsundi täitmiseks volitas osaühing Brongen Puit kostjat. vastu võtma võõrandamisest saadaolevad rahasummad, osaühingu nimel alla kirjutama ja sooritama kõik, mis on seotud volituse täitmisega. Seega käsunditäitja volitused ja ülesanded käsundi täitmise osas ja saadava vastuvõtmises on piiritletud volitusega. Puudub nii kirjalik kui ka suuline kokklepe, selles, et käsundi täitja ehk siis kostja omaks õigust jätta enesele käsundi täitmisest saadu. Kostja on veendunud ja on kinnitanud ka oma allkirjaga lepingul, et ostja on müügi hinna enne lepingule alla kirjutamist ehk siis asja üle andmist tasunud. VÕS § 620 lg. 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundi saaja on kohustatud käsundi andjale välja andma käsundi täitmisel saadu. Kuna kostja on käsundi täitjana saanud ostjalt raha oma valdusesse, siis on kostjal kohustus raha käsundiandjale üle anda. Kostja ei ole esitanud käsundiandjale käsundi täitmisega seonduvaid kulusid, seega kostjal need puuduvad. Kostja andis saadud 180 000 kroonist üle ainult 15 000 krooni. Kostja ei ole täitnud oma kohustust 165 000 krooni hagejale üle andmises ja on selle täitmisega viivituses. VÕS § 626 lg. 1. käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida käsundi täitmiseks ei kasutatud. VÕS § 626 lg. 2 kohaselt, kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. Kuna kostja on oma käsundi täitmisest tuleneva kohustusega viivituses, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivisintressi aja eest, mil vara oli kostja valduses ja kostja seda kasutas. VÕS §113 lg. 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja käsundi täitmisest saadud raha kokku summas 168 636 krooni ja 60 senti, millest 165 000 krooni põhinõudes ja 3 636 krooni ja 60 senti viivised, samuti välja mõista kostjalt hageja poolt kantud menetluskulud ja riigilõiv. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus 22.05.2009.a. rahuldas hageja menetlusabi andmise taotluse ja vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 17 500 krooni. II. Asja kohtulik menetlus ja maakohtu maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Hagiavaldus on kohtule saabunud 30.04.2009.a. Kohus 01.07.2009.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, määras toimetada hagiavalduse ärakiri koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult kohtule hagile vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Hagimaterjal tagastati korduvalt kõigilt kostja võimalikelt elukoha aadressidelt, mistõttu kohus 11.11.2009.a. määras toimetada kostjale haginõue avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 16.11.2009.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Kostja pole tähtaegselt kohtule kirjalikku vastust saatnud. Seega on istungi toimumise aeg kostjale teada, kostja istungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud. Hageja esindaja eelistungil palus asjas teha tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 413 lg. 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad lepingul käsundil. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg. 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundi saaja on kohustatud käsundi andjale välja andma käsundi täitmisel saadu. VÕS § 626 lg. 2 kohaselt, kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud kohtumäärusega. Seega tuleb riigilõiv 17 500 krooni kostjalt kohtukuluna välja mõista riigi kasuks. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ametlikus väljaandes ja hageja on kohtuteadete avaldamiseks riigilõivu ette tasunud 100 krooni, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 113, 619, 620, 626 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik