Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kajale Kajale tuleb lisad lisada ada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 02.01.2009 esitas AS Eesti Energia Viru Maakohtusse hagi S Z`i vastu võlgnevuse 765.70 krooni, sissenõutavaks muutunud viivitusintressi 262.79 krooni ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi nõudes. Hageja sõlmis kostjaga 27.03.2007 elektrienergia müügilepingu nr 42009675/2, mille alusel kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale müüdud eketrienergia eest arved nr 31392368, 32534085, 32909429, 33435516, 33918987, 33967775, 34818875. Kostja ei ole temaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud, on tasunud arveid vaid summas 20.30 krooni, ja seega esineb tal hagiavalduse seisuga hageja ees põhivõlgnevus summas 765.70 krooni. Samuti on hageja arvestanud mittetähtaegselt tasutud arvetelt seisuga 31.12.2008 viivitusintressi vastavalt tüüptingimuste p 5.3 määras 0,06% päevas, s.o. summas 262.79 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108 lg 1 ja 208 ning § 94 ja 113 lg 1,samuti TsMS § 367 sätestatule. Tuginedes TsMS § 367 sätestatule, palub hageja kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud lepingu, kostjale tasumiseks väljastatud arved, tüüptingimused, esindaja volikirja ja haridust tõendava dokumendi.

Kohtumenetluse Kohtumenetluse käik Kohus võttis 14.01.2009 korraldava määrusega hagi menetlusse ja väljastas hagiavalduses märgitud aadressile kostjale tutvumiseks ning kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult märkusega „ei ela antud aadressil“. xxxx edastatud teabe 04.05.2009 kohaselt võib kostja elada tütre juures xxxx linnas. Ida Politseiprefektuuri teatel 04.05.2009 andmed kostja elukoha osas puuduvad. Kohus tuvastas, et kostja elukohaks on siiski xxxx ning 05.08.2009 on hagimaterjalid kostja poolt nimetatud aadressil ka isiklikult kätte saadud.

II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud ega nõude osas vastuväiteid esitanud.

Hagiavalduses taotlust tagaseljaotsusega hagi lahendamiseks ei ole esitatud. Eelnevast tulenevalt määras kohus asjas välja kohtuistungi andes nii kostjale võimaluse olla kohtu poolt tema vastu esitatud hagimenetluses ära kuulatud. Kostja on 21.12.2009 kinnitanud oma allkirjaga kohtukutse kättesaamist 26.01.2010 toimuvale kohtuistungile ilmumiseks. 26.01.2010 26.01.2010 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotleb kostja mitteilmumise tõttu kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. Hageja kinnitab, et kohtumenetluse ajal ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud ning kostja võlgnevus hagiavalduses märgitud ulatuses on käesoleva ajani tasumata. Seisuga 25.01.2010 on hageja arvestanud täiendavalt sissenõutavaks muutunud viiviseid. Hageja viivisnõudeks põhivõlgnevuselt arvestatuna on summas 755.12 krooni. TsMS § 367 tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt põhinõudelt täiendavalt arvestatava viivise alates 26.01.2010 kuni põhivõlgnevuse (summas 765.70 krooni) kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Nimetatud kulutusi tõendavad dokumendid esitab hageja vastavalt TsMS § 174 lg 1 tulenevalt 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kostja ei ole kohtuistungile mitteilmumise põhjustest teatanud. Hagi on kohtu menetluses olnud alates jaanuarist 2009 ning hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud augusti 2009. Hagile vastuväiteid ei ole kostja käesoleva ajani esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtu väljastatud kohtukutse on kostja kätte saanud juba 21.12.2009 ning kostjal on olnud piisavalt aega kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses esile toonud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid kõiki üksikasjalikult üle korrata. VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud tema poolt tarbitud elektrienergia eest vastavalt hageja esitatud arvetele, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. Lepingus on kokkulepitud viivisemääraks 0,06% tähtaegselt tasumata summast päevas. TsMS § 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaoludel ja põhinõudes ning kohtuistungil viivise osas täpsustatud ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Lisada tuleb ka kantud kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 413, 415, 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 26.veebruaril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.