Võlaõigus › Toetamislepingud

„mootorsõidukijuhi õpetaja“ koolitusel. Koolituse maksumuseks on 17 700.- krooni ühe isiku kohta. Lepingu punktis 5 on määratud, et pärast koolituse lõppemist on kostja kohustatud asuma tööle OÜ A ning punkti 6 kohaselt peab ta töötama AOÜ-s vähemalt 5 aastat pärast koolituse lõppemist, vastasel korral kohustub ta hüvitama koolituskulud täies ulatuses (punkt 7). 30.08.2007.a on kostja esitanud avalduse sooviga osaleda OÜ A poolt läbiviidaval mootorsõidukijuhi õpetaja libeda- ja riskivältimise koolitusel (tl 8). Samal kuupäeval on poolte vahel sõlmitud koolitusleping (tl 9-10). Koolituskursuse maksumuseks on 6 700.- krooni (punkt 4.1) ning kursuse eest ei pea osaleja tasuma juhul, kui ta töötab järgmise kolme aasta vältel OÜ-s A(punkt 4.2). 02.10.2008.a tuli kostja OÜ A kontorisse (ajal, mil ta viibis puhkusel) ning teatas, et ei soovi enam jätkata töösuhet OÜ-ga A , kuid ta polnud kindel. Asetleidnud vestluse käigus teavitas hageja kostjat töösuhte lõpetamisega kaasnevast kõikide koolituskulude tagasimaksmise kohustusest. Seepeale kostja ütles, et vajab järelemõtlemisaega ning lahkus. OÜ A kontorisse ta aga tagasi ei naasnud. Tööandja ootas, et töötaja asub peale puhkust täitma töökohustusi, kuid seda ta ei teinud. Töösuhe jäi nõuetekohaselt lõpetamata. Seejärel algatati kostja suhtes distsiplinaarjuurdlus seoses omavolilise töölt puudumisega ja töökohustuste mittetäitmisega (tl 11-12). Juurdluse üksikasjalik käik on toodud hagiavalduse lisas nr 4. 28.11.2008.a koostatud kokkulepe-kohustus võlgnevuse tasumiseks jäi seega allkirjastamata kostja poolt (tl 13-15). Põhjendatult tuleks asuda seisukohale, et hageja pool ei ole piiramatu aja vältel nõus toonase maksegraafikuga, seega praeguseks hetkeks on see kehtetu. OÜ A näol ei ole tegemist finantseerimisasutusega, mistõttu ei soovi ta ka enam tulla kostja poolele vastu, nõustudes graafikujärgesete maksete tasumisega tema poolt. 03.12.2008.a on OÜ A väljastanud nõude JS ́ile summas 36 882.-. Nõude lõpuosas on toodud, et tähtaegselt hüvitamata rahasummalt kohustub JS maksma viivist 0,5% päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest (tl 16). Samuti distsiplinaarkaristuse määramine 03.12.2008.a korraldusega nr 32 summas 15 000.- krooni (tl 17). Dokumente (tööraamat, distsiplinaarjuurdlus, OÜ A korraldus nr 32 ning nõue nr 08/77) on AOÜ püüdnud saata JS ́ile tähitud kirjaga. Kiri tuli aga tagasi (tl 18). OÜ A on omalt poolt teinud kõik, et J.S saaks kõik vajalikud dokumendid kätte. 23.01.2009.a on AOÜ pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks abi saamiseks võlgade sissenõudmisagentuuri OÜ R poole. OÜ R on saatnud JS ́ile võlanõudeid. Esimene võlnõue sai saadetud 10.02.2009 (tl 19-20). Selle nõude peale saatis OÜ-le R vastuskirja KN, milles võlga OÜ A ees tunnistatakse osaliselt. Kuna käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga ei ole OÜ-ni R tema esindusõigust tõendav dokument jõudnud, siis me võisime üksnes oletada, et tegemist on JS ́i esindajaga. 17.04.2009.a on hageja esindaja saatnud ka vastavasisulise e-kirja KN ́ile, kuid vastust tänase päevani pole saabunud (tl 21). 18.02.2009.a saatis OÜ R uuesti võlanõude JS ́ile, mis tuli tagasi „hoiutähtaja möödumisel“ (tl 22-23). OÜ R on olnud pidevas kirjavahetuses J.S ́i väidetava esindaja K N ́iga (tl 24-33). 3.november 2009 on hageja esitanud täpsustatud haginõude. Hageja tunnistab kostja poolt 20 330 krooni tasumist. Ühtlasi on hageja avaldanud seisukohta, et tulenevalt VÕS §88 lg8 loetakse, et täitmine on esmalt toimunud kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud viivise ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31 715, 28 krooni ning viivise summas 780,30 krooni ja edaspidi alates otsuse tegemisest tulenevalt OÜ A nõudest 08/77 0,5% päevas tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

koolituslepingust. Hageja nõuet, mida kostja tunnistab, on kokku summas 24 400 krooni. Nimetatud nõudest on kostja tasunud summa 16 264 krooni ning jätkab nõude vabatahtlikku täitmist vastavalt kostja poolt hagejale detsembris 2008.a. kirjalikult esitatud maksegraafikule igakuiste maksetena 2 033 krooni (tl 53-60). Nimetatud kohustuse ositi täitmise osas ei ole hageja esitanud kostjale ühtegi vastuväidet ning tulenevalt sellest võib lugeda, et hageja on aktsepteerinud kostja poolt pakutud maksegraafkut. Samuti on hageja ositi täitmise omaltpoolt vastu võtnud. Makseid suuremas summas kui 2 033 krooni kuus kostjal ei ole võimalik teostada, kuna puuduvad selleks rahalised vahendid. Kostja ei tunnista hageja nõuet nimetatud lepingutest tuleneva viivise osas ning on sellest teavitanud ka hagejat kirjalikult. Vastavalt VÕS § 86 lg 1 on võlgnikul võimalus valida millist osa ta nõudest täidab kas põhiosa maksete tasumise kohustust või viivisemaksete kohustus. Kostja on hagejat teavitanud, et ta ei tunnista viivise nõuet ja täidab põhikohustust, mille kohta hageja ei ole ka kostjale ühtegi vastuväidet esitanud. Lähtuvalt eeltoodust on hageja poolt pahatahtlik esitada hagiavalduses nõue viiviste osas, mida ta on arvestanud koolistulepingust ja stipendimilepingust ning on arvestanud kostja poolt teostatud maksed viiviste katteks. Samas juhib kostja tähelepanu asjaolule, et stipendiumi lepingus on sätestatud viivise määraks 0,1% päevas. Hageja aga arvestab viivist 0,5% päevas, mis ei ole kooskõlas sõlmitud lepinguga. Tulenevalt eeltoodust jääb kostja seisukohale, et kostja täidab hageja nõuet, mis tuleneb stipendiumilepingust ja koolituslepingust ning seisuga 24. august 2009.a. on nõude jäägiks kokku summa 8 136 krooni, mille tasumist kostja vabatahtlikult ka jätkab vastavalt esitatud maksegraafikule summas 2 033 krooni kuus. Tulenevalt nimetatust ei pea kostja vajalikuks nimetatud summat kohtu poolt välja mõista kuna kostja vabatahtlikult täidab nimetatud kohustust. Hageja nõuet, mis tuleneb OÜ Aja JS vahel sõlmitud töölepingu lõpetamisest kostjaga ja distsiplinaarkaristuse määramisest kostja ei tunnista kuna kostja on esitanud Eesti Vabariigi Töölepingu seadusega kooskõlas oleva lahkumisvalduse 02. oktoobril 2009.a. OÜ-le A . Seadus ei keela esitada töösuhte lõpetamiseks avaldust puhkuse ajal. Arusaamatu on hageja poolt distsiplinaarjuurdluse läbiviimine 28. Novembril 2008.a. kui töösuhte lõpetamiseks esitati töötaja poolt avaldus 02. oktoobril 2008.a. Vastavalt 2008.a. kehtinud Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse § 143 sai töölepingu õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse 1 kuu jooksul arvates hetkest kui üks pooltest sai teada või oleks pidanud teada saama tema õiguste rikkumisest. Seisuga 02. november 2008.a. ei olnud keegi esitanud vastavasisulist nõuet töövaidlusorganisse. Seega töösuhte lõpetamsest tulenevas osas hagiavalduse esitamise tähtajad on hagiavalduse esitamise tähtpäevaks, 28.04.2009 möödunud ja nimetatud asjas ei ole võimalik hagi enam menetlusse võtta.

Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et töösuhted on poolte vahel lõppenud. Kostja on viidanud, et ta on esitanud avalduse hageja sekretärile, kuid tõendeid selle kohta esitanud ei ole . Hageja on kostjale määranud omavolilise töölt puudumise eest distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise. Seega on poolte vahelistest lepingutest kostjale tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks. VÕS §100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §101 lg1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §101 lg1 p6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §113 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lisaks koolituslepingutest tulenevatele nõuetele on hageja kostja vastu esitanud nõude ka TLS § 118 lg1 tulenevalt summas 15 000 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja on töölt lahkunud omavoliliselt esitamata avaldust töölepingu lõpetamise kohta. Kohus on seisukohal et 15 000 krooni nõue kuni 1.juuli 2009 kehtinud TLS §118 lg1 alusel ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et distsiplinaarkaristuse määramine ei saa olla aluseks 15 000 krooni nõudele. Kostja on avaldanud, et ta on tööandjale esitanud lahkumisavalduse. Kohus on seisukohal, et omavoliline töölt lahkumine pole leidnud tõendamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et kostjal on õigus määrata kindlaks millises järjekorras ta kohustust täidab. VÕS §88 lg8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi 9. lõike kohaselt võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega on hageja õigustatud kostja poolt tasutud summadelt eelkõige arvestama viivise katteks ja ülejäänud summaga vähendama põhivõlga. Kohus ei nõustu ka hageja esitatud võlgnevuse arvestusega. VÕS §88 lg6 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Kuivõrd kohustused on sissenõutavaks muutunud üheaegselt ning ka tagatis puudub võlausaldaja jaoks mõlema kohustuse suhtes, tuleb kohtu hinnangul lähtuda sellest, milline kohustis on võlgniku jaoks kõige koormavam. Kohus on seisukohal, et koormavam kohustus on 30.august 2007 lepingust tulenev, kuivõrd viivis sellest lepingust tulenevalt on 0,5% päevas tagastamata summalt. Seega tuleb lugeda esimesena täidetuks 30.august 2007 lepingust tulenev kohustus. Siinjuures arvestab kohus ka tööandja poolt kinnipeetud lõpparvega summas 2518 krooni. Alles pärast 30.august 2007 lepingust tuleneva kohustuse täitmist kuulub täitmisele 9.mai 2007 lepingust tulenev kohustus. Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja on tasunud 20 330 krooni. Seega on kostja 9.mai 2007 lepingust tulenev kohustus ja 30.august 2007 lepingust tulenev kohustus 18.detsember 2008 seisuga vastavalt 17 700 ja 4182 (6700-2518) krooni; 1.jaanuar 2009 seisuga 17 700 ja 2648, 98 krooni; 3.veebruar 2009 seisuga vastavalt 17 700 ja 1606,22 krooni; 3.märts 2009 seisuga 17 770 ja 267,96 krooni. 10.aprill 2009 seisuga on kostja põhivõlgnevus 9.mai 2007 lepingust tulenevalt 16 639, 43 krooni; 2.juuni 2009 seisuga 15 471, 68 krooni; 30.juuni 2009 seisuga 13 856, 41 krooni; 15 august 2009 seisuga 12 446,95 krooni; 17 september 2009 seisuga 10812,25 krooni ning 2 novembri 2009 seisuga on kostja 9.mai 2007 lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 9092,8 krooni ning viivis 145,48 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9238,28 krooni. TsMS §367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Alates 3.november 2009 tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,1% päevas tasumata summalt kuni põhivõlgnevuse 9092,8 krooni tasumiseni .

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.