Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Edasikaebamise kord Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Selgitus:

Apellatsioonitähtaeg on 30 päeva arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Nõue, põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista tagasinõude korras LKindlS § 48 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel kahju hüvitisena 15915,50 krooni ja käsitluskulude katteks 800 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 ja § 94 järgi 0,026% päevas alates 17.12.2007, mis seisuga 20.01.2009 on 1686,31 krooni. Hageja palub kostjalt alates 21.01.2009 mõista viivise 0,026% põhinõudelt (vt hagiavalduse p 2 nõude sõnastuse lõpp ja 07.12.2009 istungi protokoll) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud, milleks on õigusabikulud 6514,41 krooni ja riigilõiv 4000 krooni, palus kostjalt välja mõista. Asjaolude kohaselt põhjustas kostja Tallinnas XXXjuures 27.04.07 liiklusavarii, juhtides sõidukit alkoholijoobes. Hageja on kannatanule AS-le Danske Pank Eesti Filiaal hüvitanud kahju summas 15915,50 krooni. Vaatamata hageja pretensioonile 05.12.2007, ei ole kostja vabatahtlikult kahju ja käsitluskulusid tagasi maksnud. Hageja andis kostjale pretensioonis tähtaja kahju hüvitise ja kulutuste tasumiseks 16.12.2007, kuid kostja ei ole nõuet rahuldanud. Tõendid: kahjuteade, poliis, sõiduki ülevaatuse akt, A AS arve ,3568 32 07.06.07 15915,50 krooni, maksekorraldus nr 57356 31.05.07, pretensioon kostjale 05.12.07, teade Eesti Liikluskindlustusfondile, tunnistaja A. M ütlus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, kuna tema ei ole liiklusavariid põhjustanud. Avarii põhjustaati küll talle kuuluva sõidukiga BMW525 reg.m XXX ja kahjustada sai teine sõiduki Opel Vectra reg.m XXX, kuid avarii ajal juhtis autot A I . Tõendid: väärteoasjas protokoll AB991377, A. I i seletuskiri väärteoasjas ja kohtus, vastulause ja määrus 25.05.07 väärteomenetluse jätkamise kohta asjas nr 2314,07,015033, väärteomenetluse lõpetamise määrus 30.04.09 nr 2314,07,015033. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud. Tallinnas XXXjuures toimus 27.04.07 liiklusavarii, mille põhjustas BMW525 reg.m XXX juhtinud juht, sõites tagant otsa Opel Vectrale reg.m XXX. MBW 525 reg.m XXX juhtinud sõiduki juht oli alkoholijoobes. Sõiduauto BMW525 reg.m XXX omanik on kostja ja sõiduki

juhi tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja juures. Hageja on hüvitanud kannatanule AS-le Danske Pank Eesti Filiaali sõiduki Opel Vectra reg.m. XXX vigastustest tekkinud kahju 15915,50 krooni ja kandnud juhtumi käsitlemisega kulusid 800 krooni. Hageja on kostjale esitanud pretensiooni 05.12.2007, paludes kahju hüvitise ja käsitluskulud ära tasuda hiljemalt 16.12.2007. Viivis perioodi 17.12.2007- 20.01.2009 eest on 1686,31 krooni. Kostja ei ole vabatahtlikult kahju hagejale midagi maksnud. Nende asjaolude üle vaidlus puudus, mistõttu ei pea kohus andma hinnangut Eesti Liikluskindlustus Fondil esitatud kahjuteatele juhtumi kirjelduse osas, Opel Vectra ülevaatusaktile, AAS-i arvele nr 323568, hageja maksekorraldusele nr 57356 31.05.07 ning kostjale esitatud pretensioonile. Vaidluse puudumise tõttu ülalmärgitud asjaolude üle tähendab seda, et asjas on tõendatud, et 27.04.07 toimus avarii, mille põhjustas BMW 525 reg.mXXX juht alkohooljoobes, põhjustades kahju kokku summas 15915,50 krooni, mis on hüvitatud kannatanule ja millise asja menetlemisega tekkisid hagejale käsitluskulud 800 krooni. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal või Garantiondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. LKindlS § 48 lg 3 alusel nõutaks regressinõudega sisse ka juhtumi käsitlemisel tekkinud kulutused. Vaidlus tekkis selle üle, kes juhtis BMW 525 reg.m. XXX, millega liikluskahju tekitati. Kostja esitas kohtule kaks A. I i seletuskirja, millest üks oli antud 27.04.2007 (samal päeval kui õnnetus toimus) väärteoasjas (lk 28) ja teine on esitatud käesolevas menetluses kohtule, milles puudub selle koostamise päev (lk 49) ning milles mõlemas kinnitab A I , et tema juhtis vaidlusalust sõidukit BMW525. Märgitud seletuskiri, mille A. I on esitanud väärteoasjas, kannab koostamise kuupäeva 27.04.07 ja selles märgitakse, et ta põhjustas avarii 27.05.2007, st viidatakse tulevikus saabuvale sündmusele. Väärteoasja nr 2314,07,015033 menetluse lõpetamise määrusest 30.04.2009 (lk 39) nähtub, et asja menetlemisel ei ole A. I vaatamata korduvatele kutsetele, tunnistajana ülekuulamisele ilmunud, mistõttu lõpetati kostja suhtes menetlus ära aegumise tõttu. Kohtu arvates ei ole seega A. I i seletuskirjad selle kohta, et tema juhtis vaidlusalust sõidukit, veenvad, kuna õnnetuse päeval koostatud seletuskirjas on ta viidanud veel toimumata sündmusele ning ta ei ole ka tunnistajana oma ütlusi andnud väärteomenetluses. Seega ei ole väärteoasjas leidnud tõendamist asjaolu, et A. I oleks vaidlusalust sõidukit BMW 525 reg.m. XXX 27.04.07, millega põhjustati avarii, juhtinud ega ole välistatud, et sõidukit juhtis kostja A. S . Hageja taotletud tunnistaja A. M, kes juhtis Opel Vectrat reg.m. XXX, ütlustest nähtub, et õnnetuse järgselt kutsus tema kohale politsei, tema nägi, kes oli autot juhtinud, nimetatud isik oli alkoholijoobes ning tunnistaja näitas politseiametnikule, kes BMW juhtis, mille peale tegi politseiametnik kindlaks isiku nime ja selleks osutuski A. S . BMW –s oli ka kaassõitja, kes tegi ettepaneku öelda, et just kaassõitja juhtis BMW-d. Tunnistaja A. M ütles, et politseilt saadud andmete alusel tegi ta vastava Eesti Liikluskindlustuse Fondile teate, milles märkis BMW juhina kostja. Hinnates 1) tunnistaja A. M ütlusi selles, et ta nägi, kes oli BMW roolis ja teavitas sellest ka kohalesaabunud politseid, kes tegi kindlaks juhi isikuna A. S ning et A. S kaassõitja pidas vajalikuks märkida juhiks hoopis end, 2) arvestades seda, et A. I ei ole ilmunud väärteoasjas suulisi ütlusi andma ja et väärteoasjas pole tuvastatud, et BMW 525 reg.m. XXX juhtis avarii ajal 27.04.2007 A. I , leiab kohus, et hageja on tõendanud tunnistaja A. M ütlusega, et vaidlusaluse avarii ajal 27.04.2007 juhtis BMW 525 reg.m. XXX kostja A S . Kuna asjas on tõendatud, et kostja põhjustas avarii alkoholijoobes, on hageja õigustatud nõudma LKS § 48 lg 2 p2 ja lg 3 alusel kostjalt tagasinõude korras kannatanule makstud hüvitist tagasi ja nõudma ka vastavate liikluskahju käsitluskulusid. Kuna asjas on tõendatud, et kahjuhüvitis oli

15915,50 krooni ja käsitluskulud 800 krooni, siis on hagi tõendatud ja põhjendatud põhinõude osas ja kuulub rahuldamisele ning A S tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 16716 krooni. VÕS § 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, viivist, mis võib olla kokkulepitud lepingus ning kui lepingus ei ole kokkulepitud, on viivis VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi VÕS 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Pooled ei ole tuginenud sellele, et liikluskindlustuslepingus oleks sätestatud suurem teistsugune viivismäär kui seaduses sätestatud viivisemäär. Seega tuleb kohaldada vaidluses seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 94 lg 1 järgi on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit ja sellele lisandub VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi 7% aastas. VÕS 113 lg 2 kohaselt siis kui kahju tuleb hüvitada muu kui rahalise maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja palus viivise välja mõista ajast, mil kostja pidi teada saama kahju tekkimisest vastavalt pretensioonile 17.12.2007 (vaidlus selle puudus) seaduses sätestatud määras 0,026% päevas põhivõlalt seisuga 20.01.2009 1686,31 krooni ja edaspidiselt alates 21.01.2009 0,026 % päevas viivist põhivõlalt kuni nõude täitmiseni. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja pole hagejale märgitud kahjuhüvitist ja käsitluskulusid 16.12.2007 ära tasunud, on hageja õigustatud nõudma VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 2. lause, lg 2 ja § 94 alusel kostjalt võlgnetavalt summalt viivist seadusjärgses määras arvates 17.12.2007. Kuna vaidlus puudus selles, et viivis perioodi 17.12.2007-20.01.2009 eest on 1686,31 krooni, tuleb märgitud ulatuses viivis kostjalt hageja kasuks ka välja mõista. TsMS § 367 järgi võib kohus väljamõistetavalt võlalt välja mõista viivise protsendina. VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär oli 2009.a. vastavalt Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatule 1% ja seega oli viivisemäär 2009a. 8% aastas (7%+1%) ehk 0,0219% ≈ 0,022% päevas mitte 0,026% päevas, nagu leidis hageja. Eeltoodu alusel on viivisenõue edaspidise viivise väljamõistmiseks alates 21.01.2009 põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 16716 krooni 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagi põhinõude ulatuses kuulus täies ulatuses rahuldamisele. Ühekordses summas kuulus viivisenõue täielikult rahuldamisele ja protsendilises nõudes kuulus viivisenõue peaaegu täies ulatuses rahuldamisele. Seega on hagi kokkuvõtvalt rahuldatud osaliselt ja seda ca 99% ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, mistõttu tuleb kostjal kanda menetluskulud vastavalt 99% ulatuses. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluse otsuses kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse. Hageja kandis menetluskulusid riigilõivu näol 4000 krooni ning õigusabikulusid 6514,41 krooni. Arvestades tsiviilasjas hinda 16716 krooni, on hageja õigusabikulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäär kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.2008 järgi tsiviilasja hinna puhul kuni 50000 krooni vastavalt 25000 krooni. Kuna käesolevas vaidluses on asja menetlus toimunud praktiliselt terves ulatuses kirjalikult, asjas on peetud vaid 35 –minutiline istung ning kuulatud üle vaid üks tunnistaja, hageja on koostanud 4 menetlusdokumenti, millest üks oli hagiavaldus koos lisadega, 1 sisaldas taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude nimekirjaga, 1 üks sisaldas tunnistaja ülekuulamise taotlust ja 1 üheleheküljelist arvamust kostja vastusele. Arvestades eeltoodud töömahtu ning menetluse

lihtsust, leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikulu käesolevas tsiviilasjas kokku 2500 krooni, millest kostja hüvitada on 99% e 2475 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista riigilõivu 3690 krooni ja õigusabikulusid osaliselt, so 2475 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.