ASES hagi SOÜ vastu 69 674,87 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
69 674,87 krooni -
hageja: ASES(registrikood XXX; asukoht XXX)
esindajad -
hageja lepinguline esindaja: Külliki Tammik (Julianus Inkasso OÜ )
-
kostja: SOÜ (XXX; asukoht XXX)
-
kostja lepinguline esindaja: Mehis Adamson (Actum Consult OÜ; asukoht Turu 17-21, Tartu 51004; e-post [email protected])
Asja läbivaatamise aeg
12. jaanuar 2010.a; kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt SOÜ hageja ASES kasuks välja põhinõudena 69 674,87 krooni (kuuskümmend üheksa tuhat kuussada seitsekümmend neli krooni ja 87 senti) ning viivis summas 74 010,04 krooni (seitsekümmend neli tuhat kümme krooni ja 4 senti) poolte vahel 24. novembril 2004.a sõlmitud kliendikaardi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest ajavahemikus 16.01.-13.10.2008.
2-08-72558 Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja SOÜ kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 28. jaanuaril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.31. oktoobril 2008.a esitatud hagiavalduses palus Aktsiaselts (AS) ESkostjalt SOÜ välja mõista 97 674,87 krooni ning hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 77 887,64 krooni. 19. veebruaril 2009.a esitatud avaldusega on hageja vähendanud põhinõuet 69 674,87 kroonini seoses nõude osalise rahuldamisega kostja poolt pärast hagiavalduse esitamist. 2. aprillil 2009.a esitatud avaldusega on hageja täpsustanud viivisenõuet, paludes kostjalt viivisena välja mõista 74 010,04 krooni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 24. novembril 2004.a AS ESr ahvusvahelise Routex kliendikaardi lepingu , mille üldtingimuste punkti 2.1 kohaselt on hageja poolt väljastatav krediidil põhinev kliendikaart maksevahendina kasutatav rahvusvaheline kaart, millega on võimalik tasuda kaupade ja teenuste eest kõikides "Routex" märgistust kandvates teenindusjaamades Euroopas. Vastavalt kaardipõhisele tehingute väljavõttele on kostja ostnud kütust ja on kohustatud saadud kauba eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele tasuma. Poolte vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu punktist 3.2 tuleneb, et juhul, kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda (ja kliendil kohustus tasuda) viivist 0,16% võlguolevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kostjale väljastati tasumiseks arve nr 1030050249 summas 79 209,09 krooni tasumistähtajaga 15. detsember 2007a. ning arve nr 1030058099 summas 177 674,87 krooni tasumistähtajaga 15. jaanuar 2008.a. Kokku võlgnes kostja hagejale 256 883,96 krooni. Kostja nimetatud arveid ei tasunud ning hageja volitas 11. märtsil 2008.a OÜ-d Julianuse Inkasso kostjaga võlgnevuse tasumiseks läbirääkimisi 2(6)
2-08-72558 pidama, kuid pooled kokkulepet võlgnevuse tasumise osas ei saavutanud. Kostja asus võlgnevust küll igakuiselt osamaksetena tasuma ja tasus ajavahemikus 20.03.200813.10.2008 kokku 159 209,09 krooni, kuid kostja poolt valitud suuruses igakuiste maksete tegemise kohta pooltel kokkulepe puudub. Kostjal on tasumata 31. detsembri 2008.a arvest nr 1030058099 summa 97 674,87 krooni, mis on ka kostja põhivõlgnevuse suuruseks hageja ees. Hageja osundab hagis võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-le 1, mille kohaselt kohustub müüja müügilepinguga asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Lepingulise suhte olemusest ja VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt hageja poolt kostjale kauba üleandmise eest esitatud arvele pidi kostja poolt kauba eest tasumine toimuma hiljemalt 14 päeva jooksul kauba väljastamise kuupäevast arvates. Kostja kohustus ostu eest tasuda muutus sissenõutavaks hageja poolt kostjale kütuse saamise eest esitatud arve tasumise tähtaja saabumisel 15. jaanuaril 2008a. vastavalt eelpoolnimetatud arvele (nr 1030058099). Kõnealuse kohustuse täitmatajätmisega rikkus aga kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes. Seetõttu on hagejal kui võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt ka viivist.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja hagi ei tunnista.
3.Kostja vaidleb vastu hagis märgitud põhivõla suurusele ja viivisearvestusele. Hageja esindaja (Julianuse Inkasso Agentuur AS) esitas kostjale 25. aprillil 2008.a pankrotihoiatuse mille järgi võlgnes kosja sama päeva seisuga hagejale hagis nimetatud arvete alusel põhivõlana 211 883,96 krooni. Kostja on teinud viidatud võlanõude raames arvete tasumiseks makseid kokku 187 209,09 krooni (sh 35 000 krooni vastavalt pankrotihoiatusele ka hageja esindaja kontole). Seega saab kostja arvestuste kohaselt võlasummaks hetkel olla 24 674,87 krooni (s.o 211 883,96 kr – 187 209,09 kr). Igal juhul ei vasta hageja nimetud nõude suurus 97 674,87 krooni tegelikkusele. Kostja märgib samuti, et kuna ta ei ole mistahes Julianus Inkasso Agentuuri AS kahjunõudeid tunnistanud, pidi temale hageja kasuks tasutud summas olema arvestatud põhivõla katteks. Ilmselt pole hageja esindaja temale tasutud summasid hagejale edastanud. Eeltoodut arvestades ei ole õige ka hagiavalduses esitatud viivisearvestus. Muu hulgas ei vasta hageja arvestuses sisalduvad kuupäevad tegelikele makse-kuupäevadele. Iseenesest on õige, et kostja on kohustatud tasuma viivist 0,16% päevas maksetega hilinemise eest. Samas saab viivist nõuda tegelikult võlgu oldavast summast iga viivitatud päeva eest (alates maksetähtpäevale järgnevast päevast). Lisaks ei vasta hageja viivisenõue kostja hinnangul ka kohtute praktikale, mille järgi ei mõisteta kostjalt viivist välja enam kui põhivõla nõude ulatuses.
MENETLUSE KÄIK
4.31. märtsil 2009.a esitatud kirjalikus seisukohas teatab hageja, et ei nõustu kostja vastuväidetega võlgnevuse põhisumma osas. Hageja selgitab, et volitas 11. märtsil 2008.a OÜ-d Julianus Inkasso sisse nõudma rahalist nõuet kostjalt. Volitamise hetkel oli hageja nõue kostja vastu 256 883,96 krooni. 25. aprillil 2008.a esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse, milles oli märgitud põhivõlgnevuse summaks 211 883,96 krooni. Nimelt
3(6)
2-08-72558 oli kostja pankrotihoiatuse esitamise seisuga tasunud summast 256 883,96 krooni kokku 45 000 krooni (nõude jääk oli seega 211 883,96 kr). Alates 26. aprillist 2008.a tasus kostja hagejale veel 142 209,09 krooni, s.h hageja esindajale tasutud 35 000 krooni, nagu kostja ka oma vastuses viitab. Kokku on seega kostja tasunud 187 209,09 krooni ning kostja poolt tasumata arvete jääk on summas 69 674,87 krooni (s.o nõude summa 256 883,09 krooni, millest on maha arvatud kostja poolt kokku tasutud 187 209,09 krooni). Hageja märgib, et kostja vastusest lähtudes nõustub viimane sellega, et on kokku tasunud nimetatud nõude katteks 187 209,09 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 23.10.2008.a) oli kostja võlgnevus 97 674,87 krooni. Pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja hagejale veel 28 000 krooni ning käesoleval hetkel on hagiavalduse nõude jääk summas 69 674,87 krooni. Hageja nõustub osaliselt kostja vastuväitega, et kostja poolt teostatud tasumised hagejale ja hageja poolt nimetatud summade ülekandmise kuupäevad erinevad.
5.30. novembri 2009.a määrusega otsustas kohus lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata vastavalt TsMS § 403 lg-le 1. Kohus kohustas menetlusosalisi esitama kõik asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad dokumendid ja avaldused kohtule 20 päeva jooksul arvates nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Samuti teatas kohus 30. novembri 2009.a määruses, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20 päeva pärast dokumentide ja avalduste esitamise tähtpäeva möödumist. 30. novembri 2009.a kohtumäärus on hageja esindajale kätte toimetatud 2. detsembril 2009.a ja kostja esindajale 4. detsembril 2009.a. Täiendavaid dokumente ega avaldusi pooled kohtule esitanud ei ole.
6.11. jaanuari 2010.a määrusega on kohus kooskõlas TsMS § 452 lg-tega 4 ja 5 otsuse avaliku teatavakstegemise aega muutnud ning saatnud poolte esindajatele samal päeval eposti teel sellekohase teate.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
8.Pooltel puudub vaidlus selles, et nende vahel on 24. novembril 2004.a sõlmitud AS ESkliendikaardi leping (), mille alusel on kostjale väljastatud kliendikaart. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste p 2.1 kohaselt on kliendikaart AS ES poolt oma klientidele väljastatav maksevahenina kasutatav kaart, millega on võimalik tasuda kaupade või teenuste eest kõikides Statoili teenindus- ja diilerjaamades, samuti muudes Statoili poolt klientidele teavitatud jaamades Eestis. krediitkaart on sama lepingupunkti kohaselt maksevahenina kasutatav rahvusvaheline kaart. Puudub vaidlus ka selles, et hagejal oli tekkinud 15. jaanuari 2008.a seisuga sõlmitud kliendikaardi lepingu alusel kostja vastu nõudeid kokku summas 256 883,96 krooni, mis kajastuvad kostjale väljastatud arvetel nr 1030050249 (summas 79 209,09 kr) ja nr 1030058099 (summas 177 674,87 kr). Kostja on vaidlustamata asjaolude kohaselt tasunud võlgnevusest käesolevaks hetkeks vähemalt 187 209,09 krooni.
9.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on rahuldanud hageja nõude suuremas ulatuses kui 187 209,09 krooni, samuti on vaidlus tasumise tähtaegade üle.
10.Poolte vahel sõlmitud kliendikaardi üldtingimuste punkti 2.3 kohaselt loetakse tehinguks kliendile kaupade müümist ja teenuse osutamist ning kliendi poolt
4(6)
2-08-72558 kliendikaardiga nende eest tasumist teenindusjaamades ja Routex teenindusjaamades. Üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt pidi klient (s.t kostja) tasuma eelmises kalendrikuus krediitkaardiga sooritatud tehingute summade eest hagejale järgmise kuu alguses esitatavate arvete alusel hiljemalt 14 päeva jooksul arve kuupäevast arvates. Tulenevalt VÕS § 1 lg-st 1 kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus. VÕS § 76 lg-s 1 sätestatu järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
11.Nagu eelpool märgitud, ei ole vaidlust selle üle, et kostja kui võlgnik on rahuldanud hageja nõude (256 883,96 kr) vähemalt 187 209,09 krooni ulatuses. Kostja väidetest järelduvalt on ta tasunud viimatinimetatud summast 45 000 krooni enam. Samas on see kostja väide tõendata ning vastuolus asja materjalidega. Arvete mittetasumine on olemuselt negatiivne asjaolu, mille tõendamine on hageja jaoks objektiivselt raskendatud. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on ta tasunud ajavahemikus 20.03.-08.12.2008 vaidlusaluste nõuete katteks hagejale ja hageja esindajale kokku 187 209,09 krooni (vt toimik, lk 50-52). Hageja on ka selgitanud, et 11. märtsi 2008.a seisuga (mil hageja volitas OÜ-d Julianus Inkasso nõuet kostjalt sisse nõudma) oli hageja nõue kostja vastu 256 883,96 krooni. 25. aprillil 2008.a kostjale esitatud pankrotihoiatuses (vt ka toimik, lk 49) oli märgitud põhivõlgnevuse summaks 211 883,96 krooni, kuna selleks hetkeks oli kostja tasunud summast 256 883,96 krooni kokku 45 000 krooni. Pärast pankrotihoiatuse esitamist on kostja tasunud veel 142 209,09 krooni, sh hageja esindajale tasutud 35 000 krooni. Hageja toodud väiteid kinnitavad ka kostja poolt esitatud tõendid, millele kohus on eelpool viidanud.
12.Seega ei anna kostja poolt esitatud vastuväited alust hageja põhinõude rahuldamata jätmiseks.
13.Samuti kuulub poolte esitatu põhjal rahuldamisele viivisenõue (74 010,04 kr) kliendikaardi lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest ajavahemikus 16.01.-13.10.2008. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooled ei vaidle selle üle, et kliendikaardi lepingu punkti 3.2 järgi oli viivise määraks 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kohtu hinnangul on viidatud lepingupunktis sisalduv kokkulepe ka tüüptingimusena kehtiv (VÕS § 42 lg 1). Kostja vastuväited, mis seonduvad hageja poolt ebaõigesti märgitud põhinõude suurusega (s.t võlgnetava summa suurusega), on ülaltoodut arvestades põhjendamatud. Kostja väited põhinõude väiksema suuruse osas ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole veenev kostja väide, et hageja viivisearvestuses sisalduvad kuupäevad ei vasta tegelikele maksekuupäevadele. Hageja poolt 2. aprillil 2009.a esitatud (korrigeeritud) viivisearvestuses märgitud maksekuupäevad (vt toimik, lk 63) kattuvad kostja esitatud tõenditest (vt toimik, lk 50-52) nähtuvate kuupäevadega. Kohus lisab, et vastavalt VÕS § 91 lg-le 3 loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Õiguslikult põhjendamatu on ka kostja seisukoht, et hageja nõuab viivist põhivõlaga ületavas ulatuses. Hageja poolt nõutav viivis 74 010,04 kr ei ületa kostja põhivõlga (256 883,96 kr).
5(6)
2-08-72558
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.