22. jaanuar 2010 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-52041
Tsiviilasi
RK hagi DK vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
75 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Irina B (SAK Fond SA ) Kostja DK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Andrei Y (XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
01.12.2009
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Irina B Kostja D K Kostja lepinguline esindaja Andrei Y
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata RKhagi DKvastu võlgnevuse saamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista RK’lt menetluskulud 100% ulatuses DK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
2.02.11.2007 väljastati seadusjärgne pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt läks pärandvara üle kostjale ja I K võrdsetes osades Kostjale läks üle ka 1⁄2 mõttelises osas kinnistu asukohaga XXX(tl 10, 11). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 75 000 krooni, intressid 31 776 krooni, viivis 43 000 krooni ja viivis 0,5% päevas põhinõudest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi ulatuses 0,5% päevas põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 100 § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, TsMS § 367, Pärimisseadus § 130 lg 1.
4.Hageja selgitab, et 21.07.2000 sõlmisid hageja ja TK VK nimel laenulepingu, mille punkti 1.2 kohaselt andis hageja VK laenu 150 000 krooni, mis on senini tagastamata pooles osas (tl 4-6).
5.Hageja selgitab, et VK võttis laenu eesmärgiga omandada majavaldus asukohaga XXX. 17.08.2000 sõlmisid VK ja majavalduse omanik kokkuleppe raha üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille punkti 2 kohaselt tasus VK ettemaksu 153 200 krooni (tl 7). 20.09.2000 sõlmiti notariaalne ostu-müügileping, mille punktist 1.1.1. nähtub, et VK omandas hagejalt laenuks saadud raha eest ehitised asukohaga XXX ning summa tasuti enne notariaalse lepingu vormistamist (tl 8). VK hagejale võlgnevust ei tasunud.
6.VK pärija IK, kelle seaduslikuks esindajaks on TK tunnistas võlgnevust ning tagastab poole võlgnevusest 75 000 krooni maksegraafiku alusel. Kostja keeldus võlgnevuse summas 75 000 krooni tasumisest.
7.Hageja selgitab, et laenulepingu p 4.2 kohaselt laenusaaja võttis endale kohustuse tasuda intressi 8% tagastamata laenujäägilt kalendriaastas ning lepingu punkti 4.7. kohaselt kohustus laenusaaja tasuma viivist 0,5% tagastamata laenujäägilt kalendripäevas. Hageja on arvestanud intresse alates 21.07.2000-31.12.20005 summas 63 552 krooni, seega kostja osa on 31 776 krooni. Kostja on seadusjärgses pärimisõiguse tunnistuses leidnud, et vara väärtus 2007 moodustab 2 559 775 krooni, mistõttu leiab hageja, et viivised on seisuga 01.07.2008 684 000 krooni, millest kostja osa on 342 000 krooni. Hageja vähendab viivist 43 000 kroonini. Samuti leiab hageja, et kostja on kohustatud tasuma viivist 0,5% päevas põhinõudest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi ulatuses 0,5% päevas põhinõudest kuni põhinõude kohase täitmiseni.
8.20.07.2000 notariaalse volikirja nr 6585 punktist 2 nähtub, et VK õlmis laenulepingu AS-iga Balti Investeeringute Grupp ja volitas TK pantima laenulepingust tulenevate võlakohustiste täitmise tagamiseks ostetava majavalduse. AS Balti Investeeringute Grupp pidi andma laenu majavalduse ostmiseks, milleks oli ettevalmistatud notariaalne ostu-müügileping ja pandileping, kuid see jäi allkirjastamata ning selle asemel sõlmiti laenuleping hagejaga, kuna hageja nõustus sõlmima laenulepingu ilma täiendava tagatiseta. Hageja on seisukohal, et VK poolt antud volitusel on laiemad piirid, kuid üksnes majavalduse ostmiseks vajaliku laenu võtmiseks. TK tegutses VK nimel ning andis laenu üle. Hageja on seisukohal, et on ilmne, et VK ei saanud omandada majavaldust ilma laenu võtmata, kui laenu oleks võtnud TK, siis oleks maja kirjutatud tema nimele, mitte VK nimele. 29.08.2005 sõlmitud laenu tagastamise tähtaja muutmise kokkuleppe allkirjastas VK, millega kinnitas, et laenulepingu hagejaga sõlmis just VKja kiitis ka laenulepingu heaks (tl 6).
9.Hageja ei nõustu, et hagi on aegunud. 29.08.2005 sõlmitud laenu tagastamise tähtaja muutmise kokkuleppe kohaselt muutus laen sissenõutavaks 01.01.2006. VK suri enne laenu tagastamise tähtaja saabumist. Pärand võeti vastu 02.11.2007, seega alates VK surmast kuni pärandi vastu võtmiseni 02.11.2007 oli aegumine peatunud. Hagi on esitatud 14.07.2008.
10.Hageja ei nõustu käekirjaekspertiisi tulemustega ning leiab, et ekspert ei ole võtnud arvesse kõiki väliseid asjaolusid. Samuti on eksperdile esitatud võrdlusmaterjalid erinevad. Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2-08-52041
12.20.07.2000 notariaalse volikirjaga nr 6585 on VK volitanud TK(tl 43) ning TK on viidates nimetatud volikirjale allkirjastanud hagejaga 21.07.2000 sõlmitud laenulepingu VKnimel. Vastavalt 21.07.2000 laenulepingu lisale 2 on TK saanud laenu summas 150 000 krooni. Volikirjas ei ole märgitud, et VK annab TKle õiguse sõlmida laenulepingut, seega on kostja seisukohal, et laenu sai TK ning TKl on kohustused hageja ees.
13.21.07.2000 laenulepingu 29.08.2005 lisa nr 3 ei ole kostja varasemalt pärimisõiguse vormistamise käigus näinud ning on seisukohal, et see on sõlmitud peale VKsurma. Käekirjaekspertiis kinnitab, et VK ei ole sellele alla kirjutanud. Tulenevalt 21.07.2000 sõlmitud laenulepingu järgi oli võla tagastamise tähtajaks 21.07.2003, VK suri 2 aastat 4 kuud ja 7 päeva pärast raha tagastamise tähtaja lõppu. Kostja leiab, et võla tagastamise tähtajast on möödunud üle kolme aasta, mistõttu on nõue aegunud. Kohtuotsuse põhjendus
14.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate ja kostja seletused, tunnistaja ütlused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
15.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
16.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega PärS § 130 lg 1 on võlausaldajal st hagejal õigus õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist pärijatelt vastavalt päritud vara osale.
17.20.07.2000 sõlmisid VK ja TK notariaalse volikirja nr 6585, mille kohaselt VK volitas TK ostma VK omandisse majavalduse asukohaga XXX hinna ja tingimustega volitatu omal äranägemisel ja pantima eelnimetatud majavalduse V K ja AS Balti Investeeringute Grupp vahel 12.07.2000 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlakohustise kohase täitmise tagamiseks AS Balti Investeeringute Grupp kasuks. Eeltoodu tehingute tegemiseks volitas VKTKesindama ennast kõikide isikute ja asutuste ees, vormistama ja välja nõudma kõiki vajalikke dokumente, sealhulgas hooneregistri õiendi, esitama avaldusi ja sõlmima ja allkirjastama ostu-müügilepingut ja pandilepingut ning sooritama kõik, seoses volikirjaga (tl 43). Kohus asub seisukohale, et eeltoodud volikiri on väljastatud konkreetse ülesande soorituseks määratledes konkreetse objekti ja subjekti ning soorituse sisu. Kohus leiab, et 20.07.2000 sõlmitud volikirjaga ei saanud TK sõlmida VK nimelt laenulepinguid kolmandate isikutega isegi olukorras, kus 12.07.2000 Tallinna notar Kai Sepp poolt koostanud NS, VS, VKja AS Balti Investeeringute Grupp vaheline ostu-müügi ja pandilepingu jäi poolte poolt allkirjastamata (tl 54-59). Eeltoodu leping on käsitletav lepingu projektina (mustand), mis ei too kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi lepingus märgitud isikutele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 21.07.2000 hageja ja TKpoolt sõlmitud leping, mille kohaselt hageja andis laenu VK150 000 krooni majavalduse asukohaga XXXostmiseks tagasimakse tähtajaga kuni 21.07.2002 on VKosas tühine, kuna sellise tehingu tegemiseks TKl puudus volitus (tl 4-5). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et VKoleks selle tehingu hilisemalt heaks kiitnud. Tunnistaja TK(tl 157-158) ütluste kohaselt said tunnistaja ja VKhagejalt raha sularahas koos hageja kontoris XXX, Tallinn. Kohus soovib rõhutada, et tunnistaja TK, kelle ütluste kohaselt oli laenulepingu sõlmimise ja raha saamise juures ka VK, ei andnud veenvaid ütlusi selle kohta miks lepingule kirjutas siis alla tema aga mitte VK. 17.08.2000 sõlmisid VKja majavalduse asukohaga XXXomanik NSkokkuleppe ostumüügilepingu sõlmimiseks ja raha üleandmise-vastuvõtmise kohta, mille kohaselt müüja ja ostja
2-08-52041 leppisid kokku, et sõlmivad notariaalse ostu-müügilepingu müüjale kuuluva vara kohta summa 153 200 krooni eest ning müüja kinnitab, et on saanud ettemaksuna 17.08.2000 kogu summa 153 200 krooni sularahas kätte (tl 7). 20.09.2000 sõlmisid NSja VKehitise ostu-müügilepingu (tl 8). Kohus leiab, et eeltoodud lepingud ei tõenda vaidlusaluse laenulepingu sõlmimist VKja hageja vahel.
18.Kohtule esitatud 29.08.2005 laenu tagastamise tähtaega muutmise kokkulepe, mis on vormistatud laenuleping 21.07.2000 lisana 3 laenu, mille kohaselt pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 31.12.2005 (tl 6) ei ole allkirjastatud VKpoolt. Eeltoodu on tõendamist leidnud kohtu poolt määratud ekspertiisi teostamise käigus riiklikus ekspertiisi asutuses. Ekspertiisiakti nr DK-0064-09/970 kohaselt leidis ekspert, et 29.08.2005 allkirjastatud dokumendile nimetusega Laenu tagastamise tähtaega muutmise kokkulepe (21.07.2000 laenulepingu lisa 3) ei ole VK nimelt alla kirjutanud VK(tl 85-89). Eeltoodud ekspertarvamusega nõustub ka kohtunik, kes omab käe-ja allkirja uurimise erialal vastavaid teadmisi omades sellekohast rahvusvahelist tunnistust. Kohus tutvunud FIE NK21.07.2008 ekspertiisiaktiga nr 06/08, milles ekspert on leidnud, et 29.08.2005 allkirjastatud dokument nimetusega Laenu tagastamise tähtaega muutmise kokkulepe on allkirjastatud VK nimel ei ole veenev (tl 113-121). Kohus soovib märkida, et ekspert ei ole kohtu poolt vannutatud ja tegemist on hageja tellimusel antud arvamusega. Ekspert oma aktis on samastanud võrdluses tähe elemendi silmuselise liikumise kolmnurkse liikumisega, kattuva liikumise nurkliku liikumisega- eeltoodu on ilmne lahkuminek tunnustes. Lisaks sellele ei ole ekspert viidanud ega selgitanud miks on allkirjas silmnähtav liikumise koordinatsiooni häire. Kohus soovib selgitada täiendavalt, et eksperdile oleks pidanud olema teada rõhule esitatavad nõuded, mis uuritavas allkirjas ei vasta ettenähtud standardile ja võrdlusmaterjalis vastab. Mittevastav rõhk kirjutamisel on visuaalselt nähtav ja ei vaja erivahendeid uurimise läbiviimiseks ( tl 137). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et VKs õlmis laenulepingu hagejaga ja samuti ei ole tõendamist leidnud, et VK sõlmis laenu tagastamiseks tähtaja muutmise kokkuleppe, mistõttu ei ole tekkinud kohustusi VK pärijatele, seega kostjale, mis omakorda välistab hagi rahuldamise.
19.Kohus on seisukohal, et kuna VK ei ole sõlminud laenulepingut ega ka 29.08.2005 laenu tagastamise tähtaega muutmise kokkulepet, siis puudub võimalus aegumise kohaldamiseks. Menetluskulud
20.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.