hageja: ELaktsiaselts (registrikood XXX; asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar; kostja: AA(isikukood XXX; elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
12.jaanuaril 2010.a
AA
vastu
võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt AAhageja ELaktsiaselts kasuks välja tagastamata laenusumma 3 000 (kolm tuhat) krooni, intress 700 (seitsesada) krooni, viivis 3 000 (kolm tuhat) krooni ning nõudeõiguse loovutamise kulu 500 (viissada) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja AAkanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 26. jaanuaril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.18.09.2008.a on AS ELesitanud kohtule hagiavalduse, milles palutakse kostjalt AAhageja kasuks välja mõista põhinõudena tagastamata laenusumma 3 000 krooni ning samuti tasumata intress (seisuga 28.07.2008) 12 276.84 krooni, tasumata viivis (seisuga 28.07.2008) 7 440 krooni, leppetrahv summas 1 500 krooni ja nõudeõiguse loovutamisega seonduvad kulud summas 1 500 krooni. Kokku on hageja esitanud hagiavalduses kostja vastu nõudeid summas 25 716.84 krooni.
2.Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ (hageja õiguseellane) ja kostja 18.02.2007 interneti vahendusel lepingu nr XXX, mille alusel võimaldas SMS Laen OÜ kostjal võtta kiirlaenu (edaspidi nimetatud ka laenuleping). 18.02.2007 esitas kostja ka laenutaotluse 3 000 krooni laenu saamiseks kolmekümneks päevaks intressiga 700 krooni (laenu perioodiks). SMS Laen OÜ rahuldas taotluse ja kandis 18.02.2007.a kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 3000 krooni ja intressi 700 krooni tagasi maksma hiljemalt 20.03.2007. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. SMS Laen OÜ on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ning esitanud võlateatised, milles palunud võlgnevuse likvideerida. 06.12.2006 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga loovutas SMS Laen OÜ eelnimetatud nõuded kostja vastu hagejale. Nõuded loovutati hagejale koos kõikide seadusest ja laenulepingust ning nõude loovutamise lepingust tulenevate õigustega. 28. juuli 2008.a seisuga on laenu väljastamise päevast möödunud 526 päeva. Lähtudes laenulepingu punktist 4.2.3 moodustab 3 000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,7780% päevas. Seega on hagejal kostja vastu 28. juuli 2008.a seisuga tasumata intressi nõue kogusummas 12 276.84 krooni (s.o 3000 kr x 526 p x 0,7780%). Laenulepingu punkti 13 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Laenu tagastamise tähtajast (20.03.2007.a) on 28. juuli 2008.a seisuga möödunud 496 päeva ning seega moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 7 440 krooni (s.o 3 000 kr x 496 p x 0,5%). Lisaks on hagejal laenulepingu punkti 14 järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust. Kostja ei ole tähtaegselt tagastanud laenu summas 3 000 krooni, mis on vaadeldav lepingu punkti 9 rikkumisena, mis annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi summas 1 500 krooni. Laenulepingu punktide 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on nõudekirja, korduva nõudekirja ja hagiavalduse kohtule esitamisel hagejal õigus ka laenu tagasinõudmisele suunatud kulutuste hüvitamisele kostja poolt alljärgnevas ulatuses: nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv 350 krooni ning hagiavalduse esitamisel leppetrahv 1 000 krooni. Seega kuulub hageja sissenõudmisega seotud kulude hüvitamiseks kostjalt väljamõistmisele 1 500 krooni (s.o 150 kr + 350 kr + 1000 kr).
4.Kohtule on saabunud kostja hooldaja poolt esitatud kirjalik vastus, mille kohaselt on kostjal AAtuvastatud püsiv töövõimetus ning isikul esineb raskele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle. Kostja hooldaja on märkinud, et kohtuistungil ei ole võimalik tulla seoses rahapuudusega.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohus määras asjas istungi 12.01.2010, kuhu ilmus hageja esindaja. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid istungile kostja ilmunud ei ole, kuivõrd kostjal ning tema hooldajal puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid, kuivõrd nende elukoht on Pärnus. Hageja esindaja on eelpool nimetatud kohtuistungil olnud nõus nõuet vähendama loobudes leppetrahvi nõudest vähendades viivisenõuet 3000 kroonile ning intressinõuet 700 kroonile. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 7 200 krooni ning menetluskulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja on teatanud, et tal puuduvad rahalised vahendid Tallinnasse sõitmiseks, kuivõrd ta ise asub Pärnus. Hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ei esitanud.
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Kostja ja SMS Laen OÜ vahel 18.02.2007 sõlmitud lepingut nr XXX (laenulepingut) saab käsitleda krediidilepinguna VÕS § 401 lg 1 tähenduses. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 401 lg-le 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 165 kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Antud juhul on hageja vähendanud viivise nõuet ning palunud viivist välja mõista kostjalt summas 3 000 krooni, mis on kohtu hinnangul põhjendatud.
9.Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu punktis 4.2.3 on pooled käesoleval juhul kokku leppinud, et 3000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 23,3% laenu perioodiks (s.o 0,78% päevas) laenu summast, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 700 krooni. Kuivõrd laenulepingus on kokku lepitud laenu tagastamise aeg, siis on pooled järelikult leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtajas. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kuna kostja laenu kokkulepitud ajaks ei tagastanud, kaotas ta laenatud raha kasutamise aluse ja rikus oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Esitatud seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senise praktikaga (vt nt: Riigikohtu 29. jaanuari 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 (p 17) või 5. novembri 2008.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 15)). Tulenevalt ülaltoodust on hagejal põhjendatud õigus nõuda kostjalt intressi (s.t tasu laenu kasutamise eest) 700 krooni ulatuses.
10.Kohus peab võimalikuks VÕS § 158 lg-test 1 ja 3 juhindudes rahuldada hageja inkassokuludega seonduva leppetrahvinõude 500 krooni ulatuses (laenulepingu punktid 12.2.112.2.2). Nimetatud leppetrahvinõuete eesmärgiks ei saa lugeda saamata jäänud tulu kompenseerimist, mis on hagejal tekkinud seoses kostja poolt tagastamata krediidi kasutamise võimatusega.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.