Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

AKOÜ esitas Harju Maakohtule 10.12.2009.a kaebuse kohtutäitur KP`i 03.12.2009. a otsuse peale, mis oli tehtud täiteasjas nr 025/2009/4284. Avaldaja palus kohtul tühistada kohtutäitur 1(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838 KP`i 03.12.2009.a. otsus täiteasjas nr 025/2009/4284, kohustada kohtutäitur KP`i täitemenetluse lõpetamise taotlust uuesti läbi vaatama täiteasjas nr 025/2009/4284 ning tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri 12.10.2009. a otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta täiteasjas nr 025/2009/4284. Ühtlasi esitas avaldaja AKOÜ Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus täitemenetluse seadustiku (edaspidi: TMS) § 218 lg 2 kohaselt peatada kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni tagatiseta täitemenetlus täiteasjas nr 025/2009/4284. Taotluse kohaselt ei olnud täiendav tagatis esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vajalik, kuna avaldaja korteriomandid olid koormatud ühishüpoteegiga sissenõudja kasuks ja taotluse esitamise ajaks ka arestitud. Avaldaja oli tasunud esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 450 krooni. Harju Maakohtu 11.12.2009. a määrusega jäeti avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks käiguta ning anti avaldajale aega 14 kalendripäeva alates määruse kättetoimetamisest tasuda tagatis summas 875 000 (kaheksasada seitsekümmend viis tuhat) krooni. Avaldajale toimetati kohtu määrus kätte 11.12.2009.a, kuid kohtu määratud tähtajaks avaldaja tagatist ei tasunud. Seetõttu jäeti avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus Harju Maakohtu 05.01.2010. a määrusega rahuldamata. AKOÜ kaebuse kohaselt sai avaldaja 28.10.2009. a täitmisteate, mille kohaselt oli sissenõudja AS SEB Pank esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitmisteate kohaselt oli täitedokumendiks „Tallinna notar Marika R otsus “. Koos täitmisteatega sai võlgnik 12.10.2009. a ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega mõisteti võlgnikult välja 483 300 krooni ja 12.10.2009. a täitekulu väljamõistmise otsuse, millega mõisteti võlgnikult välja 78,60 krooni. Avaldaja AKOÜ leidis, et täitmisteates viidatud dokumenti olemas ei olnud, vaid tegelikult oli olemas Tallinna notar Marika R poolt 28.08.2006. a koostatud ja tõestatud kinnistu korteriomanditeks jagamise avaldus, jagamisel moodustatavate korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping. Täitemenetlus algatati kaebuse kohaselt rahalises nõudes ehk 17 500 000 krooni nõudes. Selline nõue ei tulenenud kaebuse kohaselt ühishüpoteegiga koormamise lepingust, vaid garantiilepingust, mis oli lihtkirjalik. Ühishüpoteegiga koormamise leping oli notariaalselt tõestatud, kuid sellest rahalist nõuet ei tulene. Ühishüpoteegiga koormamise leping nägi küll avaldaja sõnul ette kinnistute omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. AKOÜ leidis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 18 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppest. Sellist notariaalselt kokkulepet kaebuse kohaselt olemas ei ole, kuna garantiileping on lihtkirjalik. Kuna rahaline nõue tuleneb lihtkirjalikust garantiilepingust, siis on kaebaja hinnangul täitemenetlus alustatud ilma täitedokumendita – lihtkirjalik garantiileping ei ole täitedokument. AKOÜ esitas kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur jättis oma 03.12.2009. a otsusega rahuldamata. Kohtutäituri otsuse punktis 2.1 on leitud, et sissenõudja on esitanud kõik täitemenetluse alustamiseks vajalikud dokumendid, sealhulgas garantiilepingu, selle lisad ja nõudekirja. Nimetatud dokumendid on avaldaja hinnangul aga asjakohatud, kuna need ei ole täitedokumendid, mille alusel saaks täitemenetlust läbi viia. Kohtutäituri otsuses on viidatud ka asjaõigusseaduse § 352 lõikele 1, mille kohaselt on hüpoteegipidajal õigus juhul, kui

2(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838 hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Avaldaja leidis oma kaebuses, et kuigi viide asjaõigusseadusele on asjakohane, tuleb täitmenetlust läbi viia täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti on avaldaja pidanud ebaõigeks kohtutäituri otsuses tehtud viidet täitemenetluses kehtivale formaliseerituse printsiibile, kuna antud juhul ei ole kohtutäitur avaldaja hinnangul kontrollinud, kas esitatud dokumendid vastavad formaalsetele nõuetele. Samuti on kohtutäitur viidanud oma otsuses TMS §-le 221, mille kohaselt on võlgnikul võimalik esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Avaldaja leidis, et seegi viide ei ole õige, kuna antud täitemenetluses puudus täitedokument, mille alusel menetlust läbi viia. Avaldaja AKOÜ kaebuse kohaselt ei nähtu notariaalsest ühishüpoteegiga koormamise lepingust rahalise nõude suurust, mistõttu on arusaamatu, mille alusel määrati rahalise nõude suuruseks 17 500 000 krooni. Kohtutäitur oleks pidanud veenduma võlanõude olemasolus üksnes täitedokumendi alusel. Lihtkirjalik garantiileping aga ei kuulu TMS § 2 lõikes 1 loetletud täitedokumentide hulka, mistõttu ei saanud täitur sellest lähtuda. Lisaks eeltoodule leidis AKOÜ, et kuivõrd puudus täitedokument, oli ka kohtutäituri tasu väljamõistmine võlgnikult ebaseaduslik. Ühishüpoteegiga koormamise lepingu puhul ei saa täitur tasu arvestada lähtuvalt nõude summast, kuna ühishüpoteegiga koormamise lepingust ei tulene nõude summat. Avaldaja AKOÜ palus kohtul tühistada kohtutäituri 03.12.2009. a otsus täiteasjas nr 025/2009/4283 ja kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama täitemenetluse lõpetamise taotlus. Samuti palus avaldaja tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri 12.10.2009. a tasu väljamõistmise otsus ja panna menetluskulud puudutatud isikute kohtutäitur KP`i ja sissenõudja AS SEB Pank kanda. Avaldusele olid lisatud kohtutäituri 03.12.2009. a otsus, 12.10.2009.a täitmisteade võlgnikule, 12.10.2009.a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning sama kuupäevaga täitekulu väljamõistmise otsus, 28.08.2006. koostatud ja tõestatud kinnistu korteriomanditeks jagamise avaldus, jagamisel moodustatavate korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping, avaldaja 04.11.2009. a kaebus kohtutäituri tegevusele ning riigilõivude tasumist tõendavad maksekorraldused. Sissenõudja AS SEB Pank vastas avaldaja kaebusele 23.12.2009. a. Puudutatud isik AS SEB Pank pidas esitatud kaebust ebaõigeks ning vaidles sellele vastu. Puudutatud isik leidis, et kohtutäitur on alustanud täitemenetluse õigesti ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse avalduses on sissenõudja muuhulgas tuginenud sissenõudja ja AKOÜ vahel 28.08.2006. a sõlmitud ja notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingule, mille kohaselt seati avaldajatele kuuluvatele korteriomanditele sissenõudja kasuks ühishüpoteek summas 37 000 000 krooni koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteegiga tagati kõik hüpoteegipidaja nõuded avaldaja vastu. Puudutatud isik märkis, et TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendi puhul tähendab täitemenetluse läbiviimine sisuliselt just hüpoteegist tuleneva õiguse realiseerimist, mis hõlmab endas hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Asjaõigusseaduse § 352 lg 1 kohaselt on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta. Hüpoteegi kui asjaõiguse sisuks on õigus realiseerida kinnisasi tagatava nõude katteks ja rahuldada nõue saadud raha arvel. Sissenõudja lisas oma täitmisavaldusele ka avaldajale 11.05.2009. a esiatud nõude garantiisumma tasumiseks, mis

3(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838 kinnitab, et nõue oli muutunud sissenõutavaks. TMS § 2 lg 1 punktis 19 nimetatud täitedokumendi puhul ei tulene seadusest nõuet, et ka hüpoteegiga tagatud nõue tuleneks notariaalselt tõestatud lepingust. Samuti leidis puudutatud isik, et avaldajale saadetud täitmisteates oli piisavalt selgelt täitedokumendina viidatud Tallinna notar Marika R poolt 28.08.2006. a tõestatud lepingule (notariaalakt ). Kuna täitemenetlus oli alustatud puudutatud isiku hinnangul põhjendatult, siis oli ka põhjendatud kohtutäituri otsus täituri tasu kohta. Eeltoodu alusel palus puudutatud isik jätta kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku vastusele oli lisatud garantiileping koos lisadega, puudutatud isiku avaldus täitemenetluse algatamiseks ning puudutatud isiku nõue avaldajale garantiisumma tasumiseks. Kohtutäitur KP esitas oma vastuse avaldaja kaebusele 28.12.2009. a. Kohtutäituri vastuse kohaselt on täitemenetlus alustatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe alusel, milline sisaldus notariaalaktis ning mis nägi ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Võlgnik on kätte saanud täitmisteate, kohtutäituri tasu otsuse ja täitekulu otsuse koos täitedokumendiks oleva notariaalaktiga 28.10.2009.a. Avaldaja on esitanud kohtutäiturile 09.11.2009. a kaebuse, milles ta palus tunnistada täitemenetluse alustamine põhjendamatuks ning täitemenetlus lõpetada. Samuti palus võlgnik tunnistada seadusevastaseks kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsused. Kohtutäitur jättis oma 03.12.2009. a otsusega võlgniku kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäituri vastuse kohaselt on täitemenetlus alustatud sissenõudja AS SEB Pank avalduse alusel ning ühtlasi ka Tallinna notari Marika R 28.08.2006 a notariaalakti (notariaalregistri ) alusel, millega tõestati kinnistu korteriomanditeks jagamise avaldus, jagamisel moodustatavate korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping. Samuti on täitemenetluse alustamisel aluseks olnud hüpoteegiga tagatud võlanõuet sisustavad dokumendid (08.12.2005. a kuupäevaga garantiileping , selle lisad nr 01, 02 ja 03, garantiilepingu üldtingimused, sissenõudja 11.05.2009. a nõudekiri avaldajale garantiilepingust tuleneva 17 500 000 krooni tasumise kohta). Kohtutäituri vastuse kohaselt täidetakse TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Niisugune kokkulepe sisaldub kohtutäituri vastuse kohaselt selgesõnaliselt täitedokumendiks olevas notariaalaktis. Ühishüpoteegiga on tagatud kõik AS SEB Pank nõuded avaldaja vastu, mis tulenevad panga ja avaldaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende olemasolevatest ning tulevikus sõlmitavatest lisadest, samuti kõik eelnimetatud nõuete sissenõudmisest, ühishüpoteegi sissekandmisest ning omanikule tagasiloovutamisest jt täitedokumendis nimetatud nõuded (notariaalakti punkt 4). Sundtäitmisele allumise kokkulepe sisaldub notariaalakti punktis 4.1. Sissenõudja rahaline nõue põhineb kohtutäituri vastuse kohaselt eelpoolviidatud võlaõiguslikul lepingul. Ühishüpoteegi seadmise lepingust ei tulene rahalist nõuet, kuid sellest tulenevad võlakohustused, millised on tagatud ühishüpoteegiga ja milliste täitmist saab seega nõuda panditud kinnisasja realiseerimise teel. Kohtutäituri vastuse kohaselt on seadusandja sätestanud hüpoteegiga tagatud nõuete sundtäitmiseks täitemenetluse läbiviimise kohustuslike

4(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838 eeldustena järgmised: esiteks peab kokkulepe olema notariaalselt tõestatud (milline nõue on täidetud), teiseks peab kokkulepe ette nägema kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohasele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (milline nõue on samuti täidetud) ning viimaks peab kokkulepe sisaldama hüpoteegiga tagatud nõuet (ka antud nõue on täidetud). Ühtlasi märkis kohtutäitur oma vastuses, et täitmisteate redaktsiooni kohaselt on täitedokumendiks „Tallinna notar Marika R 28.08.2006. a otsus “. Täitmisteates olev nimtetatud teksti redaktsioon peaks olema „Tallinna notar Marika R 28.08.2006. a notariaalakt (not reg ), mi näeb ette kinnistusraamatusse kantud omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks“. Kohtutäitur palus tõlgendada ja mõista viidatud teksti viimati toodud sisuga, millist asjaolu selgitas kohtutäitur avaldajale ka viimase kaebuse läbivaatamisel. Seega leidis kohtutäitur, et kuivõrd talle oli esitatud sissenõudja täitmisavaldus täitemenetluse alustamiseks ja nõuetekohane täitedokument, oli ta kohustatud alustama täitemenetluse TMS § 23 lg 1 kohaselt. Täitemenetluse alustamine ei ole olnud alusetu või ebaseaduslik. Kohtutäitur selgitas oma vastuses ka seda, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 21 lg 3 esimese lause kohaselt on kohtutäituril õigus võtta tasu ainult kohtutäituri seaduses sätestatud ulatuses ja korras. KTS § 221 lg 1 kohaselt on kohtutäituri tasu kohustatud maksma isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue. Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks on kooskõlas KTS § 222 lõikega 1 kohtutäituri tasu otsus. Nimetatud otsus on koostatud ja avaldajale väljastatud koos täitmisteatega. KTS § 22 lg 1 kohaselt koosneb kohtutäituri tasu täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Kuna kohtutäiturile oli esitatud täitmisavaldus 17 500 000 krooni suuruse nõude sissenõudmiseks, siis on kohtutäituri põhitasu arvestatud tasu otsuse tegemise aja seisuga nimetatud summalt. KTS § 23 lg 1 kohaselt muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täitmisteade koos tasu otsusega on võlgnikule kätte toimetatud 28.10.2009. a ning seega on tasu muutunud sissenõutavaks. Lisaks eeltoodule märkis kohtutäitur oma vastuses, et kohtutäitur ei saa anda sissenõudja võlanõudele või nõudeõiguse kehtivusele sisulist ehk materiaalõiguslikku hinnangut tulenevalt täitemenetluses kehtivale formaliseerituse põhimõttele. Sissenõudja on õiguspäraselt põhistanud nõude olemasolu täitmisavaldusele lisatud asjakohaste lisadokumentidega, tagamaks õigusselguse. Sissenõudja ei nõua võlga sisse üle ühishüpoteegi summa. Seetõttu kohtutäitur eeldabki, et sissenõudjal on täitmata võlanõue olemas ulatuses, mida sissenõudja on täitmisavalduses avaldanud. Materiaalõiguslikud vaidlused sissenõudja ja võlgniku vahel lahendab kohus. Seega leidis kohtutäitur, et võlanõude sisuliseks vaidlustamiseks olnuks võlgnikul kohane õiguskaitsevahend TMS §-s 221 sätestatu. Kohtutäitur palus kohtul jätta AKOÜ kaebus rahuldamata, mitte peatada täitemenetlust ning jätta kõik menetluskulud AKOÜ kanda. Harju Maakohtu 11.12.2009. a määrusega kohustati kohtutäiturit esitama kohtule ärakirja täiteasjas nr 025/2009/4284 avatud täitetoimikust. Kohtutäitur esitas täitetoimiku ärakirja kohtule 13.01.2010.a.

5(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et esitatud kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata ja kohtutäituri otsus jätta muutmata. TMS § 11 lg 1 p. 4 kohaselt on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Kooskõlas TsMS § 475 lg 1 punktiga 15 vaatab kohus kaebusi kohtutäiturite otsuste peale läbi hagita menetluses. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud asjaoludest: • sissenõudja AS SEB Pank esitas kohtutäitur KP`ile 08.10.2009. a avalduse täitemenetluse alustamiseks, millele oli lisatud sissenõudja ja avaldaja vahel sõlmitud ühishüpoteegi seadmise leping, kinnistusraamatu väljavõte, garantiileping koos lisadega ning nõue garantiisumma tasumiseks (toimiku lk 100-132); • kohtutäitur KP alustas 12.10.2009. a sissenõudja avalduse alusel täitementluse ning edastas avaldajale täitmisteate hüpoteegiga tagatud garantiilepingust tuleneva nõude sissenõudmiseks summas 17 500 000 krooni; koos täitmisteatega edastas kohtutäitur võlgnikule kohtutäituri tasu otsuse ning täitekulu otsuse (toimiku lk 132-135); • täitmisteade toimetati avaldajale kätte 28.10.2009. a vastavalt avaldaja poolt kohtutäiturile 09.11.2009. a esitatud kaebusele (toimiku lk 137-138); • avaldaja soovis oma 09.11.2009. a kaebuses kohtutäituri tegevusele, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele ning täitekulu väljamõistmisele otsusele, et täitemenetluse alustamine tunnistataks põhjendamatuks, täitemenetlus lõpetataks ning kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsused tunnistataks seadusevastakseks; • kohtutäitur vaatas avaldaja kaebuse läbi 23.11.2009.a (toimiku lk 139); • kohtutäituri 03.12.2009. a otsusega jäeti kaebus täielikult rahuldamata (toimiku lk 160-164); • Tallinna notar Marika R tõestas 28.08.2006. a OÜ AKja AS SEB Pank vahel sõlmitud jagamisel moodustatavate korteriomandite ühishüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu (notari ametitoimingute raamatu registri ) (toimiku lk 124-132), mille punktist 6.1. nähtub pooltevaheline asjaõigusleping, mille kohaselt leppisid pooled kokku kinnistu jagamise tulemusel moodustatavatele korteriomanditele ühishüpoteegi seadmises hüpoteegisummas 37 000 000 (kolmkümmend seitse miljonit) krooni ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele; sama lepingu punktis 4.1. leppisid pooled kokku, et omanik seab kõigile kinnistu jagamise tulemusel moodustatavatele korteriomanditele kinnistusraamatu esimesele järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga 37 000 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks; sama lepingu punktis 4.2. leppisid pooled kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest; • avaldaja ja sissenõudja vahel oli sõlmitud 08.12.2005.a garantiileping , millega avaldaja garanteeris AS SEB Pank ja OÜ W vahel sõlmitud laenulepingust nr 2005038430 tulenevaid OÜ W kohustusi summas 650 000 (kuussada viiskümmend 6(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838

•

tuhat) krooni; nimetatud garantiilepingule oli täiendavalt sõlmitud 30.01.2007. a lisa nr 1, millega suurendati avaldaja garantiist tulenevat vastutust kuni summani 3 750 000 (kolm miljonit seitsesada viiskümmend tuhat) krooni; samuti oli garantiilepingule 21.12.2007. a sõlmitud lisa nr 02, millega suurendati avaldaja garantiist tulenevat vastutust kuni summani 17 500 000 (seitseteist miljonit viissada tuhat) krooni; garantiilepingu lisaga nr 3, mis oli sõlmitud 05.06.2008.a pikendati garantii kehtivuse tähtaega kuni 01.01.2010.a (toimiku lk 101-103); sissenõudja saatis avaldajale 11.05.2009. a nõude summas 17 500 000 krooni, kuna OÜ M (endise nimega OÜ W ) ei täitnud oma kohustusi AS SEB Pank ees (toimiku lk 104).

TMS § 2 lg 1 p 19 alusel täidetakse täitemenetluses nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkulepetest, mis näevad ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastavalt TMS § 23 lõikele 1 viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kooskõlas TMS § 23 lõikega 2 lisatakse täitmisavaldusele täitedokument. Kohus on tuvastanud, et täitmisteade koos täitedokumendiga toimetati avaldajale nõuetekohaselt kätte. Avaldaja on viidanud asjaolule, et täitmisteates oli täitedokumenti ekslikult nimetatud kui „Tallinna notar Marika R otsus “. Kohtule esitatud kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest ning avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud kaebusest aga nähtub, et avaldaja mõistis, et tegemist oli trükiveaga täitmisteates ning kohtutäitur pidas silmas Tallinna notar Marika R 28.08.2006. a notariaalakti (not reg ). Avaldaja väidete kohaselt alustati täitemenetlus rahalises nõudes ehk 17 500 000 krooni nõudes. Selline nõue ei tulenenud kaebuse kohaselt ühishüpoteegiga koormamise lepingust, vaid garantiilepingust, mis oli lihtkirjalik. Ühishüpoteegiga koormamise leping oli notariaalselt tõestatud, kuid sellest rahalist nõuet ei tulene. Ühishüpoteegiga koormamise leping nägi küll avaldaja sõnul ette kinnistute omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Avaldaja viitas TMS § 2 lg 1 punktile 18 ja leidis, et selle sätte kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkuleppest. Sellist notariaalselt kokkulepet kaebuse kohaselt olemas ei ole, kuna garantiileping on lihtkirjalik. Kuna rahaline nõue tuleneb lihtkirjalikust garantiilepingust, siis on kaebaja hinnangul täitemenetlus alustatud ilma täitedokumendita – lihtkirjalik garantiileping ei ole täitedokument. Kohus ei nõustu avaldaja ülaltoodud väidetega. Täitemenetlus antud asjas ei ole alustatud mitte avaldaja poolt viidatud TMS § 2 lg 1 punkti 18, vaid TMS § 2 lg 1 punkti 19 alusel, mis näeb selgesõnaliselt ette erinormi, mille alusel täidetakse täitemenetluses sellised notariaalselt tõestatud kokkulepetest tulenevad nõuded, mis näevad ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud, et avaldaja ja sissenõudja vahel oli sõlmitud vastav notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping, mis oli ka täitemenetluse alustamisel aluseks. Samuti on avaldaja pidanud ebaõigeks kohtutäituri otsuses tehtud viidet täitemenetluses kehtivale formaliseerituse printsiibile, kuna antud juhul ei ole kohtutäitur avaldaja hinnangul

7(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838 kontrollinud, kas esitatud dokumendid vastavad formaalsetele nõuetele. Avaldaja leidis, et sissenõudja nõue tema vastu ei tulenenud mitte notariaalselt tõestatud lepingust, vaid lihtkirjalikust garantiilepingust. Kohus on antud asjas tuvastanud, et sissenõudjal oli avaldaja vastu garantiilepingust tulenev nõue summas 17 500 000 krooni. Avaldaja ise ei ole antud asjaolu ka eitanud, kuid avaldaja on leidnud, et garantiileping oleks pidanud olema notariaalselt tõestatud ning üksnes sellise notariaalselt tõestatud garantiilepingu olemasolu korral oleks saanud alustada täitemenetlust vaatamata sellele, et hüpoteegi seadmise leping oli notariaalselt tõestatud. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohtadega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu. Riigikohus on rõhutanud, et hüpoteeki kui asjaõigust seob tagatava nõudega võlaõiguslik kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud (tagatiskokkulepe) (RK TK o 05.11.2008. a nr 3-2-1-104-08, p 12). Alates 01.07.2003.a peab tagatiskokkulepe olema notariaalselt tõestatud. Seega saab hüpoteegi puhul eristada kolme kokkulepet: asjaõiguslik kokkulepe hüpoteegi seadmiseks; tehing, millest tuleneb nõue (laenuleping näiteks) ja tagatiskokkulepe, mis seob hüpoteeki tagatava nõudega (samas, p 12). Eeltoodust nähtub, et notariaalselt peavad olema tõestatud tagatiskokkulepe ja asjaõiguslik kokkulepe hüpoteegi seadmiseks, kuid tehing, millest nõue tuleneb, võib olla lihtkirjalik. Antud asjas kogutud tõenditest nähtub, et avaldaja ja sissenõudja vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu punkt 6.1. sisaldas notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut ning punkt 4 notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet. Nõue tulenes lihtkirjalikult sõlmitud garantiilepingust. Hüpoteegi realiseerimise eeldused olid seega täidetud. Kohus leiab, et TMS § 2 lg 1 punktist 19 ei tulene, et täitemenetluse algatamiseks peaks ka võlaõiguslik kokkulepe, millest tulenev nõue on hüpoteegiga tagatud, olema samuti notariaalselt tõestatud. TMS § 2 lg 1 p 19 sätestab, et selle sätte alusel täidetakse täitemenetluses nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkulepetest, mis näevad ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Seega tuleneb kohtu hinnangul antud sättest see, et notariaalselt peab olema tagatud lisaks hüpoteegi seadmise lepingule ka tagatiskokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Antud nõue on käesolevas asjas täidetud.

Avaldaja leidis ühtlasi, et notariaalsest ühishüpoteegiga koormamise lepingust ei nähtu rahalise nõude suurust, mistõttu jäi avaldajale arusaamatuks, mille alusel määrati rahalise nõude suuruseks 17 500 000 krooni. Kohtutäitur oleks pidanud avaldaja arvates veenduma võlanõude olemasolus üksnes täitedokumendi alusel. Lihtkirjalik garantiileping aga ei kuulunud avaldaja hinnangul TMS § 2 lõikes 1 loetletud täitedokumentide hulka, mistõttu ei saanud täitur sellest lähtuda. Kohus ei nõustu avaldaja ülaltoodud seisukohaga. Täitemenetlus alustati TMS § 2 lg 1 p 19 alusel ning kohtutäituril oli õigus lähtuda rahalise nõude suuruse määratlemisel sissenõudja avaldusest ning sellele lisatud lihtkirjalikust võlaõiguslikust garantiilepingust. Riigikohus on

8(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838 leidnud, et tulenevalt TMS § 2 lg 1 punktist 19 on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (RK TK o 24.10.2006. a nr 3-2-1-93-06, p 13). Kohtutäiturile on võlaõigusliku nõude suuruse hindamisel piisavaks aluseks sissenõudja poolt esitatud andmed, tingimusel, et nendega ei tõlgendata lepingu sisu, vaid need puudutavad lepingu täitmise käiku (RK TK o 02.06.2008. a nr 3-2-1-42-08, p 14). Seega leiab kohus, et kohtutäitur määras õigesti nõude rahalise suuruse lähtuvalt sissenõudja avalduses ja sellele lisatud dokumentides märgitust. Avaldaja heitis kohtutäiturile ka ette formaliseerituse printsiibi eiramist, kuna kohtutäitur nõustus alustama täitemenetluse muuhulgas lihtkirjaliku garantiilepingu alusel. Kohus ei nõustu ka antud avaldaja väitega. Kohus on käesolevas määruses juba põhjendanud, et täitemenetlus alustati TMS § 2 lg 1 p 19 alusel notariaalselt tõestatud ühishüpoteegi seadmise lepingu alusel, mis sisaldas ka notariaalselt tõestatud tagatiskokkulepet. Garantiileping, millest nõue tulenes, oli lihtkirjalik ning täitemenetluse seadustikust ega asjaõigusseadusest ei tulene, et ka antud leping oleks pidanud täitemenetluse alustamiseks olema notariaalne. Seega ei rikkunud kohtutäitur täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust (RK TK o 16.10.2002. a nr 3-2-1-119-02, p 8). Kohus leiab, et antud asjas oli kohtutäitur kohustatud alustama täitemenetluse. Kohus leiab ühtlasi, et kohtutäitur on õigesti selgitanud avaldajale, et TMS § 221 kohaselt on võlgnikul võimalik esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vastava hagi esitamisel on avaldajal võimalik esitada oma nõuded selle kohta, et täitedokumenti ei olegi olemas, kuivõrd see ei vasta seaduses sätestatud vorminõuetele. Riigikohus on leidnud, et TMS §-s 221 viidatud hagi eesmärgiks on nimelt täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine. Antud hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis esitatud nõuet (RK TK o 02.06.2008. a nr 3-2-1-42-08, p 16). Lisaks eeltoodule leidis AKOÜ, et kuivõrd puudus täitedokument, oli ka kohtutäituri tasu väljamõistmine võlgnikult ebaseaduslik. Kohus leiab, et kuivõrd täitedokument on antud täiteasjas olemas ja täitedokument vastab seaduses sätestatud nõuetele, oli täitemenetluse alustamine kohtutäituri poolt seaduslik. Seega oli seaduslik ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekuludeks kohtutäituri tasu ja kohtutäituri ning sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS 38 lg 1 sätestab, et täitekulud kannab võlgnik. Kohus nõustub siinkohal kohtutäituri seisukohtadega ja leiab, et nii kohtutäituri tasu väljamõistmise 12.10.2009. a otsus kui ka kohtutäituri 12.10.2009. a täitekulu otsus on seaduslikud ja põhjendatud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Huvitatud isikud võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud

9(10)

Tsiviilasi nr 2-09-66838 esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Anu Uritam Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.