Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-9140
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
Swedbank Liising AS (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti) hagi L.N. vastu 25 384,75 krooni võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.
Hagihind
25 384,75 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
30. september 2009
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja esindaja: Kostja:
Resolutsioon
Swedbank Liising AS (RK 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn) S. K. (volikirja alusel) L.N. (IK: xxx, elukoht: xxx)
1.Swe4dbank Liising AS hagi rahuldada 2.Välja mõista L.N. ́elt Swedbank Liising AS kasuks põhivõlgnevuse 25 384,75 krooni (kakskümmend viis tuhat kolmsada kaheksakümmend neli krooni,75 senti) 3..Välja mõista L.N. ́elt Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhivõlgnevusest 25 384,75 krooni alates hagi esitamisest 12.06.2009 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni 0,026% päevas .
vajalikud
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Avaldaja AS Hansa Liising Eesti esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L.N.`e vastu 31 694,75 krooni nõudes. Pärnu Maakohus tegi 06. märtsil 2009 võlgnikule makseettepaneku. Maksettepanek on võlgniku esindajale kätte toimetatud 17. aprillil 2009. Võlgniku vastuväide saabus kohtule 29. aprillil 2009.a. Pärnu Maakohtu 25.05.2009.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtu hagimenetlusse. 12 juunil 2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt 21.07.2004.a. sõlmisid Evison Grupp OÜ (AS Hansa Liising Eesti on OÜ õigusjärglane) ja L.N. liisingulepingu nr EG000446, mille esemeks oli Mercedes-Benz 108 D2,3, xxx, ehitusaasta 1998.Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma lepingu eseme lepingu perioodiks (21.07.2004 kuni 15.07.2007) kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu 1 üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.1. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed ning sõlmimata vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu kogu perioodiks. Kostja poolt on hagejale tasumata kostjale esitatud osamaksete ja intressi arved ajavahemikul 01.06.2006 kuni 01.09.2006 kokku summas 12 332 krooni. 21.08.2006 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta ning 04.09.2006 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega üles. 07. 09.2006 andis hageja auto enampakkumise teel võõrandamiseks üle AMJ Autoäri OÜ-le . 28.06.2007 avariiline auto võõrandati hinnaga 13 559,32 krooni. AMJ Autoäri esitas hagejale osutatud teenuse eest arve summas 1355,93 krooni. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on 38 944,07 krooni, mis koosneb auto jääkmaksumusest summas 25 255,18 krooni, debitoorsest võlgnevusest summas 12 332,96 krooni, AMJ Autoäri teenusest 1355,93 krooni. Auto realiseeriti hinnaga 13 599,32 krooni.
Hageja palus: 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista L.N.`elt Swedbank Liising AS kasuks 25 384,75 krooni ning viivis protsendina põhinõudest (25 384,75 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingu nr ED000446 punktis 5.1. sätestatud määras (0,026% päevas); 3) välja mõista L.N.`elt Swedbank Liising AS kasuks menetluskulud summas 7 500 krooni; 4) välja mõista L.N.`elt Swedbank Liising AS kasuks menetluskuludelt (7 500 krooni) viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Kostja esitas kohtule vastuse, milles ta hagi ei tunnista, vastuhagi esitada ei soovi , tõendina esitas kostja hageja kreeditarve nr 8424928867 (25.10.2006.a.). Kostja selgitas, et 19.01.2006.a. sattus ta hageja poolt antud liisingulisel sõidukil avariisse. Lagunenud sõiduk pukseeriti parklasse. 23.08.2006.a. sai kostja hagejalt kirja. 23.08 25.08.2006 võttis kostja ühendust hageja esindajaga. 28.08.2006.a. võttis hageja parklast sõiduki ilma kostja kohalviibimiseta. 25.10.2006.a. esitas hageja kostjale arve summa 0,00 tasumiseks, mida kostja nimetab lõpparveks(tl 49) ja millest kostja järeldas, et hageja annulleerib oma nõuded kostja vastu ning kostjal puuduvad hageja ees mistahes kohustused. Kostja leiab, et kõik kohtukulud, sõltumata sellest, kelle kasuks tehakse kohtuotsus, peab kandma hageja, kuna hageja vastutab selle eest, et antud asja vaadatakse läbi kohtu korras ning hageja peab selle eest vastust kandma. Kostja ei pea võimalikuks asja lahendada kompromissi või muu kokkuleppega, kuid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui kohus vajab asjas täpsemaid selgitusi, on kostja valmis kohtuistungiks. Kostja palub kohtul pöörata tähelepanu hageja ebaaususele kohtudokumentide koostamisel kostja vastu. Kostja palub: 1) jätta hagi rahuldamata; 2) kohtukulud jätta hageja kanda; 3) vaadata asi läbi kirjalikus menetluses.
Hageja esindaja teatab, et kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet liisingulepingust tuleneva nõude osas ning tõendeid, mis välistaksid nõude rahuldamata jätmise kostja suhtes. Hageja ei lõpetanud kostjaga liisingulepingut seetõttu, et vara oli avariiline, vaid osamaksete ja intressimaksete mittetasumise tõttu. Ülesütlemise teatises anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse kustutamiseks. Kuna kostja teatas hageja esindajale parkla aadressi, kus avariiline sõiduk asub, siis kostja informeerimine sõiduki äraviimisest ei olnud kohustuslik ning kostja allkiri aktil ei olnud vajalik. Kostja poolt kohtule esitatud arve, mis on koostatud 25.10.2006 hageja poolt, ei tähenda seda, et hageja annulleerib nõuded kostja vastu ning kostjal puuduvad hageja ees mistahes kohustused. Nimetatud arve oli seotud käibemaksu korrigeerimisega. Kostja ei ole oma vastuväidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit.
Kohus, uurinud kohtutoimiku kõiki materjale ,leiab, et ei ole alust jätta kostjalt hagisummat ja menetluskulusid välja mõistmata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja liisinguandja Evison Grupp OÜ vahel oli sõlmitud liisinguleping nr EG 000446 liisinguobjektile kaubik Mercedes Benz 108 D 2,3 xxx (tl 9-11). Nimetatud lepinguga võtsid pooled endale kohustused ,mis on kirjas nii lepingus tl 9-11 kui ka lepingu punktis 21 liisingulepingu osaks nimetatud liisingulepingu üldtingimustes tl 1315 .Pooled sõlmisid ka lepingujärgse maksegraafiku (tl 12 pöördel),mis samuti liisingulepingu p.21-le tuginedes on liisingulepingu osa.
Kohus nõustub hageja väitega , et kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet liisingulepingust tuleneva nõude osas ning tõendeid, mis välistaksid nõude rahuldamata jätmise kostja suhtes. Hageja ei ole lõpetanud kostjaga liisingulepingut seetõttu, et vara oli avariiline, vaid osamaksete ja intressimaksete mittetasumise tõttu. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt oli hagejal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui kostja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Tuginedes lepingus märgitud õigusele ütleski 04.09.2006 hageja lepingu üles seoses võlgnevusega. Ülesütlemise teatises anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse kustutamiseks. Kuna kostja teatas hageja esindajale parkla aadressi, kus avariiline sõiduk asub, siis kostja informeerimine sõiduki äraviimisest ei olnud kohustuslik ning kostja allkiri aktil ei olnud vajalik. Mis puudutab kostja poolt kohtule esitatud arvet, mis on koostatud 25.10.2006 hageja poolt, ei ole kohtu hinnangul kostjal arvest tõesti võimalik välja lugeda ,kas ta on hagejale võlgu või mitte. Hansa Liising aga saatis kostjale veel enne hagi esitamist kirja (tl 24) ,milles selgitas kostja võlgnevust hageja ees. Kiri on kostjale väljastatud 08.08.2008.(tl 24) Hansa Liising palus kostjat tasumise asjaolude täpsustamiseks ning võimalike kokkulepete sõlmimiseks viivitamatult enda esindajaga ühendust võtta ning esitas ka nõude kalkulatsiooni. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et ta oleks püüdnud hagejaga ühendust võtta ja temaga kohtuvälisele kokkuleppele jõuda Kostja leiab oma vastuses (p.5 tl 48), et hageja „täielikult vastab selle eest, et antud asja vaadatakse läbi kohtu korras ,hageja peab selle eest kandma vastutust“. Kohus leiab, et hagejal oli piisavalt alust lepingu lõpetamiseks kostjapoolse kohustuse mittetäitmise - võlgnevuse tõttu hageja ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg.1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud tuleb kohustus täita tähtpäeval. Maksegraafikuga, mis on liisingulepingu osa ja millele on alla kirjutanud ka kostja ,olid kostja kohustuse täitmise tähtpäevad kindlaks määratud (tl 12 pöördel) VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine ,sealhulgas täitmisega viivitamine. Et kostja kohustuse täitmist rikkus, tõendavad temale esitatud 4 arvet erinevate perioodide eest ajavahemikul 16.mai kuni 15.september 2006 (tl 17,18) ,milliste tasumise kohta hagejal dokumendid puuduvad ning kostja ei ole neid samuti kohtule esitanud. VÕs § 367 lg.1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama seadusesätte lõige 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus leiab ,et ükski ülesütlemisest tekkinud lisakulu ei ole tekkinud liisinguandjast tulenevast asjaolust. Seega peab need lisakulud kandma liisinguvõtja. Antud juhul on lisakuludeks ka kohtu menetluskulud, mida hageja oli sunnitud kandma seoses lepingu ülesütlemisega kaasnenud kohtumenetlusega, sest liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi liisinguandja ees vabatahtlikult. Kohtul puuduvad andmed, et liisinguvõtja oleks vastanud liisinguandja kirjale(tl 24) 04.08.2008 tekkinud võlgnevuse osas kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks.
Menetluskulud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.