2-09-68548/3 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-09-68548 Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Korteriühistu Axxxxxxxxxxxxxxxxsitas 17.12.2009.a kohtule hagiavalduse Üxx Lxxxxxxxxx vastu võlgnevuse summas 5147,40 krooni ja viivise summas 426,66 krooni nõudes. Põhuvõlg on kujunenud üldhaldus-, prügiveo-, üldelektri-, üldremondi-, vee- ja kanalisatsiooni ning vee abonemendi tasudest. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja elukohas 23.12.2009. a kätte Hxxxx Mxxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja esitas 14.01.2010. a kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja pole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik asi lahendada hageja taotlusel tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud on hageja nõue kostjalt majandamiskulude saamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida muu hulgas seadusest. Korteriühistuseaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kostja on Adavere alevikus xxxxxxxxxxxasuva elamu korteri nrxx omanik ja korteriühistu Axxxxxxxxxxxxxx liige. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest ning maksma maamaksu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

2-09-68548 kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on nõue põhivõla osas põhjendatud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Korteriühistu Adavere xxxxxxx põhikirja punkti 3.1. 9. alapunkti kohaselt on ühistu liige kohustatud majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu üldkoosoleku 15.04.2007. a otsusega on muudetud korteriühistu põhikirjas kodukorraga viivist 0,15 % ööpäevas (tl.23). Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuna korteriühistu kodukord sätestab suurema viivise määra, kui on seadusega lubatud, siis on nimetatud säte tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 alusel tühine. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. TsÜS § 84 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole hageja viivisenõue kostjalt majandamiskulude tasumisega viivitamise eest viivise määras 0,15 % tasumata summalt päevas põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule ka korrektset viivisearvestust, mille põhjal oleks võimalik arvestust kontrollida ja viivist seaduses sätestatud viivisemäära alusel välja arvestada. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hageja viivisenõue rahuldamata, olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud nõudele tähtaegselt vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 407 lg-l saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi põhinõude osas, seega jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1200 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.