2-09-63903/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

2-09-63903 Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 30.11.2009.a. esitas AS SEB Pank kohtule hagi Õ P vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. AS SEB Eesti Ühispank, praeguse ärinimega AS SEB Pank (edaspidi hageja) ja kostja Õ P sõlmisid 08.12.2006.a. soovilaenu lepingu nr L060059463, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 50 000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2010.a. Lepingu p. 5 kohaselt kohustus kostja tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks igakuise annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 4 tasuma hagejale igakuiselt intressi 16% aastas. 05.07.2007.a. sõlmisid pooled lepingu lisakokkuleppe nr 1, milles lepiti kokku suurendada laenusummat 25 000 krooni võrra s.o 75 000 suuruse summani. 08.08.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja lepingu lisakokkuleppe nr 2, milles lepiti kokku suurendada laenusummat 75 000 krooni võrra s.o 150 000 krooni suuruse summani. 07.01.2008.a. sõlmisid pooled lepingu lisakokkuleppe nr 3, milles lepiti kokku kostjale laenusumma põhiosa tagastamise maksepuhkuse andmises perioodil 14.01.200814.07.2008.a. 17.12.2008.a. sõlmisid pooled lisakokkuleppe nr 4, milles lepiti kokku kostjale laenusumma põhiosa tagastamise maksepuhkuse andmises perioodil 14.12.2008-14.04.2009.a. Lepingu p. 5.2 ja 4.1 kohaselt oli kostja kohustatud tagastama hagejale laenu igakuiste annuiteetmaksetena, tasudes selle eest intressi määras 16% aastas. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole alates 16.03.2009.a. ja seisuga 25.11.2009.a. on kostja poolt lepingujärgseks tasumata laenusummaks 106 518.77 krooni ja sissenõutavaks muutunud intress 11 958 krooni. Lepingu p. 4.1 ja 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tasumisel 16 % aastas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 25.11.2009.a. on kostja lepingust tulenev viivisevõlgnevus 1958.58 krooni. Hageja ütles 18.11.2009.a. erakorraliselt lepingu üles. Eeltoodu ja VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1, § 108 lg 1, § 94 lg 1, TsMS § 69 lg 2, 79 lg 1, 407 lg 1 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt Õ Pilt hageja AS SEB Pank kasuks laenulepingust nr L060059463 tulenev võlgnevus summas 120 435.25 krooni, millest 106 518.77 krooni on põhiosa võlgnevus, 11 958 krooni intress ja 1958.48 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni määras 16% põhivõlgnevuselt (summas 106 518.77 krooni) aastas. 2) Jätta kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 12 500 krooni) kostja kanda.

2-09-63903 Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostjate poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv hagi esitamise eest summas 12 500 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 12 500 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.